← Eesti

3-11-2923/7

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Maili Lokk

  1. september 2012, Tartu 3-11-2923 M.S. kaebus Viru Vangla 02.11.
  2. a haldusakti nr 6-10/42046-1 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 05.01.
  3. a määrus M.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.S. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
  4. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  5. Muuta Tartu Halduskohtu 05.01.
  6. a määruse põhjendusi, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. M.S. esitas 13.12.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 02.11.
  8. a haldusakti nr 6-10/42046-1 tühistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist maksikirjaga saadetud mängukaartide väljastamiseks. Kaebuses esitas M.S. taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
  9. Tartu Halduskohtu 05.01.
  10. a määrusega jäeti M.S. e taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad kaebusel eduväljavaated ning kaebus on perspektiivitu, kuna vangla sisekorraeeskirja §-st 641 tuleneb, et hasartmänguvahendid on vanglas keelatud esemete ja ainete loetelus.
  11. M.S. esitas 15.01.2012 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 05.01.
  12. a määrus tühistada, kuna kaebajal puuduvad vabad vahendid ning kohtupraktika kohaselt peab kinnipeetavale jääma vanglasisesele arvele piisav summa ootamatute kulutuste katteks. Kaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaardimäng ei ole hasartmäng hasartmängu seaduse kohaselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu Halduskohtu 05.01.
  14. a määruse põhjendusi tuleb muuta.
  15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et M.S. e vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud. Kuigi kaebaja esitas riigilõivust vabastamise taotluse 13.12.2011, so enne hetkel kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) jõustumist, oleks 05.01.
  16. a seisuga HKMS § 285 lg 2 kohaselt tulnud menetlusabi taotlus läbi vaadata alates 01.01.2012 kehtiva HKMS-i redaktsiooni menetlusabi sätete kohaselt.
  17. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Nimetatud regulatsiooni jõustumisega on muutunud ka kohtupraktika ning menetlusabi andmisel hinnatakse vaid kaebuse esitamisele eelnenud sissetulekuid (vt Ringkonnakohtu 05.03.
  18. a määrus haldusasjas nr 3-11-1214). Isikukonto väljavõttest nähtuv ja kinnipeetavale vabaks kasutamiseks olev raha jääk ei oma uue regulatsiooni järgi enam määravat tähendust, samuti ei tule menetlusabi andmise otsustamisel enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Seejuures tuleb kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi. M.S. e vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek 230,08 eurot, millest maha arvamisele kuulub 162,95 eurot, sh seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektriteenuse eest tasumiseks. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 67,13 eurot (230,08-162,95), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 33,57 eurot (67,13:4x2). Kaebuse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tuli halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.
  19. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus lõppkokkuvõttes põhjendatult jätnud M.S. e kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Ringkonnakohus jätab hindamata kaebuse perspektiivikuse, kuna kaebaja sissetulek on riigilõivu tasumiseks piisav. Madis Ernits Einar Vene 2 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.