Obsah (4)

§ 184§ 73§ 68§ 83

1-16-2971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2971 (15230105196) Kohtunik Liin

§ 184

lg 1 järgi Kevin Pihl – isikukood 38509250256, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht: XXX, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaal- ja väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Tanel Mällas (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kevin Pihl

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kevin Pihl ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 26.09.2015.a., s.o. 1 päev karistusaja hulka. Välja mõista Kevin Pihlilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1296 eurot riigituludesse. Kohustada Kevin Pihli tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 197.58 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kevin Pihl, kriminaalasi 1-16-2971, menetluskulu ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Ülejäänud ekspertiisikulud väärteomenetluse käigus. jäävad riigi kanda või otsustatakse hüvitamine Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid, vutlar (asuvad kriminaalasja materjalide juures), konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Kevin Pihl´i süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 26.09.2015.a kella 02:18, tuvastamata isikult ja kohas, kokku suures koguses narkootilisi aineid kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (edaspidi MDMA) (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele). Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilistest ainetest kokaiinist ja MDMA sisaldusega talblettidest hoidis ta enda juures Tallinnas aadressil Aia 4/ Vana-Viru 13 kuni 26.09.2015.a kellani 02:15, mil temale teostatud isiku ja asjade läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema teksapükste vasakust taskust ära kolm sinist värvi tabletti massiga kokku 0,86g mis sisaldavad metüleendioksümetamfetamiini (hüdrokloriidina), tablettide metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 39%, tablettides sisaldub 0,28g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (ekspertiisiakt nr 15E-AN1156) ja rahakoti vahelt üks minigripp kilekott milles olev valge pulber massiga 0,41g sisaldab kokaiini (hüdrokloriidina), pulbri kokaiinhüdrokloriidi sisaldus on 13%, pulbris on 0,048g kokaiini (ekspertiisiakt nr 15E-AN1156). Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest kokaiinist viskas ta vahetult enne isiku ja asjade läbivaatlust maha. 26.09.2015.a kell 03:50-04:44 teostati läbiotsimine Aia 4/ Vana-Viru 13 Tallinn asuvas restoranis KRUA, mille käigus leiti ja võeti diskoripuldi alt maast ära musta värvi nahast vutlar, milles viis minigripp kilekotti valget värvi pulbrilise ainega massiga kokku 3,99g mis sisaldab kokaiini (hüdrokloriidina), pulbri kokaiinhüdrokloriidi sisaldus on 15%, pulbris on 0,53g kokaiini (ekspertiisiakt nr 15E-AN1154). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,4 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 0,28 grammist Metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA) (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 2 inimesele. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 0,578 grammist kokaiinist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 8 inimesele. Kokku piisab kahest narkootilisest ainest narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Kevin Pihl toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kevin Pihl, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 12.04.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Kevin Pihli süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2015 (1 päeva), mil Kevin Pihl oli kahtlustatavana kinni peetud karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Kevin Pihl ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - minigrip kilekotid, vutlar (asuvad pitseeritud kriminaalasja materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1296 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Ka DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik