KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-17663 Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Kohtuasi VL avaldus lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.03.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad VL määruskaebus Avaldaja: VL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Tallinn) Puudutatud isik I: ML (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik II: AL (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn) Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 01.03.2016 määrus tühistada. Saata VL avaldus uueks lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud 1. 24.11.2015 esitas VL (avaldaja) maakohtule avalduse lapse ML (puudutatud isik I) 1
(4)suhtes avaldaja ja AL (puudutatud isik II) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes avaldajale üleandmiseks.
- Avalduse kohaselt on vanemad lahutatud, lapse eest hoolitseb ainult avaldaja. Poolte kokkuleppel jäi laps pärast vanemate lahutust elama koos emaga. Avaldajal on uus kooselu ja uuest kooselust sündinud tütar, avaldaja uus elukaaslane elab ja töötab Soomes. Avaldaja koos lastega soovib samuti Soome elama asuda, kuid puudutatud isik II ei anna selleks luba.
- Puudutatud isik II (isa) oli seisukohal, et lapse koolivaliku, perearsti ja lapse elukoha valiku üle neil emaga vaidlusi ei ole, need otsused on teinud ema lapse huve arvestades ja isa nendele otsustele vastu vaielnud ei ole. Isa ei ole nõus, et laps asub koos ema ja tema uue perega elama Soome, sest siis kaotab isa sideme lapsega ning ka lapsega suhtlemine on erinevates riikides elamise tõttu raskendatud.
- Laps avaldas kohtule ärakuulamisel, et talle meeldib koos isaga aega veeta, isaga jalutamas käia ja pilte teha, samuti isapoolse vanaema juures käia, kuid ta tahaks koos emaga Soome elama asuda. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine on lapse huvidega koosõlas.
- Eestkosteasutus Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Harju Maakohus 01.03.2016 määrusega jättis avalduse rahuldamata, avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud nende endi kanda ja lapsele riigi õigusabi osutamise kulu riigi kanda.
- Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha nagu see käesoleval juhul on, sest nii avaldaja kui ka puudutatud isiku II ärakuulamisel antud ütlustega leidis tõendamist, et vaidlust selle üle, kus ja kellega laps elab, millises koolis ta käib ja kes on tema perearst, lapsevanemate vahel ei ole, sest nimetatud lapsesse puutuvad otsustused on tehtud kas ema poolt (koolivalik), millega lapse isa on nõustunud, või vanemate vahelisel kokkuleppel (lapse elukoha ja perearsti valik). Asjaolu, et laps on hingeliselt seotud ka oma isaga, leidis tõendamist lapse ärakuulamisel antud ütlustega selle kohta, et lapsele meeldib isaga koos aega veeta, nad käivad koos jalutamas, tegelevad fotografeerimisega ja käivad koos külas isapoolsel vanaemal.
- Avaldaja soov on asuda koos oma lastega elama Soome Vabariiki, kus elab ja töötab juba käesoleval ajal avaldaja abikaasa ja noorema lapse isa. Nimetatu ei saa olla aluseks vanemate ühishooldusõiguse lõpetamisele ja emale ainuhooldusõiguse või ainuotsustusõiguse andmisele tema lapse suhtes, sest lapse teise riiki elama asumine saab toimuda üksnes lapsevanemate vahelisel kokkuleppel või maha jääva vanema notariaalse nõusoleku alusel, sest vastasel juhul oleks tegemist lapserööviga Haagi 25.10.1980 rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni 2
(4)ja Euroopa Nõukogu määruse nr 2001/2003 tähenduses, mida kohus avaldajale ka selgitas.
- Kuna kohus jättis avalduse rahuldamata, jäid avaldaja ja puudutatud isiku II menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebus ja selle põhjendused
- Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avalduse rahuldada, lõpetada osaliselt ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes üle avaldajale.
- Ühise hooldusõiguse osalisel lõpetamisel lapse ja isa suhted sisuliselt ei muutu. Maakohus on vääralt kohaldanud PKS § 137 lg 1 PKS § 118 lg
- Isa agressiivne käitumine ja alkoholi kuritarvitamine hakkas negatiivselt kajastuma perekonnasuhetes ja lapse arengus ning ema oli sellega seoses sunnitud pöörduma abielulahutuse nõudega kohtusse. Pärast abielulahutust ema kasvatab last üksi ja isa ei osale lapse tähtsate küsimuste lahendamisel. Ema abikaasa ja nende ühine tütar elavad ja töötavad Soomes ning puudutatud isik I hoolib oma õest. Ema perekond on valmis kolima Helsingisse ja laps kinnitas, et tahab elada emaga Soomes. Isal ei ole kindlat elukohta ja vastutustundlikku eluviisi. Lapsel on emaga tugev side. Maakohus ei võtnud neid asjaolusid arvesse. Laps kinnitas, et isa joob palju.
- Isa vastuväide, mille kohaselt ei ole lihtne tulla teise riiki lapsega suhtlema, lähtub isa soovist, mitte aga lapse parimatest elutingimustest. Lapse lahutamine emast ja õest mõjub lapsele traumeerivalt ja sellel võivad olla pöördumatud tagajärjed. Maakohus ei ole avalduse rahuldamata jätmist põhjendanud. Maakohus on lähtunud ainult isa seisukohast. Menetluse edasine käik
- Puudutatud isikule I määratud esindaja palub määruskaebuse rahuldada. Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus nõustub määruskaebusega. Puudutatud isik II ei esitanud vastust määruskaebusele.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
- Maakohus on PKS § 137 lg 3 kohaldanud ebaõigesti. Maakohus ei ole piisavalt kontrollinud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja avaldajale üleandmise eeldusi, tuvastanud kõiki olulisi asjaolusid ja neid hinnanud. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist põhjendanud ebaõigesti. Õigusnormi rikkumised on oluliselt mõjutanud lahendit. 3
(4)- PKS § 137 lg 1 esimese lause kohaselt on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Maakohus on õigesti tuvastanud, et vanemad elavad alaliselt lahus.
- PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus on põhjendanud ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmist seisukohaga, mille kohaselt on eelduslikult lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos ja senini on vanemad sellega hakkama saanud. Maakohus on jätnud arvestamata, et lapse isa on vastu sellele, et laps asuks elama Soome (tl 36-37, 62), ning vanematel on seega erimeelsus lapse tulevase elukoha küsimuses. Antud olukorras ei ole maakohtu põhjendus piisav väitmaks, et ühise hooldusõiguse jätkumine on lapse huvides. Arvestades lisaks, et määruskaebuse kohaselt, kui ema asub elama oma perekonna juurde Soome Vabariiki, võib ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmine olla ringkonnakohtu hinnangul lapse huvidega lausa vastuolus.
- Maakohus ei ole lapse huvide sisustamisel arvestanud ka PKS § 137 lg 3 järgi lapse tulevasi elamistingimusi nii ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmise korral kui ka hooldusõiguse osaliselt emale üleandmise korral. Maakohus ei ole piisavalt esile toonud ja põhjendanud oma seisukohti kummagi vanema vaimse ja majandusliku valmisoleku kohta last kasvatada ning senise pühendumise kohta lapse eest hoolitsemisele. Maakohus on jätnud andmata hinnangu ka lapse tahtele elada emaga Soome Vabariigis.
- Maakohtu põhjendus, mille kohaselt laps võib asuda teise riiki elama ainult vanemate kokkuleppel või maha jääva vanema nõusolekul, on antud ekslik. Avaldus ongi esitatud eesmärgil, et laps asuks emaga elama Soome Vabariiki isa tahteavaldusest sõltumata, ning avalduse rahuldamine võimaldab seda eesmärki õiguspäraselt saavutada. Maakohtu seisukoht, et avaldaja eesmärk selgus menetlusosaliste ärakuulamisel, on ebaõige. Nimetatud asjaolud olid avalduses esile toodud.
- Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)