Obsah (7)

§ 489§ 4891§ 663§ 657§ 481§ 3§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-14-34915 Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Tsiviilasi Aktsias

§ 489¹ lg 5).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (avaldaja) esitas 11.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JL (võlgnik) vastu 6400 euro saamiseks ning riigilõivu summas 192 eurot ja menetluskulu summas 20 eurot hüvitamiseks. Avalduse kohaselt juhtis võlgnik mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Avaldaja hüvitas kannatanule võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab hüvitatud summa liiklusõnnetuse tavalepingu p 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 4 alusel võlgnikult tagasi.
2. 19.11.2014 koostas kohus makseettepaneku ja toimetas selle võlgnikule kätte e-posti aadressi XXX kaudu. Võlgnik kinnitas dokumendi kättesaamist 11.03.
3. Vastuväidet võlgnik kohtule ei esitanud. Maakohtu määrus
4. 22.04.2015 tegi Pärnu Maakohus maksekäsu määruse, millega kohustas võlgniku tasuma avaldajale 6400 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Määruskaebus
5. 22.12.2015 esitas võlgnik Pärnu Maakohtu 22.04.2015 maksekäsu määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik märkis, et sai vaidlustatud maksekäsu kätte 27.11.2015 Soome Vabariigis. Määruskaebuse kohaselt ei ole võlgnikule makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Seetõttu ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik õigeks ajaks vastuväidet esitada. Avaldaja tagasinõue võlgniku vastu on 24 688,90 eurot. Avaldaja on esitanud nimetatud nõude väljamõistmiseks võlgniku vastu neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Antud vaidlust ei ole võimalik lahendada maksekäsu kiirmenetluses, kuna avaldaja nõue ületab 6400 eurot. Määruskaebus tuleb

§ 4891lg 2 p 1 ja p 3 alusel rahuldada.

Vastus määruskaebusele

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kuna määruskaebuse esitaja on elektrooniliselt makseettepaneku kätte saanud, siis ei oma tähendust asjaolu, kas talle on makseettepanek isiklikult allkirja vastu kätte antud või mitte. 6400 euro piir kehtib vaid juhul, kui võlausaldajal on võlgniku vastu ühest võlatunnistusest tulenev üks nõue. Avaldaja hinnangul on liikluskindlustuse seadusest tulenevad nõuded oma olemuselt erinevad võlatunnistusest tulenevatest nõuetest ning ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel. Sellises olukorras ei ole kindlustusseltsil otstarbekas koguda nõuded kokku ja esitada ühe nõudena, vaid iga kahjustatud eseme eest võib kindlustusaandja esitada eraldiseisva regressnõude. Edasine menetluse käik
2. 13.04.2016 andis kohtunikuabi

§ 663lg 6 alusel määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.

Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 22.04.2015 määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel tühistada ning avaldaja nõue saata

§ 489¹ lg 4 alusel hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8.

§ 4891

lg 2 p 1 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlgnik on tuginenud määruskaebuses sellele, et talle ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu üle antud, 2 mistõttu ei olnud tal võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud väide määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik kinnitanud makseettepaneku kättesaamist 11.03.2015 e-posti teel (tl 14) ning seega on makseettepanek 11.03.2015 võlgnikule elektrooniliselt kätte toimetatud. 9.

§ 4891

lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

§ 481

lg 22 sätestab, et maksekäsu kiirmenetlust ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 6400 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud, kuna avaldaja nõue võlgniku vastu ületab 6400 eurot.

1. Määruskaebuse lisana on võlgnik esitanud kohtule avaldaja poolt 23.10.2014 võlgnikule saadetud dokumendi „Tagasinõue summas 24 688,90 eurot“, millest nähtub, et 02.10.2013 toimus Soome Vabariigis Espoo linnas liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai varakahju V. V. Liiklusõnnetuse põhjustas võlgniku poolt juhitud sõiduk, mis oli kindlustatud avaldaja poolt, kes on hüvitanud kannatanule tekkinud kahju summas 24 201,90 eurot. Nimetatud summale lisanduvad liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 alusel arvutatud juhtumi käsitlemiseks tehtud kulutused, tagasinõue kokku moodustab 24 688,90 eurot. Avaldaja on palunud kanda nimetatud summa avaldaja arveldusarvele ning hoiatanud võlgnikku, et vastasel juhul pöördutakse tema vastu hagiavaldusega Pärnu Maakohtu poole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on 11.11.2014 esitanud võlgniku vastu tsiviilasjas nr 214-34910 nõude summas 5488,90 eurot, tsiviilasjas nr 2-14-34913 nõude summas 6400 eurot, tsiviilasjas nr 2-14-34914 nõude summas 6400 eurot ja tsiviilasjas nr 2-14-34915 nõude summas 6400 eurot. Kokku summas 24 688,90 eurot. Kõigi nelja maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus on sama: „Võlgnik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigust ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Avaldaja hüvitas kannatanule võlgniku poolt põhjustatud kahju ning nõuab hüvitatud summa liiklusõnnetuse tavalepingu punkti 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 punkti 4 alusel võlgnikult tagasi.“ Avaldaja on määruskaebusele esitatud vastuses üldsõnaliselt põhjendanud, et 6400 euro piir ei kehti, kuna ühest ja samast liiklusõnnetusest võib tulla kindlustusandjale mitmeid erinevaid nõudeid erinevatel aegadel ning sellises olukorras ei ole kindlustusseltsil otstarbekas nõudeid kokku koguda. Samas ei ole avaldaja esitanud kohtule ühtegi enda väidet tõendavat dokumenti, millest nähtuks, et käesoleval juhul tekkisid nõuded erinevatel aegadel ja erinevates summades. Tagasinõude dokumendist lähtudes on võimalik nimetatud nõue jagada kaheks, s.o kannatanule hüvitatud kahju summas 24 201,90 eurot ja kahju käsitlemise kulud summas 487 eurot. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et avaldaja tegelik nõue võlgniku vastu oli kokku 24 688,90 eurot, mille avaldaja on jaganud neljaks ning esitanud nõude sissenõudmiseks neli maksekäsu kiirmenetluse avaldust.
2. Ringkonnakohus leiab, et

§ 481

lg 22 sätestatud piirangu mõttele ei vasta olukord, kus avaldaja jagab samadel faktilistel asjaoludel põhineva nõude osadeks eesmärgiga menetleda nõudeid formaliseeritud maksekäsu kiirmenetluses, milles nõuet sisuliselt ei kontrollita. Ülaltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud täidetud

§ 481

lg 2² sätestatud tingimus, mille kohaselt on maksekäsu kiirmenetluses lubatud menetleda nõudeid, mille summa on kuni 6400 eurot. Maksekäsu avalduse saab rahuldada üksnes juhul, kui on täidetud maksekäsu menetluse kohaldamise eeldused. Seega tuleb määruskaebus

§ 481

lg 22 ja

§ 4891

lg 2 p 3 alusel rahuldada.

§ 3

4891 lg 4 kohaselt kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja pädevaks kohtuks nimetanud Harju Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd antud juhul jätkub menetlus hagimenetluses, ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 4