) § 1 lg-le 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna pärandvara hulgas puudub vara, mille arvel täita võlgniku pärandvaral lasuvaid kõiki kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tekkis alaline maksejõuetus võlgniku surma tõttu 27.02.2012, millest tingituna jäid täitmata võlgniku kohustused võlausaldajate ees. Samas, arvestades võlgniku elu ajal võlgniku vara suhtes algatatud täitemenetluste arvu ja nõuete suurust, on üheks maksejõuetuse tõenäoliseks põhjuseks ka maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine võetud kohustuste täitmiseks. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Järeldused, ettepanekud Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnikul puudub pärandvara hulgas vara, mille arvel täita võlgniku kohustusi. Maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Käesoleval juhul kuuluvad võlgniku pärandvara hulka 608.191 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut, mille väärtus 10.04.2016 seisuga on 686,41 eurot. Kohtupraktikas on pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu kohtud ajutise halduri tasu ja kulud välja mõistnud pensionifondi osakute arvelt. Kui käesolevas asjas tehakse võlgniku pärandvara hulka kuuluvate pensionifondi osakute arvelt väljamakse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis olenemata võlgniku maksejõuetusest, puudub ajutise halduri hinnangul võlgniku pärandvara hulgas vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. 4
§-le
) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus, tuginedes ajutise halduri aruandele, loeb tõendatuks, et võlgniku pärandvaral lasuvad kohustused on summas 26443,06 eurot ja võlgnikul vara on summas 686,55 eurot. Kohus leiab, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu.
lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu
lg 5 mõttes.
lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu väljamõistmiseks. Lähtuvalt
lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7,25 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 580 eurot, millele lisandub käibemaks 116 eurot. Tasu taotletakse väljamaksmiseks ajutise pankrotihalduri büroo arvele. Vajalike kulutuste hüvitamist ajutine pankrotihaldur ei taotle. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kulub rahuldamisele. Halduri tasu tuleb määrata summas 580 eurot. Advokaadibüroo Kristi Relvik on käibemaksukohustuslane, seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule käibemaks (
Tasu kuulub hüvitamisele pärandvara arvelt, milleks tuleb anda ajutisele haldurile õigus esitada AS-le Eesti Väärtpaberikeskus avaldus V D 608.191 Swedbank Pentionifond K3 (kasvustrateegia) osakute tagasivõtmiseks ja saadud summa OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik arveldusarvele kandmiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.