1-15-404/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-404 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksei Jaskini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve alla Süüdimõistetu Aleksei Jaskin asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; isikukood: 38406054214; elukoht vabanemisel XXXX; töökoht: puudub Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohtunik määras: Jätta Aleksei Jaskin vabastamata temale Harju Maakohtu 10.03.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-404 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilisele valvele allutamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. 1 Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas Aleksei Jaskinit 10.03.
4. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 28.05.
5. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.08.
6. a ja lõppeb 06.12.
7. a. Aleksei Jaskinil avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 06.04.
8. a. olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Aleksei Jaskin on andnud nõusoleku tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Aleksei Jaskini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Aleksei Jaskinil on vabanemisel olemas kindel elukoht tema õele kuuluvas korteris. Alaline töökoht puudub. Korteris elab kinnipeetava ema, kes saab töövõimetuspensionit X eurot kuus ning I.J. kes ei tööta. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 2543,39 eurot ja vabanemisfondis on X eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Aleksei Jaskinit ei peaks vabastama ennetähtaegselt tema allutamisega elektroonilisele valvele. Aleksei Jaskin ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, järgib neid üksnes endale vajalikus ulatuses. Ta võib käituda impulsiivselt ja mõtlemata tegude tagajärgedele. Isiku eelnev aktiivne kuritegelik käitumine, toimepandud kuritegude iseloom ja väga kõrge tõenäosus uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu Aleksei Jaskin selgitas kohtus, et ta soovib elektroonilise valve alla vabaneda ja tööle minna. Tütre sünd
9. aastal pani teda mõistma, et nii ei tohi elada. Kohtuniku seisukoht Aleksei Jaskin kannab karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 2 p 1 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Aleksei Jaskin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Aleksei Jaskini vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Korteriomanik ja kinnipeetava ema andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. 2 KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksei Jaskinil on vabanemisel kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Töökoha olemasolu on oluline, kuna Aleksei Jaskin on kuritegusid toime pannud peamiselt varalise kasu saamise eesmärgil. Tema vastu on nõudeid 2543,39 eurot, kuid vabanemisfondis on kõigest X eurot. 09.02.
10. a saabusid kohtule Aleksei Jaskini ema V.J. ja õe G.R. kirjad, milles nad kinnitavad, et on nõus Aleksei Jaskinit aitama nii rahaliselt kui ka muul viisil, kuni viimane leiab endale töökoha. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et korteriomanik on G. R. kes mh maksab kinni korteri majanduskulud. Korteris elavad tema ema, kes on töövõimetuspensionär, ja vend, kes ei tööta. Perekonna majanduslik olukord on raske. Vangla iseloomustuse andmetel on Aleksei Jaskin sissetuleku saanud enamasti kuritegelikult teel või ehitusel juhutöid tehes. Enamuse sissetulekust kulutas narkootikumidele. Kohus on seisukohal, et väheste tööoskuste puudumise, perekonna raske majandusliku olukorra ja sõltuvusprobleemide tõttu on risk, et Aleksei Jaskin asub vabanedes uusi kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil toime panema, kõrge. Aleksei Jaskinit on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Varasemalt on teda karistatud süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest, omastamise, sissetungimise ja kelmuse eest. Praegu kannab ta vangistust suures koguses narkootilise aine metamfetamiini ebaseadusliku omandamise, hoidmise, edasiandmise ja vedamise eest isikute grupis. Kuriteod on läinud ühiskonnaohtlikumaks. Aleksei Jaskin on varasemalt karistatud nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui ka reaalse vangistusega. Vaatamata sellele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Pärnu Maakohtu 22.05.
11. a otsusega asendas kohus mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid kuna ta pani toime uue kuriteo, pööras Harju Maakohus ärakandmata karistuse osa täitmisele, mõistes 18.06.
12. a otsusega liitkaristuseks reaalse vangistuse. Ka Pärnu Maakohtu 30.05.
13. a otsusega määratud üldkasulikku tööd ei olnud Aleksei Jaskin võimeline nõuetekohaselt tegema, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning Pärnu Maakohus pööras 08.01.
14. a määrusega karistuse täitmisele. Sealjuures pani ta üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest Pärnu Maakohus karistas teda 24.03.
15. a otsusega rahalise karistusega. Kõik eelnev näitab, et Aleksei Jaskinile mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärke ning ta ei ole osanud kasutada võimalust kanda karistust vabaduses. Kohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu on võimeline ka praegusel hetkel täitma nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid ja määratavaid kohustusi. Tartu Vangla karistas Aleksei Jaskinit distsiplinaarkorras 26.06.
16. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, kuna ta hoidis jalutuskäigu ajal enda valduses tubakatooteid. Positiivne on asjaolu, et Aleksei Jaskin osales ajavahemikul 27.
17. – 26.11.
18. a sotsiaalprogrammis „12 sammu“, milles osales aktiivselt, ning alates 18.01.
19. a õpib ta riigikeelt A1 tasemel. Ajavahemikul 01.10.
20. a – 31.01.
21. a osales ta tööhõives. Tartu Vangla hindab Aleksei Jaskini poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 56% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 36%. Oht avaldub kõige tõenäolisemalt siis, kui kinnipeetav ei suuda vabaneda narkootilise aine sõltuvusest ning kui tal puudub kindel 3 sissetulek. Aleksei Jaskin tunnistab narkootiliste ainete sõltuvust ning kuritegusid pani toime sõltuvusest ajendatult. Vangla hinnangu järgi on tegemist isikuga, kes võib tulenevalt pikaaegsest narkootilise aine sõltuvusest käituda impulsiivselt, mõtlemata enda tegude tagajärgedele. Ta keskendub üksnes enda heaolule ja lühiajalisele kasule. Ta ei väärtusta kehtivaid reegleid ja norme, vaid järgib neid üksnes endale vajalikus ulatuses. Arvestades kõike eeltoodut, on kohus seisukohal, et Aleksei Jaskini tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilise järelevalvega on praegusel hetkel ennatlik. Kui varasemalt pani ta toime teise astme kuritegusid, siis praegu kannab ta karistust esimese astme kuriteo eest. Seega on kuriteod läinud ajas raskemaks ja uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Varasemad karistused näitavad, et kriminaalhooldus ei ole suutnud Aleksei Jaskini käitumist muuta ega kontrollida. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4