← Eesti

2-15-19490/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-19490 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Tsiviilasi EI hagi TN (pankrotis) vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.01.2016 määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EI määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: EI (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Reinvart Kostja: TN (pankrotis) (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
  2. Jätta Harju Maakohtu 28.01.2016 määrus muutmata.
  3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta EI kanda. (pankrotis) puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. TN-l Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
  5. EI (hageja) esitas 29.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse TN (pankrotis) (kostja) vastu alates 01.01.2016 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks.
  6. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ja kostja leppisid augustis 2015 kokku kostja poolt lapsele makstava elatissumma suuruses 150 eurot kuus, mida kostja on täitnud. 29.10.2015 on kohus kuulutanud välja kostja pankroti. Seoses pankrotimenetlusega on blokeeritud kostja pangaarve ning ta ei saa teha oma pangakontolt rahaülekandeid. Pangakontorist ülekande tegemine on tasuline ning seetõttu on kostja enamik kordi tasunud elatisraha sularahas. Kostja pankrotihaldur on andnud kirjaliku nõusoleku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõigete 1 ja 2 kohaselt, et kostja saaks sularahas pangakontorist välja võtta seadusega ettenähtud elatusvahendid. Samuti esitas kostja vastuhagi lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mille maakohus eraldas 20.01.2016 määrusega iseseisvasse menetlusse. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  7. Harju Maakohus jättis 28.01.2016 kohtumäärusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 44 lg 1 alusel läbi vaatamata.
  8. Tsiviilasja menetlemise käigus on saanud teatavaks, et Harju Maakohtu 29.10.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-13455 on 29.10.2015 välja kuulutatud kostja pankrot ning tema pankrotihalduriks on nimetatud Katrin Prükk. Pankroti väljakuulutamisega moodustub vastavalt PankrS § 35 lg 1 p-le 1 võlgniku varast pankrotivara. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgniku vara (sh pankrotivara) valitsemisõigus halduril (PankrS § 35 lg 1 p 2). PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Tulenevalt asjaolust, et hagiavalduse kohaselt ei täida kostja oma ülalpidamiskohustust, tuleb elatist saama õigustatud isikul nõuda elatise maksmist pankrotivara arvel. Kooskõlas TsMS § 423 lg 2 p-ga 2 ning PankrS § 44 lg-ga 1 tuleb hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja taotletavat eesmärki ei ole käesoleva menetluse raames võimalik saavutada. Kuigi kohus jätab hagi läbi vaatamata, oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Määruskaebus
  9. Hageja esitas Harju Maakohtu 28.01.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega otsustada hagi menetlusse võtmine. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulude jaotus selliselt, et kõik menetluskulud jäävad kostja kanda.
  10. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hagiavalduse põhjendamatult läbi vaatamata. Elatist maksma kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise korral ei tohiks tekkida olukord, kus elatist saama õigustatud isik jääb elatisest kostja pankrotimenetluse tõttu ilma. 2 Maakohtu seisukoht, et hageja saab elatist nõuda üksnes pankrotivara arvel, ei ole antud juhul kohane. Nimelt PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele seaduse järgi ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus nimetatud varale, sh võlgniku sissetulekule või sissetuleku osale. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb tema mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra töötasu alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisenõuet. Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks.
  11. Käesoleval juhul ei nõua hageja elatist pankroti väljakuulutamise eelse aja eest, vaid pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest alates 01.01.
  12. Kostja on välja toonud, et vara tal ei ole, ta elab ema juures ja tema ainsaks sissetulekuks on töötasu OÜ-st G. Ka võlgniku pankrotihaldur on hagejale kinnitanud, et pankrotivara võlgnikul ei ole, hetkel on võlgniku pangakontol 27 eurot ja võlgniku ainsaks sissetulekuks on tema töötasu. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda elatise maksmist pankrotivara arvel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-26-12 asunud seisukohale, et pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Kui PKS kaitseb eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite saamiseks, siis käeoleval juhul, kus alaealine laps on vaid 7-kuune, jättis kohus elatisnõude hagi üldse läbi vaatamata, võttes ühtlasi hagejalt ka võimaluse taotleda elatisabi seaduse § 5 lg 1 kohaselt elatisabi. Antud juhul on kostjal sissetulek, mille arvelt ta saaks pankroti väljakuulutamisele järgneval ajal hagejale elatist maksta. Riigikohus on 23.04.2012 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-2612 rõhutanud, et kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Vastus määruskaebusele
  13. 19.04.2016 ringkonnakohtule esitatud seisukohas märkis kostja, et ta osaleb lapse ülalpidamises. Edasine menetluse käik
  14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 28.01.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  16. Käesoleval juhul on hageja esitanud perekonnaseaduse alusel elatise väljamõistmiseks hagi kostja vastu, kelle suhtes on Harju Maakohtu 29.10.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 215-13455 välja kuulutatud pankrot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatise maksmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates 01.01.2016, s.o pankroti väljakuulutamisele järgneva aja eest. 3
  17. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12 tehtud määruse p-s 13 selgitanud, et pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi võlgniku vara, millele seaduse järgi ei või pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus nimetatud varale. Seega saab võlgnik pidada pankrotimenetluse ajal oma ülalpeetavaid ülal eelkõige oma sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks. Kui võlgnik ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist ka pankrotivara arvel. Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus PankrS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi mh võlgniku ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks (sh kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada), kui isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama, esitab kohtule avalduse. Seega juhul, kui võlgnik ei pea ülalpidamist saama õigustatud isikut vabatahtlikult ülal, tuleb ülalpeetaval esitada pankrotimenetluse ajal pankrotivara arvel elatise saamiseks kohtule avaldus.
  18. Ringkonnakohus märgib, et elatise nõudmine pankrotivarast toimub hagita menetluses PankrS §-s 147 sätestatud korras. Kuivõrd käesoleval juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks, on maakohus jätnud hagiavalduse õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
  19. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.