← Eesti

3-16-43/17

KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-43 Haldusasi R.H.i kaebus Tallinna Vangla toimingute (keeld hoida kartserikambris õppematerjale ja kartserisse raamatukogust õppekirjanduse laenutamise keeld) õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – R.H. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Kerli Lubja RESOLUTSIOON
  2. Jätta R.H.i kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1 on võimalik vaidlustada koos apellatsioonkaebuse esitamisega. ASJAOLUD
  4. R.H. esitas 12.11.2015 vaide Tallinna Vangla 12.11.2015 toimingule. Vaidlustatud toimingu kohaselt kartserihoone valvurid ei lubanud R.H.il võtta laost kartserikambrisse õppematerjale, väites, et õppematerjalid on lubatud üksnes õppetöös osalevatele kinnipeetavatele.
  5. Tallinna Vangla 7.12.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/32488-2 jäeti R.H.i vaie rahuldamata.
  6. Tallinna Halduskohtule saabus 7.01.2016 R.H.i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal osaleda õppetöös ja omandada põhiharidus ning lubada hoida kartserikambris õppematerjale ja võimaldada kartserisse raamatukogust õppekirjandust laenutada.
  7. R.H. täiendas 15.01.2016 kaebust ning jäi kohustamisnõude juurde lubada hoida kartserikambris õppematerjale ja võimaldada kartserisse raamatukogust õppekirjandust laenutada. 1

(4)
  1. R.H. esitas 11.03.2016 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja taotles Tallinna Vangla toimingute (keeld hoida kartserikambris õppematerjale ja kartserisse raamatukogust õppekirjanduse laenutamise keeld) õigusvastasuse tuvastamist. KAEBAJA PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja kandis karistust erinevate distsiplinaarrikkumiste eest alates 19.05.
  3. Vaidlustatav toiming seisneb selles, et Tallinna Vangla valvurid keelasid kaebajal võtta kartserikambrisse õppematerjale (matemaatika õpik, inglise keele õpik, hispaania keele õpik). Kinnipeetavale tuleneb õigus laenutada õppematerjale Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE) § 60 lg-st
  4. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  5. Tallinna Vangla on seisukohal, et R.H.i kaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuna vangla toimingud ei ole olnud õigusvastased.
  6. Tulenevalt kohtupraktikast on vangla sisekorraeeskirja vastavat regulatsiooni kehtestava sätte eesmärgiks lubada õppekirjandust vaid õppivatele kinnipeetavatele, tagamaks, et isikud ei jää koolikohustusi täites õpingutes maha. Kui seadusandja eesmärgiks ei oleks olnud õppekirjanduse lubamine üksnes õppivatele kinnipeetavatele, ei oleks piirangut kirjanduse omamisele kartseris kehtestatud. Kartserikaristuse näol on tegemist kõige karmima distsiplinaarkaristusega, millise eesmärgiks on distsiplineerida kinnipeetavat, kes ei järgi sisekorraeeskirju või on muul moel vanglateenistuse suhtes allumatust üles näidanud, suunamaks isik õiguskuulekale teele. Tagamaks karistuse eesmärgi saavutamine, on põhjendatud piirata kartseris lubatavate esemete omamise õigust, kehtestades konkreetne loetelu esemetest, milliste omamine on lubatav, mida seadusandja on teinud VSkE § 60 lõikes
  7. Lubatavate asjade loetelust võib järeldada, et seadusandja eesmärgiks on kinnipeetavatele, kelle suhtes kartserikaristust kohaldatakse, keelustada meelelahutusliku iseloomuga esemed. Selleks, et kartserikaristus teeniks oma eesmärki ja heidutaks kinnipeetavaid edasisi distsipliinirikkumisi toimepanemast, on vajalik, et kartserikambri ja –režiimi tingimused oleksid askeetlikumad kui tavapärased kinnipidamise tingimused ning ajaveetmise asemel oleks isikul võimalik mõelda toimepandud tegude ja nende tagajärgede üle järele. Selliselt täidab kartserirežiimi kohaldamine ühtlasi karistuse täideviimise eesmärki ning suunab isikut edasiste rikkumiste toimepanemist vältima. Vastustaja hinnangul on vangla kodukorra punktis 1.12.14 kehtestatud regulatsioon kooskõlas kehtiva õiguse tõlgendamise ja kohtupraktikaga ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda õppekirjanduse lubamist kartseris, kui tegemist ei ole õppiva kinnipeetavaga. Konkreetse sätte lisamine vangla kodukorda on vajalik selge ning ühetaolise praktika tagamiseks ning edaspidiste vaidluste ennetamiseks õppekirjanduse lubatavuse üle. Sellest tulenevalt on olnud siseriikliku õigusega kooskõlas ühtlasi vangla toimingud, millisega on keeldutud lubamast õppekirjandust kartserikambrisse isikule, kes õppetöös ei osale. Vastustaja hinnangul ei ole vangla toiming olnud õigusvastane.
  8. Raamatukogu kasutamise teenuse korra Tallinna Vanglas sätestab kodukorra punkt 18.2, muuhulgas on alapunktis 18.2.7 sätestatud erandid õppetöös osalevale kinnipeetavale. Raamatukogu teenust on Tallinna Vangla kinnipeetavatel võimalik kasutada eluosakonnas viibides või kodukorra punktidest 1.12.14 ja 18.2.7 tulenevalt kartserikambris viibides, kui isik osaleb õppetöös. Kuna õppekirjandus on kartseris lubatav vaid kinnipeetavale, kes osaleb õppetöös, ei ole põhjendatud lubada mitteõppival isikul kasutada kartseris viibides vangla raamatukoguteenust, kuna kinnipeetavale ei ole võimalik teatmikke väljastada tulenevalt VSkE § 60 lg-st
  9. Isikul on võimalik õppekirjandust kodukorra alusel laenutada, kui isik on kartserikambrist vabanenud, millise tulemuse saavutab kinnipeetav distsipliinirikkumiste lõpetamisega. Samuti tagab isikule võimaluse õppekirjanduse kartseris omamiseks osalemine õppetöös. Lähtudes eeltoodust on Tallinna Vangla seisukohal, et õppekirjanduse laenutamisvõimaluse tagamisest keeldumine mitteõppivale kinnipeetavale, kes viibib kartserikambris, ei ole olnud õigusvastane, kuna vangla tegevus on kooskõlas kehtiva õigusega. 2
(4)KOHTU PÕHJENDUSED
  1. Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
  2. Kaebaja on seisukohal, et toiming, mis seisnes selles, et Tallinna Vangla valvurid keelasid kaebajal distsiplinaarrikkumiste eest karistuse kandmise perioodil võtta kartserikambrisse õppematerjale (matemaatika õpik, inglise keele õpik, hispaania keele õpik), on õigusvastane. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
  3. Vangistusseaduse (VangS) § 35-36 näevad ette vangla kohustuse võimaldada kinnipeetavale hariduse omandamine.Tulenevalt õppetöös osalemise vabatahtlikkuse põhimõttest tekib vanglal nimetatud kohustus hetkest, kui kinnipeetav on avaldanud soovi asuda omandama haridust, mis vastab tema põhjendatud huvidele. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnnipeetavate, arestialuste ja vahistatute regisrti andmetel omandab R.H. alates 21.02.2016 Tallinna Vanglas kaugõppe vormis põhiharidust (
  4. klassi õppeprogrammis). Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole enne nimetatud tähtaega põhiharidusõppes osalenud.
  5. Tulenevalt VsKE § 60 lg-st 1 võivad kinnipeetaval kartseris olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige „Eesti Vabariigi põhiseadus”, „Vangistusseadus”, „Vangla sisekorraeeskiri” ja „Vangla kodukord”), abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed. Seega toodud loetelu sisaldab ka õppekirjandust. Raamatuid (matemaatika õpik, inglise keele õpik, hispaania keele õpik), mida kaebaja soovis Tallinna Vanglast laenutada võib liigitada õppekirjanduse alla.
  6. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) punkt 1.12.14 täpsustab VsKE § 60 lg-t
  7. Nimetatud sätte kohaselt on kinnipeetaval vanglas keelatud võtta kartserikambrisse kaasa õppekirjandust, v.a. kooli nimekirjas olev kinnipeetav õppetööks vajalikku õppekirjandust (lisatud 28.12.2015 nr 135, jõustus 11.01.2016). Vaide esitamise hetkel ning vaide lahendamise ajal (12.11.2015-7.12.2015) käsitletud säte ei kehtinud, mistõttu punkt 1.12.14 ei ole kohaldatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2). Kodukorra punktist 18.2.7 tulenevalt laenutatakse õppekirjandust eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele. Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on raamatukogus rohkem või millel ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijatele. Laenutamistähtaeg õppekirjandusel on üks semester või kursuse lõppemiseni. Kinnipeetaval on võimalik laenutada korraga kuni viis õpikut ning nende laenutamise üle peetakse eraldi arvestust. Kohtupraktikas on leitud, et kartseris erandina õppekirjanduse lubamise eesmärk on see, et õppiv kinnipeetav ei jääks õpingutes maha ning et kartserikaristus ei takistaks kinnipeetaval hariduse omandamist. Kinnipeetava puhul, kes ei õpi, sellist ohtu ei teki ning kirjanduse omamine kartseris ei ole talle hädavajalik (Tartu Ringkonnakohtu 7.06.2013 kohtuotsus nr 3-11-1570, p 8). Kohtul puudub alus asuda antud juhul teistsugusele järeldusele. Vastav kohtupraktika on võetud aluseks ka kodukorra punkti 1.12.14 sätestamisel. Arvestades toodut, puudus vanglal õigusaktidest tulenev kohustus kaebajale õppekirjanduse laenutamiseks.
  8. Vangistuse täideviimise eesmärgi arvestamisel hinnatakse karistuse mõju kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisele ja õiguskorra kaitsmisele.Vangistuse täideviimise eesmärgi arvestamine on kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramisel kohustuslik spetsiifiline kaalutlus, mille kõrval hinnatakse ka muid olulise asjaolusid (nt karistuse vastavus süüteo raskusele ja toimepanemise asjaoludele, vastutust raskendavad või kergendavad asjaolud- kinnipeetava eelnev käitumine, temal kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu jms) (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne: L. Madise jt, Juura 2009, lk 124, p 6). Seega on distsiplinaarkaristus eelkõige karistusliku 3
(4)iseloomuga ning peab suunama isikut edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks ongi seadusandja ette näinud erinevad piirangud lähtudes VsKE § 60 lgst
  2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla toimingud ei ole olnud õigusvastased. Seisuga 21.02.2016 asus kaebaja omandama kaugeõppe vormis põhiharidust. Kaebaja ei ole kaebuses ega täienduses välja toonud, et peale toodud tähtpäeva õppekirjandust talle ei võimaldatud. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebus põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.