1-14-10087/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10087 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus Sulev Laurfeldi (ik 36211080249) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sulev Laurfeld ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2016 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. detsembri 2014 määrusega tunnistati lubatavaks Sulev Laurfeldi osas tehtud Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu
6. mai 2012 otsuse täitmine. KrMS § 485 lg 2 kohaselt määrati S. Laurfeldile Soomes toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks 10 aastat 4 kuud vangistust. Isiku karistuse kandmise algusajaks loeti
7. november
9. Viru Vangla esitas
10. veebruaril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Laurfeldi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu
12. aprilli 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi S. Laurfeldil on vabaduses elu- ja töökoht ning teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, on kinnipeetava vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Süüdlast on 7 korda kriminaalkorras karistatud ning ta kannab karistust narkokuriteo ja tapmise eest. Arvestades kuritegude raskust ei ole kantud karistusaeg piisav. S. Laurfeld pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning majanduslike raskuste ilmnemisel on oht uute raskete kuritegude toimepanemiseks. Vangla peab kinnipeetavat kõrgohtlikuks ega toeta tema vabastamist. Eelnevast tulenevalt oleks S. Laurfeldi tingimisi vangistusest vabastamine ennatlik. Määruskaebused
13. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused S. Laurfeld ja kaitsja M. Meristo-Dmitrjev, kes taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. S. Laurfeld toob välja, et Soomes määrati talle vabanemise päevaks
15. september 2015, mil tal sai kantud 2/3 karistusest. Alates
16. aastast viibis kinnipeetav avavangla osakonnas ja käis regulaarselt väljasõitudel. See aitas S. Laurfeldil ühiskonda sulanduda ja isikul ei olnud rikkumisi. Eestis karistuse kandmine on sisuliselt kinnipeetava karistusaega pikendanud. Vanglas anti S. Laurfeldile ilma põhjenduseta hinnang kõrgohtlik, mis oluliselt vähendab võimalust, et vangla tema vabastamist toetab. S. Laurfeld ei saa muuta fakti, et ta on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellele ei tohiks ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ülemäära tähelepanu pöörata. Kinnipeetav ei pea asjakohaseks prokuröri väidet, et vangistuse kandmist jätkates saab S. Laurfeld valmistuda vabanemiseks. Vanglas ei parane tema olukord enam kuidagi, pigem vastupidi. S. Laurfeld on valmis alluma ka elektroonilisele valvele, sest vabaduses viibimine mõjuks tema taasühiskonnastumisele oluliselt paremini. S. Laurfeld on vanglas läbinud kõik vajalikud programmid ja teinud kõik, et elada vabaduses edaspidi seaduskuulekalt.
17. Kaitsja määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta S. Laurfeldi iseloomustavad positiivsed asjaolud ja isiku valmiduse alluda elektroonilisele valvele. Lisaks on kinnipeetav pandud raskemasse olukorda võrreldes sellega, kui ta oleks karistuse kandmist jätkanud Soome Vabariigis. Soomes oleks S. Laurfeld juba vanglast vabanenud. Peale varasema karistatuse ei olegi tegelikult ühtegi motiivi kinnipeetava vabastamata jätmiseks. Uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal ja S. Laurfeld on nüüdseks vanglas läbinud kõik vajalikud tegevused. Ainult toimepandud kuritegude raskus ei olla mittevabastamise põhjuseks. S. Laurfeld on vanglas oma hoiakuid muutnud ning saaks katseajal positiivseid muutusi kinnistada. Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-3-1-5-09 järgi on õiguskuulekusele suunamine vanglakaristuse täideviimise keskne eesmärk (p 31). Pika vanglakaristuse järel oleks S. Laurfeldile kriminaalhooldaja toetus väga vajalik. Isiku vabastamiseks ei pea seaduse kohaselt esinema erandlikke asjaolusid. Ringkonnakohtu järeldused
18. Arvestades KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ei vabasta ka ringkonnakohus S. Laurfeldi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest. Kuigi tuleb tõdeda, et isiku puhul esineb tõepoolest vabanemist toetavaid asjaolusid, peab ka ringkonnakohus hetkel S. Laurfeldi vabastamist ennatlikuks.
19. Esmalt tuleb selgitada, et Soome Vabariigis kehtivad tingimisi enne tähtaegset vabastamist reguleerivad seadusesätted Eesti Vabariigis ei kehti. Seega lähtus S. Laurfeldi vabastamise küsimust arutav kohus õigustatult üksnes KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaoludest. Seetõttu ei ole ka oluline, millisel kuupäeval oleks kinnipeetav Soomes eelduslikult karistuse kandmisest vabanenud.
20. S. Laurfeldi puhul on positiivne, et ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning hoidunud distsipliini rikkumisest. Ka kinnipeetava elutingimused vabaduses on rahuldavad. Samas peab kohus arvestama ka isiku varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid. Just need kaks tegurit räägivad hetkel S. Laurfeldi vabastamise vastu. Korduvad kriminaalkaristused, sh pikaajalised vangistused, ei ole senini suunanud süüdlast õiguskuulekale teele. Enamik kuritegudest on kantud soovist hõlpsalt rikastuda. Siinjuures peab kolleegium eriti oluliseks, et vabanedes tingimisi enne tähtaega eelmise karistuse kandmisest jätkas S. Laurfeld koheselt uute kuritegude toimepanemist. Arvestades neid asjaolusid kogumis ei ole ringkonnakohus veendunud, et praegusel ajal vangistusest vabanedes suudaks süüdlane õiguskuulekalt käituda. Ka vangla märgib, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib S. Laurfeld panna toime uusi kuritegusid. Kuna isik kannab karistust siiski raskete kuritegude eest ning tema puhul ei esine veendumust, et S. Laurfeld suudab vabaduses seadusi järgida, on tema vabastamine enne tähtaega praegusel juhul välistatud. Arvestades S. Laurfeldi varasemate kuritegude iseloomu (narkokuriteod), ei välista ka elektrooniline valve uute kuritegude toimepanemist.
21. Loomulikult on vangistuse eesmärgiks muuhulgas suunata isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Sellest ei saa aga järeldada, et kriminaalhoolduse kohaldamise võimalus peaks ilmtingimata tooma kaasa kinnipeetava varasema vabastamise. Lisaks on vangistuse eesmärgiks täita ka eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning takistada uute kuritegude toimepanemist. Kui konkreetse kinnipeetava puhul esineb siiski reaalne oht uute raskete kuritegude toimepanemiseks, ei saa tema vabastamist taasühiskonnastamise eesmärgiga põhjendada. S. Laurfeldi puhul näitab just varasem elukäik, et tema ennetähtaegsesse vabastamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. S. Laurfeldil on tõepoolest veel järgneva karistusaja jooksul võimalik näidata, et käesolev karistus on teda päriselt mõjutanud ning ta soovib edaspidi elada kooskõlas ühiskonna reeglitega. Vangistuses on talle tagatud töökoht ning vajalik abi enda käitumismustrite parandamiseks.
22. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
23. aprilli 2016 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk