Obsah (4)

§ 477§ 122§ 478§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Oha Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-597 Tsiviilasi XXX,

) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 järgi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus 4 hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Käesoleval juhul nähtub kinnistusraamatu väljavõttest, et avaldajad ja puudutatud isikud on korteriomanditeks jagatud kinnisasja XXX Tallinn korteriomanikud (II kd, lk 51-52). Kuna asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse, loeb kohus tuvastatuks, et XXX Tallinn on avaldajate ja puudutatud isikute kaasomandis.
2. Antud asjas on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse kaasomanikevahelisi suhteid reguleerivad sätted. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. AÕS § 72 lg 3 alusel on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
3. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-6-07 p-st 18 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja esmajoones kokkuleppe alusel. Seega kaasomanikud peavad ühiselt otsustama, kuidas nad kaasomandis olevat asja kasutavad. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 15 märkinud, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldus kaasomandi kasutuskorra kokkulepet sõlmimast, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses ning kohtuotsus kasutuskorra kindlaksmääramise kohta asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse (vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 11;
6. aprilli
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13;
8. veebruari
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-121-05, p 23). Seega eeltoodust tuleneb, et kui kaasomanikud kasutuskorra kokkulepet ei saavuta, võib kaasomanik, tuginedes AÕS § 72 lg-tele 1 ja 5, nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist. Kohus leiab, tulenevalt asjas esitatud seisukohtadest, tõenditest ja kaasomanike vahelisest vaidlusest, et käesolevas asjas on mõistlik ja vajalik parkimiskohtade kasutuskord kindlaks määrata kohtu poolt.
10. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega; kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud kasutusviisidega (vt Riigikohtu
11. veebruari
12. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10;
13. aprilli
14. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13;
15. veebruari
16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42;
17. aprilli
18. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14).
19. Kaasomanikud on menetluse kestel avaldanud oma seisukohta XXX Tallinn parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramise osas, esitades omapoolse nägemuse parkimiskohtade kasutuskorra jaotusest. Avaldajad soovivad, et parkimiskoha nr 1 kasutusõigus kuuluks korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele, parkimiskoht nr 2 korteriomandite 2 ja 30 omanikele, parkimiskoht nr 3 korteriomandite 7 ja 22 omanikule, parkimiskoht nr 4 korteriomandite nr 3 ja 32 omanikule, parkimiskoht nr 5 korteriomandite 10 ja 24 omanikele ning parkimiskoht nr 6 korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele. Puudutatud isikud I-VII on seisukohal, et parkimiskoht nr 3 tuleb jätta ühiskasutusse. 5
20. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 11.06.2007 korteriomandite vabastamiseks ühishüpoteegi alt, korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkt 3.1 kohaselt on puudutatud isikud I ja II omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-2 Tallinn koos parkimiskohaga nr 2 (I kd, lk 22-31). 04.02.2008 asjaõiguslepingu p 1.1 alusel on Risto Laur omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-3 Tallinn koos õigusega kasutada parkimiskohta nr 4 (I kd, lk 32-41). 16.09.2015 lepingu kohaselt on avaldaja II omandanud korteriomandi Räime tn 15-3, mille punkti 1.3.9 kohaselt on müüja (Risto Laur) kinnitanud, et müüja kasutuses on parkimiskoht nr 4, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse (II kd, lk 1-8). 05.10.2009 asjaõiguslepingu kohaselt on puudutatud isikud III ja IV omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-4 ning punkti 1 kohaselt koos õigusega parkimiskohale 6 (I kd, lk 42-50). 06.10.2009 asjaõiguslepingu kohaselt on avaldajad VI ja VII omandanud korteri asukohaga Räime tn 15-10 ning punkti 1.1 kohaselt koos õigusega parkimiskohale nr 5 (I kd, lk 51-57). 10.12.2007 asjaõiguslepingu kohaselt on puudutatud isikud VIII ja IX omandanud korteriomandi asukohaga Räime tn 15-11, mille punkti 3.1 kohaselt on ostuhind sisaldanud parkimiskohta (nr 1) (I kd, lk 71-80). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on kõnealused korteriomanikud koos korteriga omandanud ka parkimiskoha ning selle eest tasunud, mistõttu on põhjendatud ja õiglane vastavate parkimiskohtade konkreetsete korteriomanike kasutusse jätmine.
21. Puudutatud isikud on seisukohal, et parkimiskoht nr 3 tuleb jätta kaasomanike ühiskasutusse. Avaldajad leiavad, et parkimiskoht nr 3 tuleb jätta avaldaja IV kasutusse. Puudutatud isikud vastuväiteid teiste parkimiskohtade osas esitanud ei ole, seega puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et parkimiskoha nr 1 kasutusõigus peaks kuuluma korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele, parkimiskoha nr 2 kasutusõigus korteriomandite nr 2 ja 30 omanikele, parkimiskoht nr 4 korteriomandite nr 3 ja 32 omanikele, parkimiskoht nr 5 korteriomandite nr 10 ja 24 omanikele ning parkimiskoht nr 6 korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele. Seega tuleb lahendada vaidlus eelkõige parkimiskoha nr 3 kasutusõiguse osas.
22. Kohus on seisukohal, et XXX Tallinn parkimiskohtade kasutuskord tuleb kindlaks määrata avaldajate nõutud viisil. 11.06.2007 asjaõiguslepingu alusel on puudutatud isikud VI ja VII omandanud korteromandi asukohaga Räime tn 15-8, mille punkti 4.3 kohaselt ei ole puudutatud isikud VI ja VII soovinud koos korteriomandiga omandada kahte parkimiskohta (I kd, lk 81-92). Seega on puudutatud isikud VI ja VII väljendanud tahet, et nad ei soovi kaasomandisse kuuluva kinnistu raames parkimiskohta omada. Samas on 14.06.2007 asjaõiguslepingu kohaselt XXX omandanud korteriomandi asukohaga XXXTallinn ning punkti nr 3.1 kohaselt on müügihind sisaldanud parkimiskoha nr 3 maksumust (I kd, lk 5870). 08.09.2009 asjaõiguslepingu alusel on avaldaja IV omandanud enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX Tallinn (I kd, lk 106-111), kuid asjaõiguslepingus ei ole märgitud, et avaldajal IV on parkimiskoha nr 3 kasutusõigus. Asjas esitatud seisukohtadest nähtub, et parkimiskohta nr 3 on senini kasutanud avaldaja IV ja puudutatud isikud VI ja VII. Kohus leiab, et kuna avaldaja IV on omandanud korteriomandi enampakkumisel ning kuna eelmine korteriomanik on korteriomandit ostes tasunud ka parkimiskoha nr 3 eest, on põhjendatud jätta parkimiskoha ainukasutusõiguse avaldajale IV. Korteriomandi nr 7 algselt omandanud isik soovis, et korteriomandi juurde kuuluks ka parkimiskoht ning avaldaja IV on korteriomandi selliselt ka omandanud.
23. Kohus märgib, et kaasomanikud olid alates korteriomandite soetamisest teadlikud asjaolust, et parkimiskohtade arv kinnistul on limiteeritud ning parkimiskohtade kasutusõigus on kokku lepitud korteriomandi soetamisel asjaõiguslepingus. Seega pidid kaasomanikud arvestama, et neil on õigus kasutada parkimiskohta, mille kasutusõiguse nad korteriomandi ostmisel said, või juhul, kui nad korteriomandi soetamisel loobusid parkimiskohast, puudub neil ka õigus parkimiskoha kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt õiglane jätta parkimiskoht nr 3 kõigi kaasomanike ühiskasutusse, kuna see ei vastas senisele väljakujunenud 6 tavale ning kaasomanikel ei saanud ka tekkida õigustatud ootust sellele, et üks parkimiskohtadest on kõigi kasutuses. Asjaolu, et parkimiskoha kasutusõigus ei ole märgitud 08.09.2009 asjaõiguslepingus, millega avaldaja IV korteriomandi omandas, ei tähenda, et tal ei tekkinud õigustatud ootust lähtuvalt tavast, et korteriomandi nr 7 omanik kasutab ka parkimiskohta nr 3, kuna korteriomandi nr 7 hind hõlmas esialgselt ka parkimiskohta nr
25. Kohus leiab, et eeltooduga on põhjendatud jätta parkimiskoht nr 3 avaldaja IV ainukasutusse, kuna selline kasutuskorra jaotus vastab senisele väljakujunenud tavale ning on kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul selline kasutuskorra jaotus ei kahjusta ka teiste kaasomanike huve ebamõistlikult võrreldes avaldaja IV huvidega, kuna parkimiskohta nr 3 on kõigist kaasomanikest senini kasutanud üksnes avaldaja IV ja puudutatud isikud VI ja VII. Kuna puudutatud isikud VI ja VII ei ole korteriomandit soetades soovinud tasuda parkimiskoha maksumust, kuid korteriomandi XXX varasem korteriomanik on seda teinud, siis ei ole põhjendatud määrata parkimiskoha nr 3 kasutusõigus kõigile kaasomanikele ühiselt. Hea usu põhimõttest tulenevalt pidid puudutatud isikud eeldama, et kuna varasemalt on parkimiskohta nr 3 kasutanud korteriomandi nr 7 omanik, siis võis avaldajale IV korteriomandi omandamisel üle minna ka parkimiskoha nr 3 kasutusõigus, olenemata sellest, et kasutuskord ei ole kantud kinnistusraamatusse.
26. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus kindlaks XXX Tallinn asuvate parkimiskohtade kasutuskorra selliselt, et parkimiskoha nr 1 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 11 ja 29 omanikele XXX ja XXX, parkimiskoha nr 2 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 2 ja 30 omanikele XXX ja XXX, parkimiskoha nr 3 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 7 ja 22 omanikule XXX , parkimiskoha nr 4 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 3 ja 32 omanikule XXX, parkimiskoha nr 5 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 10 ja 24 omanikele XXX ja XXX , parkimiskoha nr 6 kasutusõigus kuulub korteriomandite nr 4 ja 26 omanikele XXX ja XXX .
27. Avaldajad on esitanud ka taotluse, et puudutatud isikud annaksid avaldajatele tagasivõtmatult kõik vajalikud XXX parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks vajalikud dokumendid. Samuti taotlevad avaldajad, et kaasomanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast parkimiskohast saadavale tulule ja viljale. Avaldajad taotlevad, et kaasomanikul on õigus ilma teise kaasomanike nõusolekuta sõlmida enda ainuvalduses ja kasutuses olevate parkimiskohtade suhtes üüri-, rendi-ja muid kasutuslepinguid ning kasutuskorra kokkuleppeid kolmandate isikutega ning kaasomanikud annavad üksteisele parkimiskoha kasutuskorras kokkuleppimisega nende ainuvalduses ja kasutuses olevate parkimiskohtade suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks vajalikud nõusolekud. Avaldajad taotlevad veel, et kaasomandi võõrandamisel kohustub kaasomandiosa võõrandaja parkimiskoha suhtes kokkulepitud kasutuskorrast informeerima võõrandamislepingu järgset ostjat ja andma talle üle kõik kokkulepitud kasutuskorrast tulenevad õigused ja kohustused.
28. Kohus on seiskohal, et avaldajate eelnimetatud taotlused tuleb rahuldada. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-185-13 märgib kohus, et AÕS § 72 lg 5 teisest lausest tuleneb, et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on põhimõtteliselt kõigil kaasomanikel kohustus kasutada kaasomandi eset selliselt, et üksteise huvid ja õigused ei saaks sellest kahjustatud. Kohus leiab, et kaasomanike huve arvestades on põhjendatud määrata kasutuskorra raames kindlaks, et puudutatud isikud kohustuvad andma avaldajatele tagasivõtmatult kõik vajalikud XXX parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramiseks vajalikud dokumendid, et tagada kindlaks määratud kasutuskorra täitmine. Samuti on põhjendatud määrata kindlaks, et kaasomanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast parkimiskohast saadavale tulule ja viljale, kaasomanikel on õigus sõlmida kasutuslepinguid enda parkimiskohaga ning parkimiskoha võõrandamisel on kaasomanik kohustustatud 7 teavitama omandajat ning üle andma kasutuskorra kokkuleppes tulenevad õigused ja kohustused. Kohus märgib, et ka puudutatud isikud ei ole vastu vaielnud eelnimetatud taotlustele, mistõttu puudub kohtul alus jätta taotlused rahuldamata.
29. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13-14 p-s 10 märkinud, et AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Kohus on seisukohal, et käesoleva lahendi tegemisel on kohus kaalunud ja hinnanud kaasomanike huve ning on seisukohal, arvestades vaidluse asjaolusid, asjas esitatud tõendeid, pooltevahelisi suhteid ja kaasomandi suuruseid, et kaasomanike parkimiskord vastab kõigi kaasomanike huvidele.
30. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ning määrab kindlaks kaasomanike kasutuskorra parkimiskorra avalduses märgitu kohaselt, samuti rahuldab kohus avaldajate esitatud taotlused.
31. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus puudutatud isikute nõusolekud kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Kohus edastab määruse avaldajate taotlusel kinnistusosakonda kande tegemiseks.
32. Tsiviilasja hind on

§ 122lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi 3 500 eurot.

35.

§ 478

lg 4 kohaselt hakkab hagita menetluses tehtav määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud määrata, et käesolev määrus hakkab kehtima alates jõustumisest. Menetluskulude jaotus 36.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna käesolev vaidlus oli lahendatud lähtuvalt kõigi kaasomanike huvidest, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus märgib täiendavalt, et tulenevalt

§ 172

lg-st 1 peaks menetluskulud jääma eelkõige avaldajate kanda, kuna avaldajad on kohtusse pöördunud ning lahend on tehtud eelkõige nende huvide kaitseks, kuid kohus võtab arvesse ka asjaolu, et avaldajate nõue kuulus rahuldamisele, mis omakorda tähendab, et osaliselt on menetluskulude tekkimine põhjendatud puudutatud isikutest. Seega on õiglane menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda. Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8