← Eesti

4-16-2390/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 4-16-2390 Kohtukoosseis Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus, millega jäeti Sven Soesoni kaebus Maksu- ja Tolliameti
  4. märtsi
  5. a määruse tühistamiseks ning väärteoasjas nr 930012000923 väärteomenetluse lõpetamise määruse täiendamiseks rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sven Soesoni määruskaebus RESOLUTSIOON
  6. Jätta Sven Soesoni määruskaebus Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a määruse peale läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
  9. Jätta rahuldamata Sven Soesoni taotlus VTMS § 191 p-s 12 sätestatud edasikaebepiirangu tunnistamiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juristi RŠ
  11. veebruari
  12. a määrusega lõpetati OK Oiltrade OÜ suhtes menetlus väärteoasjas nr 930012000923 seoses aegumistähtaja möödumisega. Sven Soeson esitas lõpetamise määrusele kaebuse.
  14. märtsil 2016 jättis Maksu- ja Tolliameti peajurist (juriidilise osakonna ülesannetes) määrusega S. Soesoni kaebuse rahuldamata. 1
  16. märtsil 2016 esitas S. Soeson Maksu- ja Tolliameti määrusele kaebuse Harju Maakohtule ning palus tühistada
  17. märtsi
  18. a määrus ja teha uus määrus, millega täiendada väärteoasja nr 930012000923 lõpetamise määrus seoses aegumisega väärteomenetluse toimikust tulenevate asjaoludega.
  19. Harju Maakohtu
  20. märtsi
  21. a määrusega jäeti S. Soesoni kaebus Maksu- ja Tolliameti
  22. märtsi
  23. a määruse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamise määruse nr 930012000923 täiendamiseks rahuldamata.
  24. Harju Maakohtu
  25. märtsi
  26. a määrusele on ringkonnakohtule kaebuse esitanud S. Soeson, kes palub tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega täiendada väärteoasja nr 930012000923 lõpetamise määrust. 5.
  27. Kaebuses viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-20-12, mille kohaselt põhiseaduse (PS) § 24 lg 5 eesmärgiks on tagada kohtulahendi kontroll ning eeltoodud normi kaitsealasse kuulub õigus kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Lahendis nr 3-4-1-5-10 leiti, et edasikaebeõiguse tuum on selles, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav kõrgemas kohtus. Põhiõiguse vajalikkus on tingitud eelkõige sellest, et kohtunik võib eksida ja seetõttu peab olema tagatud kohtulahendi õiguse kontroll (p 16). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtulik kontroll on tagatud siis, kui esineb vähemalt kolmeastmeline edasikaebeõigus. Lahendis nr 3-4-1-18-11 leiti, et vajadus töökoormuse vähendamiseks ei kaalu üles põhiõiguste kaitset. Lahendis nr 3-4-1-17-11 leiti, et menetlusökonoomiaga ei või tekkida olukorda, kus isikul puudub tegelik õigus oma põhiõigusi kohtus kaitsta. Kaebaja viitab ka lahendile nr 3-4-1-10-08, mille kohaselt ei ole kannatanul õigust vaidlustada süüteomenetluse lõpetamise määrust, kuna tal säilivad enda õiguste kaitsmise võimalused muudes kohtumenetlustes. Kaebaja väidab, et temal puuduvad muud võimalused väärteomenetluses toodud faktiliste asjaolude võrdlemiseks. Kaebaja viitab ka lahenditele nr 3-4-1-1-04 ja 3-4-1-15-
  28. Kaebaja leiab, et olukord, kus ta peab esitama kaebuse samale haldusorganile, kelle tegevuse peale kaebus esitati, ei vasta PS § 13 lg-le
  29. Sisuliselt on maakohtule kaebuse esitamise näol tegemist esimese kaebeastmega. Ringkonnakohtule esitatav kaebus on teine ja Riigikohtule kolmas. Demokraatlikus riigis peab olema vähemalt kolmeastmeline kohtukontroll, seega väärteomenetluse seadustiku sätted, kus sellise kaebuse lahendab lahendi teinud haldusorgan, on vastuolus PS § 24 lg-s 5 toodud edasikaebevõimalustega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  30. VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrusele, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus.
  31. Harju Maakohtu
  32. märtsi
  33. a määrusega on VTMS § 79 alusel lahendatud S. Soesoni kaebus, mis on esitatud Maksu- ja Tolliameti
  34. märtsi
  35. a määrusele, s.o kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Seega ei ole maakohtu
  36. märtsi
  37. a määrus vaidlustatav. Kaebus, mis on esitatud määruse peale, mille vaidlustamise võimalust väärteomenetluse seadustik ette ei näe, tuleb vastavalt VTMS § 194 lg-le 3 ning § 142 lg 2 p-le 2 jätta läbi vaatamata. 2
  38. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et VTMS § 191 p-s 12 sätestatud edasikaebeõiguse piirang on vastuolus põhiseadusega. 8.
  39. Riigikohtu praktika kohaselt on hoolimata sellest, et PS § 24 lg 5 räägib kohtuotsuse peale edasi kaebamisest, nimetatud edasikaebeõiguse esemelises kaitsealas ka kohtumäärused, mille puhul on tegemist n-ö lõplike lahenditega (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  40. märtsi
  41. a otsus asjas nr 3-4-1-04, p 21). KrMS § 191 p-s 12 nimetatud määrus on selline määrus, kuna sellega lahendatakse lõplikult VTMS § 79 alusel kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata VTMS § 191 p-s 12 sätestatud edasikaebeõiguse piirangu põhiseadusele vastavust ning võimalust jätta nimetatud norm kohaldamata. 8.
  42. Põhiseaduse § 11 esimese lause kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, kusjuures need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib riivata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil. PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ning mõistlikele põhjendustele tuginedes edasikaebeõigust diferentseerima (vt Riigikohtu üldkogu
  43. novembri
  44. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-45-12, p 31). Riigikohus on kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist ning sellest tulenevalt kohtusüsteemi tõhusat toimimist korduvalt käsitanud PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  45. märtsi
  46. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04 p 21, 11.detsembri
  47. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-20-12 p 36 ja Riigikohtu üldkogu
  48. novembri
  49. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-45-12 p 31, 33). 8.
  50. Tulenevalt PS § 11 teisest lausest peab põhiõiguse riive olema ka eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigikohtu üldkogu on kohtuasjas nr 3-1-1-45-12 § 385 p-st 26 tulenevat edasikaebepiirangu põhiseaduspärasust kaaludes asunud seisukohale, et määruse vaidlustamise keelamine on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede – edasikaebevõimaluse piiramine vähendab kaebeinstantside töökoormust ja aitab seega kaasa kohtusüsteemi tõhusamale toimimisele ning sama tõhusat, kuid põhiõigusi vähem riivavat meedet ei leidu (
  51. novembri
  52. a otsuse p 36). 8.
  53. Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ja eesmärgi tähtsust. Riigikohus on leidnud, et kohtusüsteemi tõhusus on kaalukas väärtus (Riigikohtu üldkogu
  54. novembri
  55. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-45-12). N-ö teisel kaalukausil olevaks väärtuseks on kohtukolleegiumi arvates PS § 13 teises lõikest tulenev õigus kaitsele riigi omavoli eest. Olulisena peab ringkonnakohus aga vajalikuks välja tuua, et maakohus toimib VTMS § 79 kohaselt kaebust lahendades sisuliselt teise kaebeinstantsina, kuna eelnevalt lahendab kaebuse kohtuvälise menetleja juht VTMS § 77 alusel. Seega läbib esialgselt vaidlustatud kohtuvälise menetleja määrus kaheastmelise kontrolli: esmalt kohtuvälise menetleja juhi ja seejärel maakohtu poolt, mis peabki tagama kaitse riigi omavoli eest.
  56. Tuginedes kaebuse aluseks olevatele asjaoludele märgib ringkonnakohus, et kaebaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja tegevust seoses väärteomenetluse lõpetamisega aegumise tõttu. Kaebaja ei taotle aga väärtoemenetluse lõpetamise tühistamist, vaid palub väärteomenetluse lõpetamise määruse täiendamist asjaoludega, mis vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei kuulunud väärteomenetluse esemesse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks 3 viidata sellele määrusele kriminaalmenetluses ning tugineda korduvmenetlemise ja korduvkaristamise keelule. Märkida tuleb aga seda, et nii kohtuvälise menetleja juhi kaebuse lahendamise määruses kui ka vaidlustatud Harju Maakohtu määrusest nähtub, et S. Soeson ei ole isik, kes oleks lõpetatud väärteoasjaga seotud. Lõpetatud väärteoasja esemeks olid maksukorralduse seaduse rikkumised ja menetlusaluseks isikuks oli OK Oiltrade OÜ (juhatuse liige Marko Kalev). S. Soeson ei ole kaebustes selgitanud, kuidas seondub tema menetluses olnud väärteoasjaga. Seega jääb küsitavaks, kuidas on väärteomenetluse lõpetamise määrus, mida kaebaja vaidlustab, üleüldse puutumuses kaebaja õigustega.
  57. Kuna PS § 24 lg-st 5 ei tulene eranditult õigust vaidlustada kõiki kohtulahendeid ja arvestades maakohtu VTMS § 79 alusel lahendatava määruse olemust, sellele eelnenud kontrolli kohtuvälise menetleja juhi poolt VTMS § 77 alusel ja S. Soesoni kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, peab ringkonnakohus VTMS § 191 p-s 12 sätestatud edasikaebepiirangut põhiseadusega kooskõlas olevaks.
  58. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 142 lg 2 p-st 2 ja § 191 p-st 12 jätab ringkonnakohus S. Soesoni kaebuse Harju Maakohtu
  59. märtsi
  60. a määrusele läbi vaatamata. VMTS § 191 ei nimeta määruste hulgas, mis ei ole vaidlustatavad, määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määrust. Seega on määruskaebe korras võimalik taotleda Riigikohtult kontrollimist, kas ringkonnakohtu määruses toodud argumentidel oli kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud. Taotlus tunnistada VTMS § 191 p-s 12 sätestatud edasikaebepiirang põhiseadusevastaseks jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.