3-16-242/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-242 Kohtuasi V.K. kaebus Viru Vangla 18.01.2016 käskkirja nr 6-3/40 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: V.K. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta V.K. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu kaebaja enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.05.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 18.01.2016 on Viru Vanglas koostatud käskkiri nr 6-3/40 (tl 17-18), millega määrati kinnipeetav V.K.le (edaspidi kaebaja) Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 sätestatud nõude süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kümne päeva pikkune kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine ebatsensuursete väljendite „suka“, „bjudok“ ja „bljat“ kasutamises 18.12.2015 kella 01.00 paiku. 1 Veel on toimikusse esitatud neljanda üksuse vanemvalvuri poolt 18.12.2015 koostatud ettekanne (tl 41), teade distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 40p), distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 3940), kaebaja 14.01.2016 ütlused (tl 42) ning Oleg Smirnovi seletuskiri (tl 41p). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 31.01.2016 koostatud kaebuses (tl 3-6) palus kaebaja, et kohus tunnistaks tema karistamise kohta 18.01.2016 koostatud käskkirja nr 3-6/40 õigusvastaseks ning väitis, et pole selles kirjeldatud rikkumist toime pannud. Ta märkis, et talle pannakse süüks teatud väljendite kasutamist, kuid jääb selgusetuks, millisesse kategooriasse need kuuluvad. Veel märkis kaebaja, et menetluse käigus pole leidnud tuvastamist, et valvuriga vestles just tema, samuti jääb õhku küsimus, kes ikkagi eemaldas lambi pealt katte ning võib järeldada, et ärkajaks ja valvuriga rääkijaks oli kambrikaaslane Oleg Smirnov, kes on seda oma seletuskirjas ka ise tunnistanud. Tuvastamisnõude esitamist põhjendas ta asjaoludega, et on karistuse juba ära kandnud ega saa seetõttu tühistamisnõude abil oma eesmärki saavutada, kuid soovib esitada kahjunõude.
7. Vastustaja vastuses (tl 31-32) paluti kaebus läbi vaatamata jätta ning leiti, et tuvastamisnõue pole antud menetluses efektiivne ega tõhusaim õiguskaitsevahend, kuna kaebajal oleks võimalik oma õigusi kaitsta tühistamiskaebusega, selle esitamise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne kord on aga läbimata. Seejuures ei nõustutud kaebaja arvamusega, et tühistamisnõudega pole karistuse ära kandmise tõttu enam võimalik soovitud eesmärki saavutada ning selgitati, et distsiplinaarkaristuse kustumiseks ettenähtud ühe aasta pikkuse tähtaja tõttu kehtib ka käskkiri ühe aasta. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Käesolevas asjas on vaja lahendada küsimused, kas kaebus on üldse lubatav, kas vastustajal olid olemas piisavad alused, et karistada kaebajat vangla kodukorra nõuete rikkumise eest ning kas vastav menetlus viidi läbi kõigi seaduses ette nähtud nõuetega vastavuses.
9. HKMS § 45 lg 2 ei luba küll tuvastamiskaebuse esitamist juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, kuid ei välista siiski sellist nõuet, kui kaebus esitatakse eesmärgiga tuvastada niisuguse haldusakti õigusvastasus, millega võidi tekitada kahju. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale vanglas kehtivate nõuete rikkumise eest kartserikaristus ning tema peab ennast süütuks. Halduskohtupraktikas peetakse alusetut kartserisse paigutamist rahalise hüvitise määramist õigustavaks väärikuse alandamiseks. Käesoleva asja juhul pole ilma asja sisuliselt läbi vaatamata võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja süü on kindlalt tuvastatud ning kaebus seetõttu igasuguse kahtluseta ilmselgelt perspektiivitu. Seega ei saa seda ka läbi vaatamata jätta, sest vastasel juhul oleks tegemist kaebeõiguse ebaproportsionaalse piiramisega.
10. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud HMS §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses.
11. VangS § 67 p-s 1 sätestatust tulenevalt peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks täitma vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid 2 või laimavaid väljendeid või žargooni. Kaebaja pole väitnud, et talle ei ole vangla kodukorda tutvustatud ning ta ei tea seetõttu endal lasuvaid keelde ja kohustusi.
12. VangS § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü ebatsensuursete väljendite kasutamises seisnevas kodukorra punkti 1.12.8 nõude rikkumises on tõendatud vanglateenistuse ametniku ettekandega. Selles sisalduva kohaselt pani ametnik kambris tule põlema, avas toiduluugi ja andis narivoodi teisel korrusel magavale kaebaja kambrikaaslasele korralduse eemaldada lambilt prügikott, mille peale ärkas ka kaebaja, kes käskis ebatsensuurseid sõnu kasutades tule kustutada ja toiduluugi kinni panna. Niisugused väited kinnitavad, et ametnik nägi täpselt, mis kambris toimub, tundis kinnipeetavaid, eristas neid ning sai ka aru, kes neist ebatsensuurseid väljendeid kasutas. Ettekande tõele vastavuses kahtlemiseks puudub vähimgi alus. Kaebaja selgituse väiteid, et ta magas ega kuulnud ja rääkinud midagi, pole aga usutavad ning viitavad selgelt vastutusest vabanemise soovile. Ka kambrikaaslase selgitus ei saa teda süüst vabastada, sest selles ei võeta ebatsensuursete sõnade kasutamist omaks, vaid kinnitatakse üksnes prügikoti eemaldamist lambilt ja palvet kustutada kambris tuli. Olenemata sellest, kas kinnipeetav peab vanglaametniku mingit konkreetset tegevust või korraldust õigeks ning kas talle meeldib tema käitumisviis, kõnetoon või mistahes muu asjaolu, tuleb tal endal viisakaks jääda. Vastupidine seisukoht raskendaks distsipliini tagamist vanglas ja seaks ohtu sealse julgeoleku. Missugused väljendid on põhjust pidada ebatsensuurseteks, on suures osas selle isiku hinnangute küsimus, kelle juuresolekul neid kasutatakse või kellele need suunatakse, kuid kindlasti ei mahu vaidlusaluse käskkirja aluseks olevas ettekandes nimetatud väljendite kasutamine viisaka käitumise piiridesse ja sai anda aluse distsiplinaarkaristuse määramiseks.
13. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja puhul järgitud kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSkE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt ning karistus on määratud VSkE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja seletusi, tema poolt esitatud kambrikaaslase seletuskirja mittearvestamise põhjuseid kui seda, miks üldse on vaja teda karistada ning millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada. Kuna VangS § 63 lg 1 neljas punktis sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale mitut liiki karistust, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab kümne ööpäeva pikkune kartserisse paigutamine arvestada nii ebatsensuursete väljendite kasutamises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule kui varasemate rikkumiste olemasolu, ei ole ülemäärase raskusega ning võib võrreldes teiste karistusvahenditega kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele tema suhtes. Miski ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse käigus.
14. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt kaebuse esitamise eest tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 3