lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Avaldaja on avalduses palunud, et kohus jätaks menetluskulud poolte endi kanda. Puudutatud isik avaldas oma seisukohas, et nõustub sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ning sellest tulenevalt ei määra kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Avaldaja taotles poole tema poolt tasutud riigilõivu tagastamist.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ja pool sellest, s.o 25 eurot tuleb avaldajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.