1-15-4181/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4181 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Meelis Vassiljevi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. detsembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Meelis Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Prokurör Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk Süüdistatav Meelis Vassiljev isikukood 38202246514; elukoht XXX; töökoht OÜ CCC ja OÜ MMM juhatuse liige; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Meelis Vassiljevil apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu 288 eurot jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
6. jaanuaril 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
7. jaanuarist
8. Maakohtu otsus
9. Tartu Maakohtu
10. detsembri 2015 otsusega tunnistati Meelis Vassiljev süüdi KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses narkootilise aine käitlemises. Tuvastamata ajast kuni
11. juunini 2014 valdas M. Vassiljev 1,78 g kanepiekstrakti (hašišiõli), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 28%, ja hoidis ainet enda elukohas. Läbiotsimisel leiti süüdistatava elukohast süstal THC õliga ning ekspertiisiakti kohaselt oli tegemist 1,78 g kanepiekstraktiga, mis sisaldab 28% THC-d. M. Vassiljevile mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1 aastani. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning määrati katseaja pikkuseks 2 aastat.
12. M. Vassiljev selgitas, et leidis metsast kanepitaime ning valmistas sellest õli. Maakohus tegi kindlaks, et süüdistatava juurest leitud aine sisaldas vaid kanepi taimest pärit kanepiekstrakti. Sotsiaalministri
13. mai 2005 määruse nr 73 lisas 1, mis kehtestab narkootiliste psühhotroopsete ainete nimekirja, on narkootilise ainena nimetatud nii tetrahüdrokannabinool kui eraldi ka kanep (THC üle 0,2%) ja selle töötlemisproduktid. Seega ei ole M. Vassiljevi juurest leitud kanepiekstrakt seguaine, vaid puhas narkootiline aine. Kohtupraktika kohaselt ei tule kanepi puhul suure aine koguse määramisel lähtuda THC sisaldusest (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. märtsi 2014 otsus asjas nr 3-1-1-100-13).
15. Ekspertiisiaktist tulenevalt tegi maakohus kindlaks, et M. Vassiljev käitles narkootilist ainet suures koguses: käideldud kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks 17-18 inimesele. Kuigi ekspertiisiakti kirjeldav osa on napisõnaline, ei muuda see ekspertiisiakti tõendina kõlbmatuks. Kehtiv kohtupraktika ei nõua, et narkootilise aine suurt kogust tõendav ekspertiisiakt vastaks kõigile ekspertiisiakti nõuetele, sest tegu ei ole ekspertiisiga tavapärases mõistes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. detsembri 2011 otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5). Narkootilise aine suure koguse kindlaks tegemiseks on praktikas kasutatud ka dokumentaalse tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kirjalikke vastuseid menetleja järelepärimistele, mis samuti ei sisalda eksperdi arutluskäiku narkootilise aine suure koguse tuvastamise kohta. Esitatud apellatsioon ja prokuröri kirjalik seisukoht
17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Vassiljevi kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kes palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ja mõista süüdistatav KarS § 184 lg 1 järgi õigeks. Kaitsja taotleb ka M. Vassiljevi õigusabikulu 288 euro riigi kanda jätmist.
18. Apellandi hinnangul ei ole M. Vassiljevilt ära võetud kanepiõli puhas aine. Narkootilise aine THC sisaldus oli 28% ning seega pidi segus olemas 72% muid aineid, mistõttu on tegu segatud ainemassiga. Maakohtu arvates ei oma THC täpne sisaldus kanepi suure koguse tuvastamisel tähtsust ning oma väite kinnituseks viitas kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
19. märtsi 2014 otsusele asjas nr 3-1-1-100-
20. Viidatud asjas käsitles Riigikohus aga marihuaana käitlemist ning kanepiõli kohta vastav praktika puudub.
21. Narkootilise aine suure koguse tuvastanud ekspertiisiakt on kaitsja arvates kohtukõlbmatu. Aktis ei ole andmeid selle kohta, kuidas jõudis ekspert järeldusele, et M. Vassiljev käitles narkootilist ainet suures koguses. Riigikohus on tõepoolest möönnud, et narkootilise aine suurt kogust ei pea alati tegema kindlaks ekspertiisiga, kuid sellisel juhul peavad olema muud tõendid, mis suurt kogust kinnitavad (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. novembri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p 12). Praeguses asjas selliseid tõendeid ei ole. 2
23. Kaitsja märgib, et puudub kohtupraktika, milline oleks sisustanud kanepiõli võimalikku kogust narkojoobe tekitamiseks 10-le inimesele. Maakohtu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. märtsi 2014 otsusele asjas nr 3-1-1-100-13 ei ole käesoleva kaasuse puhul asjakohane.
25. Kaitsja leiab, et isegi kui võtta suure narkootilise aine arvestuse aluseks minimaalse ehk 7% THC sisaldusega marihuaana 7,5 grammiline kogus, siis piisaks narkojoobe tekitamiseks 10-le inimesele 28% THC sisaldusega kanepiõli puhul 1,875 grammist (28:7=4; 7,5:4=1,875). Käesoleval juhul süüdistatakse aga ainult 1,78 grammi kanepiõli omamises.
26. Kirjalikus seisukohas palub prokurör Evelin Ansip-Kukk jätta Tartu Maakohtu
27. detsembri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokurör nõustub täielikult maakohtu põhistustega M. Vassiljevi süüditunnistamises KarS § 184 lg 1 järgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohus nõustub Tartu Maakohtu
29. detsembri 2015 otsusega ning leiab, et lahendis on kõigile kaitsja väidetele ammendavalt vastatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust, mistõttu ei ole põhjust M. Vassiljevi süüdimõistmist tühistada. Kuna maakohtu õiguslikult järeldused (otsuse lk 4-6) on korrektsed, jääb süüdistava kaitsja vandeadvokaat M. Sikuti apellatsioon rahuldamata.
30. Sotsiaalministri määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 sätestab narkootilise ainena kanepi (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Järelikult on määruse kohaselt narkootiline aine ka kanepiekstrakt, mille THC on üle 0,2%. M. Vassiljev käitles kanepiekstrakti, mille THC sisaldus on 28%. Seega on kogu kanepi töötlemisprodukt, mida süüdistatav käitles, viidatud määruse kontekstis narkootiline aine. Seguainest on põhjust rääkida eelkõige narkootiliste ainete puhul (nt amfetamiin, fentaüül, kokaiin), millele lisatakse ballastainet. Kanepile ja selle produktidele üldjuhul midagi juurde ei lisata. Maakohus tegid kindlaks, et ka M. Vassiljevi käideldud aine sisaldas vaid kanepiekstrakti, mis on määruse kohaselt narkootiline aine.
31. Kolleegiumi arvates on nõuetekohaselt tehtud kindlaks, et M. Vassiljev käitles kanepiekstrakti suures koguses. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 14E-LÕX0120 järgi piisab kümnele isikule narkootilise joobe tekitamiseks 1 g hašišiõlist. Käideldud 1,78 g õlist piisab narkojoobe tekitamiseks umbes 17-18 inimesele (I kd, tl 209-210). Ekspert ei ole enda vastavat arvamust küll põhjendanud, kuid nimetatud tõend on siiski kriminaalasjas lubatud. Kohtupraktikas on peetud narkootilise aine suure koguse tõendamiseks piisavaks ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
32. jaanuari 2014 otsus asjas nr 3-1-1-7-14, p 12). Kuigi ekspertiisiakt nr 14E-LÕX0120 ei vasta täielikult KrMS § 107 nõuetele, on see igal juhul dokumentaalne tõend, milles kajastub eksperdi arvamus. Maakohus on õigesti välja toonud, et selliste dokumentaalsete tõendite kasutamine narkootilise aine suure koguse tuvastamisel on kohtupraktikas üsna sage.
33. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt käesoleva otsuse punktis 8 toodud arvutuskäik ei lükka punktides 11-12 toodud põhjendusi ümber, sest punktis 8 räägitakse marihuaanast, milles on narkootilise aine suur kogus väiksem kui käesoleval juhul tegemist oleva hašišiõli puhul.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
35. detsembri 2015 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kuna 3 ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahendi, jääb M. Vassiljevi õigusabikulu 228 eurot KrMS § 185 lg 2 järgi isiku enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4