← Eesti

1-16-527/21

1-16-527 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a., Tallinn Kohtuasja number 1-16-527 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus Jevgeni Fedorintšiku süüdistuses Kars § 184 lg 2 P 1 ja § 418 lg 1 järgi, Deniss Petrovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, Dmitri Dementjevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja Jekaterina Dementjeva süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Deniss Petrov (ik, 37205090317), määruskaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Deniss Petrovi määruskaebus Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a kohtuotsuse peale temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. märtsi
  9. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Deniss Petrov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastaks. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistuses viibitud aeg D. Petrovi karistusaja hulka.
  10. Menetluskuluna mõistis kohus D. Petrovilt välja 1075 eurot sundraha ja ekspertiisitasu kokku 510 eurot, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena 132 eurot esimesed 11 kuud ja 12- ndal kuul 133 eurot.
  11. D. Petrov mõisteti süüdi selles, et ta käitles ebaseaduslikult (omandas, valdas ja andis edasi) suures koguses narkootilist ainet (fentanüüli), olles isikuks kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise kinnipidamiskohas. Seega pani ta toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo.
  12. 11.03.
  13. a sõlmisid Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas, süüdistatav D. Petrov ja tema lepinguline kaitsja Anna Solomko käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe D. Petrovi süüdi tunnistamise kohta KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistuse suuruse ja kohaldamise osas. Samuti selgitati ja lepiti kokku kokkuleppes D. Petrovi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude hüvitamise kohustuses ning nende suuruses käesolevas kriminaalmenetluses.
  14. Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdistatav D. Petrov, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Samas taotleb D. Petrov ka määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. D. Petrov soovib kaebetähtaja ennistamist seetõttu, et kuigi ta sai maakohtu otsuse kätte 17.03.
  15. a, siis tema emakeelde s.o vene keelde, tõlgitud otsuse sai ta kätte 13.04.
  16. a, s.o 13 päeva hiljem viimasest päevast kui tal oli võimalik kaebust esitada. Seega on see mõjuvaks põhjuseks, miks tal ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt esitada ning annab aluse ennistada määruskaebuse esitamise tähtaja menetluskulude suuruse vaidlustamiseks. D. Petrov leiab, et temalt väljanõutavate menetluskulude suurus ei ole põhjendatud. Tal ei ole püsivat sissetulekut, mille arvel menetluskulusid tasuda. Ta viibib kinnipidamisasutuses ning ei ole kindel, et vangistuses võimaldatakse talle tööd teha. Tal on naine ja kaks last ning tema vangistuse ajal jääks menetluskulude kandmine naisele. Tema naine on keskmise puudega ning vajab ise ülalpidamist, kuna tema võimalus ise teenida sissetulekut on piiratud. Istungil taotles ta ka menetluskulude vähendamist. Seetõttu palub ta tühistada maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas ning jätta 50% menetluskuludest riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud määruskaebuse väidetega, leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, ei ole alust ka ennistamistaotluse läbi vaatamiseks ja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
  18. märtsist
  19. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  20. aprilli
  21. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle 2

(4)kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 11.03.
  1. a abiprokurör Raigo Aaas, süüdistatav Deniss Petrov ja tema kaitsja Anna Solomko vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et D. Petrov peab hüvitama sundraha 1075 eurot ja ekspertiiside tasud kokku 510 eurot (kd 4, tl 58). Menetluskulud on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena, s.o 131 eurot esimesed 11 kuud ja 133 eurot 12-ndal kuul. 11.03.
  2. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et D. Petrov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet. Kohtuotsusega ongi D. Petrov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Määruskaebuses on D. Petrov taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  3. novembri
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  5. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.
  6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
  7. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata eelnimetatud põhjusel, ei ole alust ka ennistamistaotluse läbi vaatamiseks ja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
  8. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi Harju Maakohtu 17.03.2016 kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus märkinud, et menetluskulusid on võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul, on maakohtu selline edasikaebekorra märkimine eksitav. Riigikohus on 04.02.
  9. a kohtumääruses nr 3-1-1-9507 märkinud, et menetlusosaliste kaebeõigus ja kohtute sisuline pädevus kaebuste lahendamiseks tuleneb seadustest, mitte kohtulahendites kirjapandust. Seega ei anna maakohtu määruses märgitu isikule kaebeõigust. 3
(4)10. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava D. Petrovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.