3-15-2306/20

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2306 Otsuse kuupäev

1. jaanuar.
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Janek Toomiku kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses
3. juuni
4. a läbiotsimise käigus palvehelmeste äravõtmise ja isiklike asjade lattu paigutamisega ning Tartu Vangla
5. septembri
6. a otsuse nr 1-13/210-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Janek Toomik Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
7. Jätta kaebus rahuldamata.
8. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26.02.
9. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad
10. Tartu Vangla kinnipeetav Janek Toomik esitas 08.07.
11. a vanglale kahju hüvitamise taotluse mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamiseks seoses 05.06.
12. a läbiotsimise käigus palvehelmeste äravõtmisega. Taotluse kohaselt oli palvehelmeste äravõtmine vastuolus Tartu Halduskohtu 11.03.
13. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1949 ning sellega rikuti usuvabadust ning tekitati taotlejale hingelist valu.
14. Tartu Vangla jättis 08.09.
15. a otsusega (tl 26) taotluse rahuldamata.
16. J. Toomik esitas 14.09.
17. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5) Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 05.06.
18. a läbiotsimise käigus palvehelmeste äravõtmise ja isiklike asjade lattu paigutamisega, Tartu Vangla 08.09.
19. a otsuse nr 113/210-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks tagastada äravõetud palvehelmed. 1
20. Tartu Halduskohtu 29.09.
21. a määrusega (tl 27-28) tagastati kaebus osaliselt, s.o Tartu Vangla kohustamiseks tagastada 05.06.
22. a äravõetud palvehelmed.
23. Tartu Halduskohtu 27.10.
24. a määrusega (tl 47-48) võeti kaebus menetlusse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 05.06.
25. a läbiotsimise käigus palvehelmeste äravõtmisega ja isiklike asjade lattu paigutamisega ning Tartu Vangla 08.09.
26. a otsuse nr 1-13/210-2 tühistamiseks.
27. Tartu Ringkonnakohtu 30.10.
28. a määrusega (tl 52-53) jäeti J. Toomiku määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.
29. a määrus muutmata.
30. Tartu Halduskohtu 01.12.
31. a määruses (tl 82 ) tõlgendas halduskohus kaebust asudes vastustajast erinevale seisukohale, et Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus (tl 7) vastab haldusakti tunnustele, mistõttu on tühistamiskaebus lubatav. Kaebaja nõue
32. Kaebaja on kaebuses (tl 1-5) jätkuvalt seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele seoses ametnike käitumise vastuoluga Tartu Halduskohtu 11.03.
33. a otsuses haldusasjas nr 3-131949 tuvastatuga. Kaebaja leiab (tl 3), et helmeste kokku sidumine ei muuda olematuks asjaolu, et tegemist on vangla kauplusest soetatud palvehelmeste mitte varaste poolt näpuosavuse harjutamiseks kasutatava isevalmistatud näpuharjutusripatsiga. Palvehelmed on kaebajale vajalikud seoses kristliku liturgiaga. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitise nõudeks on 5 000 eurot.
34. Vangla vastusele esitatud kaebaja vastuväidete (tl 74-75) kohaselt, tekkis kaebajale halduskohtu positiivse otsuse järgselt õigustatud ootus palvehelmeste kasutamise võimalusele. Viidetega vangide subkultuurile on seatud kaebaja usk kahtluse alla ja alandatud kaebaja inimväärikust. Vastustaja vastuväited
35. Kaebus ei ole põhjendatud (vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 4, lg 4). Kaebaja viited Tartu Halduskohtu 11.03.
36. a otsusele ei ole asjakohased. Kaebaja ei kasutanud õigeaegselt esmaseid õiguskaitsevahendeid. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohtu seisukoht
37. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
38. Kaebaja apelleerib oma nõudes Tartu Halduskohtu 11.03.
39. a otsusele kohtuasjas nr 313-
40. Kaebuse põhiväiteks on, et nimetatud kohtuotsusega on tõendatud vastustaja tegevuse õigusvastasus ja seeläbi ka kaebaja õiguste rikkumine. Käesoleva kaasuse valguses saab nimetatud kohtuotsust käsitleda kui ühte käesolevas haldusasjas kogutud tõendit. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja positsiooniga ei saa nõustuda. Vastustaja poolt halduskohtule esitatud tõenditega nende kogumis ja lõppkokkuvõttes ka kaebaja poolt esitatud kohtuotsusega on tõendatud, et vastustaja ei ole käitunud õigusvastaselt ja ei ole rikkunud ka kaebaja õigusi.
41. Kaebaja poolt esitatud kohtuotsuse kohtuasjas nr 3-13-1949 kohaselt (tl 11-13) on kohus jätnud rahuldamata kohustamiskaebuse kaebajale palvehelmestest valmistatud käeripatsi tagastamiseks. Seega ei ole kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt kohus selle kohtuotsuse asjaoludel pidanud võimalikuks vastustajat kohustada kaebaja pool soovitud eseme tagastamiseks, mistõttu on kaebaja väited suuresti meelevaldsed. 2 Tõsi, kohus on kohtuotsuse põhjendavas osas andnud hinnangu vangla tegevuse kooskõlale Tartu Vangla kodukorra sätetega. Kuna käesolevas kaasuses ei ole vangla kaebaja omandiõigust piiranud kodukorra alusel, siis ei ole käesoleva kaasuse asjaolud sarnased ka kaebaja poolt osundatud kohtuasja asjaoludega. Halduskohtule ei ole kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud tõendeid järeldamaks, et kaebajalt käesolevas asjas äravõetud ese on identne kaebaja osundatud kohtuasjas äravõetud esemega.
42. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus, millega käesoleva kaasuse aspektist, on hõlmatud nii kaebaja poolt esitatud tühistamiskui hüvitamiskaebus, millised on käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks veel halduskohtu menetluses (kohustamiskaebus on kaebajale tagastatud, kaebuse tagastamise ajaks oli läbimata kohtueelne menetlus ja vastustaja ei olnud vaidemenetluse menetlusreegleid eiranud).
43. Kahjuna saab käsitleda reeglina seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mis on hinnatavad ja seeläbi ka hüvitatavad. Hüvitis peaks endaga kaasa tooma varalise olukorra, millises kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja jaoks peaks seega käesoleva vaidluse lahendamise järgselt saabuma olukord, milles ta olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise tulemusel peaks kaebaja asetuma olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui kaebaja õigusi ei oleks vastustaja poolt rikutud.
44. Kaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused. Vastustaja õigusvastane tegu, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, kahju kaebajale tekitamine, põhjuslik seos vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale kahju tekkimise vahel ja esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kuna kaebaja hageb hüvitist mittevaralise kahju eest on halduskohtu ülesandeks tuvastada ka vastustaja süü.
45. RVastS § 9 lg 1 kohaselt, füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
46. Kinnipeetavale on keelatud esemed, mis ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega (VangS § 15 lg 2 p 4). Esemete leidmise/äravõtmise akti (tl 8) kohaselt on kaebaja kambrist ära võetud näpuharjutusripats, mis on palvehelmestest ümber tehtud. Vaidlustatud otsuse (tl 7) kohaselt on näpuharjutusripats üheks vangla subkultuuriliseks esemeks, millega kinnipeetavad harjutavad oma näppude osavust tagamaks paremat käte osavust varguste täideviimisel. Vangla subkultuuri kohaselt tõstab taolise eseme omamine kinnipeetava staatust teiste seas. Näpuharjutusripatsi omamine ei ole kooskõlas VangS § 6 lg 1 kohase vangistuse eesmärgiga.
47. Kaebaja tunnistab vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 14) palvehelmeste ümber tegemist. Kaebuses (tl 1 p) tunnistab kaebaja palvehelmeste teise kujuga kokku sidumist. Halduskohus on seisukohal, et toiming, mida kaebaja peab mittevaralist kahju tekitavaks ja õigusvastaseks on eelnimetatud asjaoludel õiguspärane ja kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega. Halduskohus on seisukohal, et VangS § 15 lg 2 annab vastustajale käesoleva kaasuse valguses vangistuse eripärast lähtudes õigusliku aluse kaebaja kui kinnipeetava omandiõiguse ulatuslikuks piiramiseks. Vaidlustatud toimingu eesmärgiks on kohtule esitatud tõendite kohaselt kaebaja suhtes kohaldatud vangistuse eesmärgi võimalik mittetäitumine seeläbi, et võimaldades kaebajal tegeleda tulevikus võimalike varguste toimepanemiseks näppude harjutamisega, on tugeva kahtluse alla seatud tema kui kinnipeetava taasühiskonnastamine ja uute kuritegude toimepanemise vältimine. Kohtute infosüsteemi andmetel kannab kaebaja vangistust narkokuriteo eest olles varasemalt karistatud muuhulgas ka varavastaste kuritegude 3 eest. Kohus loeb üldteada olevaks asjaolu, et narkootikumide kasutamine võib teatud staadiumis viia isiku vargusteni, et hankida seeläbi uut doosi. Asjas kogutud tõenditega ei ole seetõttu tõendatud vastustaja õigusvastast tegu. Kuna kaebaja omandiõigust on piiratud seaduslikul alusel ja kooskõlas seaduse eesmärgiga, ei ole rikutud ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus ei pea võimalikuks kinnipeetavate subkultuuri talumist ega laskuda kaebajaga arutellu, milliste esemetega oleks kinnipeetaval veel võimalik näppude osavust varguste toimepanemiseks suurendada.
48. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist õigusvaidlusega, milles on sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu saab halduskohus vastustaja tegevust hinnata ainult nendest asjaoludest lähtudes, mille kaebaja tõi välja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Taotluse kohaselt on kaebaja vanglalt taotlenud mittevaralise kahju hüvitist seoses usuvabaduse rikkumisega (tl 15). Kaebaja poolt tõendina esitatud Tartu Vangla 23.11.
49. a vaideotsuse (tl 78) kohaselt ei ole usuasjades pädeva vangla vanemkaplani arvamuse kohaselt kaebajalt äravõetud eseme puhul tegemist esemega, mida oleks võimalik kasutada palvetamiseks. Seega ei ole tõendatud, et vaidlustatud toiminguga oleks kaebajale tekitatud mittevaralist kahju seonduvalt usuvabaduse riivega. Seoses kaebajale mittevaralise kahju mittetekkimisega ei saa esineda ka põhjuslikku seost vastustaja toimingu ja kahju vahel.
50. Seoses eelduste puudumisega mittevaralise kahju hüvitamiseks, jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
51. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4