lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - tekk, XXX sokid, aluspüksid, dressipüksid, kampsun, särk, suitsukonid, 4 viinapitsi, N. Martanova dressipüksid Reebok, toasussid, T-särk, dressipüksid Umbro, pikkade varrukatega särk, XXX ja N. Martanova küünealuste kaapeproovid, puuteproovid XXX riietelt, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn),
- Mobiiltelefon Nokia ja mobiiltelefon Samsung, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn),
lg 3 p 2 alusel anda üle XXX (ik XXXXXXX); - 2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,
5. Välja mõista Natalja Martanovalt
lg 1 alusel menetluskuluna: -
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 1092.00 eurot; -
lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 684.00 eurot; -
6. Lähtudes
lg 1 p 7 ja
lg 3 tuleb menetluskulud summas 2851.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda igal kuul 237.00 eurot ning viimasel
lg 1 p 2 ja lg 3 alusel tunnistaja XXX ja
lg 1 p 2 alusel tunnistaja XXX kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd tl 196-197, 198-202). 3. Kohtu seisukoht Kohus võtab seisukoha küsimuses, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüstatakse ja kas teo on toime pannud süüdistatav (3.1- 3.3), lahendab karistuse küsimuse
3.1 Kernu vallas Kaasiku külas XXX asuv maja on sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vana ning amortiseerunud suvila. Kannatanu ning tunnistajate ütlused majaelanike ning sealse elu-olu kohta on kattuvad. Majas elasid XXX (sünd. XXX), tema tütar Natalja Martanova (sünd. 1979), tütre elukaaslane XXX (sünd. XXX). Natalja ja XXX ühine laps on tänaseks täiskasvanu ning asunud elama mujale. Lisaks elas alates märtsist 2015 majas XXX (XXX). XXX oma kodu puudus ning ta tasus elamispinna eest tööga. Suures toas (u 10 m2) magasid eraldi diivanitel XXX ja XXX, verandal (u 8m2) elas Natalja Martanova koos XXXga, lisaks oli veel väike tuba ( 6m2), kus varem elas laps, köök ja garaaž. XXX käis tööl ehitusel ja Natalja Martanova talus. Töökohad oli mitteametlikud. XXX töötas maja ümber olevas aias. XXX oli pensionär ning kodune. XXX sõnul Natalja hoolitses ema eest: koristas, tegi süüa, hoolitses selle eest, et emal oleks mida süüa. Elu XXX majas rahumeelselt ei kulgenud. Politsei infosüsteemist tehtud väljatrükist nähtuvad väljakutsed sellele aadressile. 05.07.2012 helistab joobes naisterahvas kes väidab, et tema joobes elukaaslane peksab teda ja soovib nüüd tema ema peksta. 06.09.2012 on samasisuline väljakutse. 14.10.2012 joobes naisterahvas teavitab, et tema abikaasa ja ema, kes on veel rohkem joobes, rikuvad rahu. Karjuvad, kisavad ja ei lase magada. 25.12.2013 on märgitud väljakutse peale juhtumi lahenduses: XXX on psüühika häiretega isik, hakkas oma väimehega tüli norima, mistõttu tekkis suusõnaline rüselus. Patrulli saabumisel mõlemad magasid. 3 03.03.2014 helistaja joobes elukaaslane on segi läinud, karjub ja tuleb kallale. Kõik on nad seal joobes, pidutsesid. 21.03.2014 joobes helistaja väidab, et tema ema ja abikaasa kaklevad. Selliseid väljakutseid on kokku kümme. Viimase puhul 29.07.2014 on välja kutsutud ka kiirabi. Teataja lõi oma ema kinžalli tüüpi noaga. Haiglaravi keegi ei vaja. Kõikide väljakutsete puhul on märgitud: kõik tugevas joobes. Natalja Martanovat iseloomustas tema õde XXX, naabermajade elanikud ning XXX. Õde oli Natalja Martanova peale alkoholi tarvitamise pärast kuri. Samas olid nendevahelised suhted normaalsed, kui oli vaja, siis aidati vastastikku üksteist. Õe sõnul oli Natalja Martanova juba lapsepõlvest peale kinnise iseloomuga. Samas kui temalt midagi paluti, oli ta lahke ja tähelepanelik inimene. Naaber XXX sõnul oli Natalja Martanova abivalmis, alati kui läks poodi, siis küsis, kas midagi on vaja. Naaber XXX sõnul mingit agressiivsust naabrite suhtes ei ole kunagi olnud, halbu kontakte samuti mitte. XXX iseloomustas Natalja Martovat positiivselt, suhtles kõigiga ei riielnud. XXX seevastu riidles tunnistaja sõnul kõigiga. Tunnistaja Adleri sõnul alkoholijoobes muutus Natalja suhtlejaks, aga XXX muutus agressiivseks. XXX iseloomustab oma ema: „Kainena oli ta rahulik inimene, kuid Nataša ütles, et ka mõnikord kainena ei käitunud ta hästi. Kui me mõnikord seal käisime, tekkisid konfliktid. Kui ta oli alkoholi tarvitanud, oli asi päris halb. Ta solvas kõiki, provotseeris agressiivsust. Isegi oli soov teda veidi raputada, sest kui ta oli purjus, siis ta oli täiesti ebaadekvaatne. Ta üldse ei jälginud oma sõnu. Solvas, keda tahtis […] Natalja mõnikord helistas, et mina teda rahustaksin, kuid see ei avaldanud mõju. Siis ta hakkas ka mind solvama ja see oli mõttetu. Natalja ja XXX püüdsid minna ära oma tuppa, kuid ema käis ka seal ja tegi skandaali. Nad istusid mitmeid kordi aias ja ootasid kuniks ta rahuneb“. Samas majas elav XXX iseloomustab XXXt: ta hakkas urisema, riidlema. Kõigiga. Kui ta tarvitab alkoholi, siis hakkab riidlema. Naaber XXX sõnul kui XXX alkoholi võttis, hakkas ta skandaalitsema. Tema karjumist ja kiljumist oli kuulda tervele koperatiivile. Tülide osas ütles XXX: „Põhiliselt alustas ema. Ta hakkas XXX ründama, ema ei armastanud teda. Natalja püüdis neid rahustada, et nad ei skandaalitseks sedasi. Pärast seda hakkas (Natalja Martanova) XXX skandaalitsema, sest üks asi viis teiseni.“ 3.2. 11.05.2015 kell 01.47 tuleb häirekeskusesse kõne: „Noahaav rinna juures!“ Kõnes viidatud aadressile XXX läheb koos oma paarimehega kohale politseiametnik XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli neile vastu Natalja Martanova, kes juhatas nad elutuppa, kus lebas surnu. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on elutoas diivan, millel lebab selili asendis umbes 60-aastase naise surnukeha. Tal on seljas kampsun ja selle all valge särk. Mõlemal esemel on esiküljel rinnakupiirkonnas 2 cm pikkune auk. Särgil on samas kohas ulatuslik verekahtlane määrdumine. Kohtuarsti hinnangul on surunukehal teiste vigastuste seas rindkere keskosas 3 cm pikkune torke-lõikehaav. Surnukeha vaatluse järel tuvastati elamisloa alusel tema isik – XXX. SA PERH kiirabikaardi kohaselt diagnoositi silmapilkne surm ning vigastuse liigina vägivald. Surnu ekspertiisiakti kohaselt oli XXX surma põhjus rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkerel vasakul. Surma põhjustanud vigastuse tekkemehhanismiks on löök ühepoolse 4 teritatusega torke-lõikevahendiga. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud kannatanu riideid ning seljas olnud kampsuni ja rinnaku piirkonnas ca 3 cm pikkust kangavigastust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leitakse kaminasimsilt pruuni värvi tupes puidust käepidemega nuga, mille tera pikkus on 16 cm ja laius kõige laiemast kohast 3 cm. Noal on tugevad pruunikad roostejäljed. TETRSABASE test andis verepositiivse tulemuse, st noa teral leiti verd. DNA-ekspertiisiakti kohaselt oli nimetatud nuga teo toimepanemise vahendiks. Surnu ekspertiisiakti kohaselt leiti XXX verest 3,75 mg/g ja silmaklaasikehavedelikust 4,09 mg/g kohtA etanooli. 3.3 10.05.2015 oli pühapäev. Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused päeva ja õhtupooliku kohta on kattuvad. XXX oli tööl, XXX klaasis kasvuhoonet. Martanovad hakkasid alkoholi tarvitama. Joodi puskarit, mille XXX oli kuskilt hankinud. XXX kutsuti korraks õuest tuppa, võttis 50 g ja siis läks tööle tagasi. Õhtupoolikul tuli töölt koju XXX ja emadepäeva puhul tuli külla XXX. Viimase sõnul olid kodus ema, Nataša, XXX ja XXX. Nad vaatasid telekat. Suhtlemine oli kõikide vahel rahumeelne. XXX elanikud sõid õhtust ning tarvitasid neljakesi alkoholi edasi. XXX sõnul helistas ta õhtul õele ja juba siis oli kuulda, et ema on purjus ja karjub. Kui Natalja oli alkoholi tarvitanud, siis väga vähe, sest ta oli adekvaatne. XXX sõnul hakkas vanem Martanova pärast söömise lõpetamist urisema, hakkas kõigiga riidlema. Teised läksid kööki kohvi jooma, kuid XXX ei rahunenud. Natalja Martanova sõnul algas ka see skandaal samal põhjusel – ema süüdistas teda ja XXX, et nad ei too raha koju. Seda vaatamata asjaolule, et mõlemad käisid tööl. Skandaalid sellel õhtul vaibusid ja tekkisid üha uuesti. Natalja Martanova sõnul ei pidanud tal närvid enam vastu ja ta sooritas selle kuriteo lüües voodis lamavat ema noaga. Lisaks süüdistatava ütlustele nähtub teo toimepanemine Natalja Martanova poolt tunnistajate XXX, XXXi ja XXXi ütlustest. Nimetatud isikud ei näinud kuriteosündmust pealt, kuid suhtlesid Natalja Martanovaga vahetult pärast teo toime panemist. Kõigile neile tunnistas Natalja Martnova, et on tapnud oma ema.
lg 21 kohaselt tunnistaja ütlus nende tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on teadlikuks saanud teise isiku vahendusel saab olla tõend kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Samuti nähtub nimetatu Häirekeskusesse helistatud kõnest. Esmaseks helistajaks on Natalja Martanova, kes annab kõne üle meesterahvale: „Laps andis emale nuga […] Ja lõi noaga Martanova Natalja“. XXXi ja XXX suhtes teostati isiku läbivaatus. Nendel kuriteojäljed ja verekahtlased määrdumised puuduvad. DNA-ekspertiisiakti kohaselt ei ole noa käepidemelt võetud proovidest saadud DNA- profiilid seostatavad sündmuskohal viibinud meesterahvaste DNAprofiilidega. Seega on toime pandud teise isiku tapmine. Väljaspool kahtlusi on teo toime pannud Natalja Martanova. Süüdistatav ei andnud üksikasjalikke ütlusi teo toimepanemise täpsete asjaolude kohta. Ütleb vaid, et ta ei soovinud ema tappa. 5 Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste- surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-128-06 p 7 märkinud: Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärje, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda ( 3-1-107-96, 3-1-192-97). Kohtu hinnangul on surmav tegu, st XXX löömine noaga toime pandud kavatsetult. Surma ja teo ning tagajärje vahel oleva kausaalseoses suhtes esineb kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Lüües teist isikut noaga südame piirkonda, teab iga täiskasvanud normaalintellektiga inimene selle teo ohtlikkusest ja möönab ka kõige raskema tagajärje- surma saabumise võimalikkust. KarS § 113 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Natalja Martaova süüvõimelisuses kohtul kahtlusi ei tekkinud. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd.
lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.
lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 7 Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevat: - nuga koos tupega, mis asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - tekk, XXX sokid, aluspüksid, dressipüksid, kampsun, särk, suitsukonid, 4 viinapitsi, N. Martanova dressipüksid Reebok, toasussid, T-särk, dressipüksid Umbro, pikkade varrukatega särk, XXX ja N. Martanova küünealuste kaapeproovid, puuteproovid XXX riietelt, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn),
- Mobiiltelefon Nokia ja mobiiltelefon Samsung, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn),
lg 3 p 2 alusel anda üle XXX (ik XXXXXXX); - 2 DVD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,
6. Kriminaalmenetluse kulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Antud kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) Surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud kogusummas 285.00 eurot (II kd tl 75); 2) DNA ekspertiisi kulud summas 855.00 eurot (II kd tl 85). Ekspertiisiaktile nr 15E-GE0749 lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 855.00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 15 ja ühiku hinna 57.00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 14 reaktsiooni ja 1 tõepärasuhte arvutus, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (II kd tl 89). Ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 7 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel.
lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse 8 ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada summani, mis vastab analüüsiobjektide (proovide) arvule - DNA ekspertiisi nr 15E-GE0749 kulu summas 399.00 eurot (7x57). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus DNA-ekspertiisi kulu summas 456.00 eurot riigi kanda (855-399). Antud asjas on kaitsjatasu määratud kaitsjale Leelo Viil 1092.00 eurot. Süüdistataval tuleb hüvitada järgmised menetluskulud: -
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 1092.00 eurot;
lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 684.00 eurot;
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1075.00 eurot.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes
lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Natalja Martanova kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Prokurör oli nõus menetluskulude ajatamisega. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 2851.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda igal kuul 237.00 eurot ning viimasel 12. kuul 244.00 eurot. 9 Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus
ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann Krista Ragel Harri Lugu 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.