Obsah (7)

§ 637§ 230§ 5§ 173§ 162§ 138§ 144

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-3742 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi S. Z. hagi SA Ida-Viru Keskhaig

§ 637lg 21).

HAGEJA NÕUE

1. Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja poeg I. Z., liikudes sõiduautoga Lada Samara Forma registreerimismärgiga xxx 06.07.
2. a sattus sõiduki esi- ja tagarattaga IdaViru Keskhaigla (Puru haigla) vastuvõtuosakonna juures asuval parklas avatud kanalisatsioonikaevu luuki, mille tagajärjel sai sõiduk vigastusi. Seoses sõiduki tagaratta ja velje vigastusega oli hageja sunnitud nimetatud autoosad välja vahetama. Vigastatud autoosade vahetus läks hagejale maksma 123,80 eurot. Hageja leiab, et sõidukile tekitatud kahju põhjuseks oli teel asuv avatud kanalisatsiooni luuk. 06.07.
3. a fikseeris politseipatrull nimetatud juhtumi ja sõiduki kahjud. Juhtum toimus Ida-Viru Keskhaigla territooriumil aadressil Ilmajaama 12, seega peab hageja põhjendatuks pretensioonid ja kahju hüvitamise nõuded esitada just SA-le Ida-Viru Keskhaigla. Hageja on eelnevalt pöördunud kostja poole, paludes hüvitada tekitatud kahju. Kostja on keeldunud tekitatud kahju hüvitamisest. Hageja leiab, et kostja põhjustas talle kahju ning on kohustatud selle hüvitama, kuna on kahju tekitamises süüdi. Kahju põhjustamine on tõendatud politseipatrulli poolt, kes nimetatud sündmuse ja sõiduki kahjud on fikseerinud. Hageja kahju on 123,80 eurot vastavalt OÜ Autokroon arvele nr 690 velje maksumus 38,80 eurot ja rehvimontaaži tööde maksumus OÜ Debika arvele nr 9487 summas 85 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 123,80 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS
4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole sooviga esitada otsesed tõendid, millega on võimalik tõendada kahju tekkimist hageja sõidukile kostja territooriumil asuvasse lahtisesse maakraani kaevu sõitmisel. Hageja pole nõutud tõendeid esitanud. Kostja selgitas, et ei pea kahju nõude edasist menetlemist võimalikuks seni, kuni pole esitatud politsei poolt sündmuskohal koostatud liiklusõnnetuse akti vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.02.
5. a määruse nr 68 § 8-le, kuna lahtisesse maakraavi kaevu sõitmine ja seeläbi kahju saamine on kvalifitseeritav liiklusõnnetusena liiklusseaduse § 2 lg 32 mõistes. Kostja on seisukohal, et kuna kahjunõude esitamisega on ebamõistlikult viivitatud pole hageja poolt esitatud dokumentide ja fotode põhjal võimalik tuvastada põhjuslikku seost väidetava kahju tekitanud sündmuse ja I. Z.ile tekitatud kahju vahel. Kostja on seisukohal, et seni hageja poolt esitatud 2 tõendid ei ole piisavad kahju tekkimise fakti tuvastamiseks ja vaidluse lahendamiseks on vajalik esitada liiklusõnnetuse akt, ilma nimetatud dokumendita puudub hagi rahuldamiseks alus ning hagi on põhjendamata ja tõendamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Arvestades hagi hinda 123,80 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tsiviilmenetluse eesmärgiks on tsiviilkäibes osalejate subjektiivsete õiguste kindlakstegemine ja kaitse. 5.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.

§ 5

lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Hageja S. Z. esitas kostja vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Hageja nõuab kostjalt kostja poolt õigusvastaselt (lepinguväliselt e deliktiliselt) tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 1043).
2. Lepinguväliselt tekitatud varalise kahju heastamine toimub kannatanule rahalise hüvitise maksmisega (VÕS § 136 lg 1). Juhul kui hageja omandile on tekitatud kahju kostja süülise käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050), vastutab kostja hageja ees. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
3. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentide ja fotode põhjal ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost väidetava kahju tekitanud sündmuse ja I. Z.ile tekitatud kahju vahel. Kostja on arvamusel, et ei pea kahju nõude edasist menetlemist võimalikuks seni, kuni pole esitatud politsei poolt sündmuskohal koostatud liiklusõnnetuse akti vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.02.
4. a määruse nr 68 § 8-le, kuna lahtisesse maakraavi kaevu sõitmine kvalifitseeritakse liiklusseaduse § 2 lg 32 mõistes liiklusõnnetuseks.
5. Liiklusseadus (LS) § 2 lg 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Vabariigi Valitsuse määrus nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ määruse nr 68 § 2 reguleerib varalise kahjuga liiklusõnnetusest teatamise. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt, juhul kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki, veose, tee, liikluskorraldusvahendi või muu ainelise väärtuse kahjustamise või hävimise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, ei ole vaja politseile teatada. Osalised vormistavad oma arvamuse kirjalikult käesoleva määruse § 9 kohase teatena liiklusõnnetusest ja tegutsevad vastavalt «Liikluskindlustuse seadusele». 3
6. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet, kuna hageja ei ole esitanud politsei poolt koostatud akti. Kohus selgitab, et 06.07.
7. a juhtumis, ei saanud ükski inimene viga, surma ja ei olnud teist kannatanud sõidukit, seega ei olnud nimetatud juhtumis teist kannatanud osapoolt (isikut, sõidukit). Seega tekkis nimetatud juhtumis ainult varaline kahju hageja sõidukile ning kuna juhtumis ei olnud teist juhti, kellega oleks hageja kui varalise kahju saajana juhtumi põhjuseid hinnanud, kutsus hageja sündmuskohale politsei kes fikseeris sõiduki kahjud ja juhtumi (tl 11-16, 19).
8. Juhtum, mille tagajärjel kostja süül hagejale kahju tekkis, toimus 06.07.
9. a, nimetatud juhtum ja sõiduki kahjud on politseipatrulli poolt fikseeritud (tl 19). Hageja poolt esitatud OÜ Autokroon arve nr 690, millest nähtub velje maksumus 38,80 eurot ja rehvimontaaži tööde maksumus OÜ Debika arvele nr 9487 summas 85 eurot, kokku 123,80 eurot. Nimetatud arvetega on hageja tõendanud varalise kahju nõude suuruse. Kohus on seiskohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. LS § 14 lg 7 esimese lause kohaselt keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Kohtu hinnangul on asjas uuritud tõenditega piisavalt tõendatud, et 06.07.
10. a juhtumi põhjustas asjaolu, et kostja territooriumil oli lahtine kanalisatsioonikaev, mis põhjustas kostja poolne tegevusetus, kes rikkus LS § 52 nõudeid rikkudes avalikult teelt kõrvaldama teelt liiklust ohustava teguri ja tekitas hagejale varalise kahjustuse. See asjaolu on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti teatega (tl 19). Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et kostja vastutab hageja sõidukile tekitatud kahju eest (VÕS § 132). Menetluskulude jaotus
11. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 1).

§-de 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtsustatud korras hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.

Kuna hagi rahuldatakse tuleb hageja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja on kandnud menetluskulusid 300 eurot, millest riigilõiv on 75 eurot ja õigusabi kulu 255 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4