lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. KK kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud ning hageja esitas täitmisavalduse kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile. Täitemenetluses on selgunud, et võlgnikul puuduvad vara ja sissetulekud ning nõue on jäänud täies ulatuses rahuldamata. 09.04.2015 tehti äriregistrisse esmakanne Korteriühistu Kure 9 kohta. Korteriühistu moodustamisega läksid valitseja õigused ja kohustused üle korteriühistule. Hageja leidis, et ka KK võlgnevus on läinud üle kostjale. Hageja lisas, et kuivõrd lähtuvalt korteriomandiseadusest (KOS) tegutseb valitseja korteriomanike, mitte iseenda nimel, lähevad vastavalt KOS § 8 lg-le 11 kõik õigused ja kohustused, sh nõuded võlglaste vastu, üle moodustatavale korteriühistule. Seega on ka KK võlgnevus läinud üle kostjale. Kuivõrd kostja on oma seadusest tulenevat nõuet rikkunud ega ole hagejale seoses nõude üleminekuga nõude väärtust hüvitanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. Esimese astme kohtu määrus 26.01.2016 määrusega keeldus Pärnu Maakohus hagi menetlusse võtmisest, määras tagastada avalduse koos lisadega hagejale ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et hagi menetlusse võtmisel kontrollib kohus muu hulgas, kas ei esine hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peab andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilasjas nr 2-13-46187 on juba välja mõistetud osaühingu Paide Elamuhooldus kasuks Paides Kure 9-7 asuva korteriomandi majandamiskulude võlgnevus KK-lt vastavalt osaühingu Paide Elamuhooldus poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arvetele. Arvestades, et nimetatud võlgnevus on välja mõistetud osaühingu Paide Elamuhooldus kasuks, mitte kõigi korteriomanike kasuks, siis on kohtu hinnangul tsiviilasjas nr 2-13-46187 välja mõistetud võlgnevuse näol tegemist konkreetse isiku nõudega, mitte kõigi korteriomanike nõudega. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et esitatud hagiga ei ole käesolevas tsiviilasjas võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu kohus keeldus
lg 2 p 2 alusel hageja hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle hagejale (
Määruskaebus 11.02.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 26.01.2016 määruse ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuivõrd eelmises kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 213-46187 on võlgnevus KK-lt välja mõistetud osaühingu Paide Elamuhooldus kasuks, mitte kõigi korteriomanike kasuks, siis on tsiviilasjas nr 2-13-46187 välja mõistetud võlgnevuse näol tegemist konkreetse isiku nõudega, mitte kõigi korteriomanike nõudega. Hageja juhib tähelepanu hagiavalduses viidatud Riigikohtu otsuse asjas nr 3-2-1-146-10 p-le 10, milles Riigikohus on selgitanud, et KOS § 21 lg 2 p-de 1 ja 5 alusel on valitseja õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja. Lisaks on kohtupraktika varasemalt tunnistanud valitseja õigust esitada hagi nii oma nimel (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-05) kui kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures nende esindajaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-163-14, punkt 15). Lahendis nr 3-2-1-132-05 (p-des 9 2 ja 10) selgitas Riigikohus, et valitseja õiguslikuks aluseks hagi esitada saab KOS § 21 lõike 2 punkti 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosolekute otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Tuginedes eeltoodud Riigikohtu varasemale praktikale on hageja seisukohal, et varasemalt tsiviilasjas nr 2-13-46187 osaühingu Paide Elamuhooldus kasuks KK-lt välja mõistetud summad, on mõistetud välja osaühingu Paide Elamuhooldus kui korterelamu valitseja ja kõigi korteriomanike esindaja kasuks. Esitades hagi KK vastu kohtusse täitis osaühing Paide Elamuhooldus oma valitseja õigusi ja kohustusi ning tegutses korteriomanike nimel ja huvides. Lähtuvalt eeltoodust on kohus ebaõigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 2-13-46187 välja mõistetud võlgnevuse näol on tegemist konkreetse isiku nõudega, mitte kõigi korteriomanike nõudega. Hageja märgib, et KK võlgnevuse tekkimise aluseks oli ajavahemikus 2012 detsember kuni 2013 märts osutatud teenuste eest tasumata jätmine. Seega on antud juhul asjakohased
Hageja hinnangul on kohus hinnanud vääralt tõendeid (27.12.2013.a Pärnu Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-13-46187), samuti kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme (KOS § 21 lg 2 p-i 5 ning KOS § 8 lg 11) leides, et eelmises vaidluses, s.o tsiviilasjas nr 2-13-46187 välja mõistetud võlgnevuse näol on tegemist konkreetse isiku nõudega, mitte kõigi korteriomanike nõudega. Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 26.01.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt
3 Hageja on käesolevas asjas esitatud hagiavalduses viidatud sätetele ja kohtupraktikale tuginedes seisukohal, et hageja kui endise Kure tänav 9 korterelamu valitseja nõue endise korteriomaniku vastu on üle läinud kostjale kui Kure tänav 9 moodustatud korteriühistule. Sellist seisukohta põhjendab hageja sellega, et esitades tsviilasjas nr 2-13-46187 hagi KK vastu täitis hageja oma valitseja õigusi ja kohustusi ja tegutses korteriomanike nimel ja huvides ning KK-lt väljamõistetud summad on mõistetud välja hageja kui korterelamu valitseja ja kõigi korteriomanike esindaja kasuks. Ringkonnakohus hageja vastava seisukohaga ei nõustu. Määruskaebuses viidatud kohtupraktikast tulenevalt on valitsejal küll iseenesest õigus esitada kohtus nõudeid nii korteriomanike nimel korteriomanike otsusega volitatud ulatuses kui ka oma nimel, kuid kohtu ette toodud asjaoludel ei saa antud juhul asuda kaebuses väljendatud seisukohale, et tsiviilasjas nr 2-13-46187 oleks võlgnevus välja mõistetud korteriomanike kasuks, kelle nimel ja esindajana hageja tegutses. Määruskaebusele lisatud korterelamu Kure 9 29.05.2012 kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 kohaselt on korteriomanikud päevakorrapunkti 5 all otsustanud nimetada hageja korterelamu Kure 9 valitsejaks alates 01.01.2013 volituste tähtajaga kuni 5 aastat. Seega oli hagejal Kure 9 korterelamu valitsejana õigus nõuda KK-lt kui korteriomanikult haldusteenuste eest tasumist. Samas ei nähtu asja materjalidest, et tsiviilasjas nr 2-13-46187 oleks hageja valitsejana hagi esitanud korteriomanike nimel, olles seejuures korteriomanike esindajaks. Ka ei ole kohtute infosüsteemist nähtuvalt hageja tsiviilasjas nr 2-13-46187 esitatud hagiavalduses tuginenud sellele, et ta oleks hagi esitanud kõigi korteriomanike nimel. Hagiavaldusest nähtvalt on hagi esitamine tingitud sellest, et hageja on osutanud kostjale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondi- ning kommunaalteenuseid, kuid kostja on hageja poolt esitatud arved jätnud tasumata. Seega on maakohus õigesti käsitlenud tsiviilasjas nr 2-13-46187 KK-lt välja mõistetud võlgnevust osaühingu Paide Elamuhoolduse nõudena, mitte kõigi korteriomanike nõudena. Toodust tulenevalt ei ole käesoleva hagi esitamisel asjakohased hageja viited korteriomandiseaduse § 8 lg-le 11, mis näeb korteriühistu asutamisel ette korteriomanike ühisuse õiguste ja kohustuste ülemineku korteriühistule. Arvestades eeltoodut ja vaidlustatud maakohtu määruses toodud põhjendusi leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.