2-14-58249/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.03.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-14-58249 Tsiviilasi XXX(XXX) hagi XXX(XXX) vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 18 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viive Kaur (Advokaadibüroo COBALT OÜ, XXX , e-post: XXX menetlusdokumendid: XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Liis Puidak (Anti Aasmaa Advokaadibüroo OÜ, Pikk 36-22, Tallinn, e-post: liis.puidak@gmail.com) Kohtuistungi toimumise aeg 12.10.2015, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista XXX XXX kasuks XXX ülalpidamiseks igakuine elatis perioodil 30.09.2014 kuni 31.03.2015 summas 755,15 eurot, alates 01.04.2015 summas 667,15 eurot, kuni XXX täisealiseks saamiseni 16.04.
4. Igakuise elatise maksmisel võtta arvesse XXX poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
5. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda XXX pangakontole XXXXXXXXXXXXX iga jooksva kuu kolmandaks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“.
6. Välja mõista XXX XXX kasuks tagasiulatuv elatis summas 4341,20 eurot, mis tuleb tasuda XXX kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud pangakontole.
7. XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 1 Menetluskulude jaotus
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 30.09.2014 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista igakuise elatise 2000 eurot kuus alates 26.09.2014 ja tagasiulatuva elatise ühe aasta eest (I köide, tl 1-4). Hageja vajadused kuus 2447,35 eurot. Peale hagi täpsustusi (I köide, tl 28-33, II köide, tl 57 pöördel) jäi hageja lõplikuks nõudeks välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 2000 eurot alates 30.09.2014 ja tagasiulatuv elatis alates 30.09.2013 kuni 29.09.2014 summas 23200 eurot. Kokku lapse kulud ühes kuus 2263,31 eurot, millest arvestades kostja sissetulekut jääks kostja kanda 2000 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja leidis, et hagi ei vasta tegelikkusele. Kostja on mitmel korral pakkunud hagejale võimalust lahendada elatise küsimus poolte kokkuleppega kohtuväliselt, hageja ei olnud nõus mõistliku kokkuleppe sõlmimisega. Hageja on nõudnud kostjalt elatist erinevates summades (alates 6000 eurost kuus), seejuures tõendamata ja põhjendamata hagejapoolseid kulutusi lapsele. Kostja pidas vajalikuks rõhutada, et muuhulgas ei ole hageja seaduslik esindaja võimaldanud kostjal ja hagejal kohtuda ning ei ole senini kostjale avaldanud andmeid lapse lasteaia ja muu last puudutava kohta. Kostja hinnangul on hageja nõue tõendamata ning kõiki asjaolusid arvestades ebausutav. Kostja selgitas, et ettevõtete omamine ei ole võrdne sissetuleku omamisega, paljud hageja esindaja poolt viidatud ettevõtetest käesoleval ajal ei tegutse ning suur osa neist omab mitmeid võlgnevusi, sh maksuvõlgnevusi, millest tulenevalt ei ole olnud ettevõtetel võimalik tasustada ka kostja juhatuse liikme tööd ning ettevõtetel puudub valdavalt positiivne käive. Hageja viide kostja poja XXX ülalpidamisele on kostja poolt alusetu ja põhjendamatu. XXX on professionaalne rallisõitja, kelle karjääri rahastavad koostööpartnerid ning kelle sissetulek sõltub erinevatest auhindadest ning saadavast töötasust. Kostja tegi hagejale kompromissettepanekuid. Kohtuotsuse põhjendused 08.08.2014 kohtuotsusega jättis kohus XXX hagi XXX vastu isaduse vaidlustamise nõude rahuldamata, kohtuotsus jõustus 12.09.
9. Seega on tuvastamist leidnud, et 16.04.2013 sündinud XXX (hageja) on XXX ja XXX(kostja) ühine tütar (I köide, tl 5). Vaidlust ei ole, et hageja elab koos ema XXX. 23.02.2015 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat maksma hagejale menetluse ajal kuni tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni elatist PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud määras, mis on 195 eurot kuus (I köide, tl 64-65). 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja esitas pangakonto väljavõtte (I köide, tl 135) tõendamaks, et vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele tasus kostja varasemalt hagejale elatist suuremas määras kui hagetav elatis, mis on 2000 eurot kuus. Nii näiteks on kostja tasunud 2013.a. juulis elatist 2500 eurot ja augustis 2150 eurot. Kokkulepe toimis kuni 2013.a. septembrini. Kostja selgitas, et nimetatud kanded on tehtud lapse emalt 19.03.2013 saadud laenu tagasimakseteks, mitte aga lapse ülalpidamiseks. Lähtudes hageja ja kostja erinevatest selgitustest väidetava elatise maksmise kokkuleppe kohta ja et ülekande selgitusse on märgitud ülekanne, mitte elatis, ei ole kohtu arvates võimalik tuvastada, et pooled oleksid kokku leppinud elatise maksmises hageja väidetud viisil ja suuruses. Vaidlust ei ole, et kohtuväliselt hageja vanemad elatise tasumises kokkuleppele ei jõudnud. Menetluse kestel pakkus kostja kompromissina igakuiseks elatiseks alates 01.05.2015 summas 400 eurot, alates 01.06.2015 summas 600 eurot kuus, alates 2015.a. augustist 600 eurot. Hageja kostja ettepanekutega ei nõustunud. Kostja lähtudes asjaolust, et hageja poolsete kulutuste suurus on tõendamata, samuti lähtudes kostja sissetulekust ja asjaolust, et pooltel ei õnnestunud elatise küsimuses kokkuleppele jõuda, palus 01.10.2015 määrata hagejale makstava elatise suuruseks PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja seaduslik esindaja 06.08.2015 kohtuistungil öeldu kohaselt on tema keskmine sissetulek kuus 1500 eurot, ületundide tegemisel 1800 eurot + peretoetus 83 eurot. Lapsele (hagejale) kulub sellest 1200 eurot kuus, hagejat aitab lapse vanaema. Hageja jääb millestki ilma, kuna isa ei vaevu midagi panustama. Hageja täpsustatud vajadused ühes kuus on hageja hinnangul 2263,31 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses nr 3-2-1-118-12 leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eeltoodut arvestades peab kohus tegema kõigepealt esmalt kindlaks lapse mõistlikud vajadused ja määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimaluse ülalpidamist enda, s.o. kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit arvestades otsustada, missuguses ulatuses on vanem kohustatud neid kulutusi kandma. Riigikohtu tsiviilkolleegium otsuses 3-2-1-118-12 rõhutab, et kehtivas õiguses on sõnaselgelt sätestatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige tema vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Kolleegium on selgitanud, et PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. 3 Seega peab kohus kõigepealt tegema kindlaks hageja esmavajadused ning seejärel otsustama kas hageja vajadused on tulenevalt tema elulaadist suuremad kui mõistlikud esmavajadused ning seejärel määrama kindlaks kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud lapse senise elulaadi säilitamise vajadusele. Kostja viitas, et laps on 2-aastane, mistõttu ei ole võimalik rääkida lapse välja kujunenud elulaadist. Kostja on seisukohal, et lapse elulaad peab lähtuma lapse vajadustest ja vanemate majanduslikest võimalustest. Hageja sissetulekuks on 1917,31 eurot. Arvestades kõiki kohustusi ei ole kostja arvates eluliselt usutav, et hageja ema oma sissetuleku juures, 1917,31 eurot kuus, kulutaks 2-aastase lapse ülalpidamisele kokku 2447,35 eurot. Lapse ema selgituse kohaselt kulub lapsele 1200 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et lapse vanemad koos lapsega ei ole perekonnana koos elanud. Riigikohus otsuses 3-2-1-21-15 on asunud seisukohale, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada pooli esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma. Riigikohus on otsuses 3-2-1-37-11 rõhutanud, et vanemalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatust miinimummäärast suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Kohus andis pooltele tähtaegu täiendavate tõendite esitamiseks ja poolte taotlusel nõudis andmeid Maksu-ja Tolliametilt. Kostja ei vaidle, et hagejal kulub toidule 150 eurot, sidekuludeks 18,14 eurot, Liivamäe lasteaia kuludeks 80 eurot, muudeks vältimatuteks kuludeks (loetelu I köide, tl 30 - kulutustele ujula külastusele, sõprade sünnipäeva kingituste ostmisele, voolimismassidele, näpuvärvidele, pliiatsitele, nukuteatri, -muuseumi ja kinokülastustele) 30 eurot kuus. Kohtu arvates on nimetatud kulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus ei hinda nimetatud kulude kohta esitatud tõendeid (I köide, tl 42, tl 99; II köide, tl 4 (kulu muude kulude all), kulutused toidule (tl 92-104, tl 106-111). Kostja vaidleb vastu kuludele eluasemele, hügieenitarvetele, lapsehoidja teenusele, riietele ja jalanõudele, voodipesule, transpordile ja reisikuludele. Hageja hinnangul hageja eluasemekulud kuus on 376 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja elas koos emaga Tallinnas alates 25.09.2014 korteris aadressil XXX ja alates 19.02.2015 korteris aadressil XXX. Alates 01.02.2015 elab hageja koos emaga korteris aadressil XXX. Eluasemekulude tõendamiseks korterile XXX on hageja kohtule esitanud tõenditena: 25.09.2014 sõlmitud üürilepingu (I köide, tl 36-39), mille kohaselt üüritasu oli 550 eurot kuus, (perioodil 25.09.2014.a. kuni 30.09.2014.a. 90 eurot); kommunaalkulude arved (I köide, tl 40-41), millede kohaselt kommunaalkulud 2015.a. jaanuaris olid kokku 202,13 eurot; Swedbank AS tõendi (I köide, tl 49), millest nähtuvalt on ajavahemikul 7.10.2014 kuni 11.01.2015 tasutud igakuiselt üüri 550 eurot ja kommunaalkulusid tasutud 08.11.2014.a. 152,35 eurot selgitusega „ XXXoktoobri maksud“, 28.12.2014.a. 141,41 eurot selgitusega „ XXXnovembri maksud), 16.01.2015.a. tasutud 51,55 eurot selgitusega „garaaž XXX( XXX eest rentniku tasu)“, 16.01.2015.a. 26,32 eurot selgitusega „garaaž XXX( XXX üürnik XXX)“, 16.01.2015.a. summas 201,66 eurot selgitusega „korteriomand sakala 20-16, arve nr 1412016“. Eluasemekulude tõendamiseks korterile aadressil XXX, mida üüriti alates 19.02.2015, on hageja esitanud maksekorralduse maikuu üüri tasumise kohta Kirsi Altjõele summas 400 eurot (I köide, tl 4 98), XXXe-kirja korteri üürile pakkumise kohta alates 19.02.2015 kuni 30.09.2015, renditasuga 400 eurot kuus (lisanduvad kommunaalkulud) (I köide, tl 148), OÜ XXX kirja, mille kohaselt OÜ XXX annab asenduspinnana XXX (seoses XXX korteri müügiga) üürile XXX korteri alates 19.05.2015 üürisummaga 400 eurot kuus + kommunaalid (I köide, tl 147). Alates 01.10.2015.a. üüritakse korterit aadressil XXX Tallinnas, mille tõendamiseks on hageja esitanud 28.09.2015 sõlmitud üürilepingu (II köide, tl 45-46), XXXOÜ arved rendi 28.10.30.11.2015 tasumiseks summas 620,97 eurot (II köide, tl 81-82) ja kommunaalkulude tasumiseks oktoobrikuus 114,65 eurot, eritöö (võtmed) 25,20 eurot, kokku summas 139,85 eurot (II köide, tl 82). Hageja on esitanud veel kinnituse maakleritasu tasumise kohta (II köide, tl 47). Kostja on viidanud Riigikohtu lahendile, mille kohaselt eluasemekulude puhul tuleks lähtuda tavapärasest keskmisest turuhinnast. Kinnisvaraportaali City24 andmetel saaks 2-toalise korteri üürida 350-400 euroga kuus. Kaupmehe tänaval üüritakse 60 m2 korterit 380 euroga kuus. Samaväärse hinnaga kortereid on veel 4, mistõttu võiks eeldada et see on keskmine turuhind. Hageja sõnul on Kaupmehe tänava korter üks odavamaid. Kuna hageja on transpordivahendita, siis on see koht hea igale poole liikumiseks. Korteri lähedal on haigla ja mänguplats. Hageja ei saa elada põrandakütteta korteris, kuna tal on neerud haiged. Selles piirkonnas ei ole ühtegi odavamat korterit, mis vastaks sellistele nõuetele, et hageja ei saaks neeruinfektsiooni. Kohtu arvates on hageja kulud eluasemele, seoses hageja tervislikust seisundist tuleneva erivajadusega, summas 376 eurot kuus põhjendatud ja vajalikud kulud ning on tõendamist leidnud. Samuti on põhjendatud elukoha valik sellega, et transpordivahendita on hea liikuda lasteaeda, haiglasse, mänguplatsile. Hageja peab põhjendatud kuludeks hügieenivahenditele keskmiselt 335,17 eurot kuus. Hageja oma tervisliku seisundi tõttu on erivajadustega laps. SA Tallinna Lastehaigla tõendist (I köide, tl 94) nähtuvalt põeb hageja alates sünnist atoopilist dermatiiti (karedad, punetavad, kohati sügelevad nahalööbed), vajab naha pehmendamiseks igapäevaselt baaskreeme. Hageja esitas atoopilise naha tõttu kasutatavate toodete kirjelduse, kasutuse viisi ja maksumuse kohta tõendina Frezyderm Atopeli toodete maaletooja XXXOÜ logistikadirektori ülevaate (I köide, tl 149-151). Hageja esitas tõendina ka „Soovitused atoopilise nahapõletikuga haige naha hooldamiseks (II köide, tl 48). Soovitustest nähtub vajadus kasutada spetsiaalseid vanniõlisid ja šampoone, baaskreeme. Lisaks nähtub soovitustest kreemitamise vajaduste regulaarsus ja pidevus (nt kreeme tuleb kasutada ka pärast igakordset kätepesu) ning baaskreemi kulu. Nii näiteks kulub imikule kaks korda päevas kreemitamisel umbes 100 g, väikelapsele 250 g ja täiskasvanutele isegi kuni 500 g kreemi nädalas. Lisaks baaskreemi kasutamisele tuleb kasutada ka muid spetsiaalselt arsti poolt määratud kreemi. Kreemi kasutamise sagedus ja kogus suureneb madalate välistemperatuuride korral. Haiguse ägenemise staadiumites on hageja lisaks baasvahenditele kasutanud kortikosteroidi sisaldavat salvi. Üks tuub baaskreemi 150 ml maksab 26,50 eurot, igakuine vajadus keskmiselt 1000 ml, mis ainuüksi baaskreemi kuluks teeb 176,66 eurot. Lapse põhjendatud kuluks on kulutused hambapastale ja harjale aastas 58,50 eurot, millest ühe kuu kulu moodustab 4,88 eurot. Kulutused šampoonile ja pihustatavale palsamile (I köide, tl 152-153), päiksekaitsekreemile (I köide, tl 154), beebipuudrile ja saialille näokreemile. Kulutused püksmähkmetele, mida kulub 8-10 mähet päeva jooksul, mis teeb kuu kuluks 136 eurot (I köide, tl 95), niisketele salvrätikutele, mida kulub kuus 2 pakki, summas 7 eurot. Hageja riiete pesuks kasutatakse tundlikule nahale mõeldud „Neutral“ pesukapsleid maksumusega 17 eurot. Veel esitas hageja tõenditena konto väljavõtte 01.11.2014-03.12.2014 apteekides sooritatud ostude kohta (I köide, tl 43), Terve Pere Apteek kaardimalkse kviitungi (I köide, tl 95), Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et arst on ette näinud, et hageja peab kasutama just neid kreeme, kreemidel on alternatiivid ja soodsamad tooted ning hageja ei ole tõendanud, et lapse jaoks selliseid kulutusi tehtud. Selline kulu ei ole põhjendatud, maksimaalne põhjendatud kulu hügieenitoodetele on 100 eurot kuus. Pooleliitrine ihupiim atoopilise naha hooldamiseks maksab 19 5 eurot. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et just kasutatav sari on ainus mis hagejale sobib, millel on parim efektiivsus. Arst soovitas seda sarja, lisaks kirjutas arst hormoonsalve. Tegemist on allergilise lapsega. Kohtu arvates on hageja seaduslik esindaja lisaks esitatud tõenditele piisava põhjalikkusega selgitanud lapsele sobivate ja vajalike toodete vajadust ning lapsele vajalike hügieenivahendite kuluks kokku on 335,17 eurot kuus. Hageja leiab, et lapsehoidjateenus 220 eurot kuus on põhjendatud kulu. 12.10.2015 kohtuistungil ütles hageja seaduslik esindaja, et hetkel otsitakse uut lapsehoidjat, kuna eelmine kolis linnast kaugele. Tallinnas on lapsehoidja teenuse hinnaks üldjuhul 2,5 kuni 6 eurot tund (II köide, tl 49). Kuna hageja puhul on tegemist erivajadustega lapsega, siis on hind kindlasti maksimaalne (ainuüksi kätepesu eeldab igakordset kreemitamist (II köide, tl 48), mida tervete laste puhul vaja ei lähe. Hageja seaduslikul esindajal on vahetustega töögraafik ning sageli tuleb töötada ka kuni kella 20-ni ja laupäevadel ning seega on vajadus lapsehoidja teenuse järele olemas vaatamata sellele, et laps käib lasteaias. Kostjale teadaolevalt on lapsel vanaema. Hagejal on olemas ka isa, kellele ema last ei anna. Lasteaed avatakse kell 7 hommikul, lapse lasteaeda viimine ei tohiks olla probleem. Kuniks lapsehoidja kulu ei ole tõendatud, ei ole see kulu põhjendatud, kuna ei saa rääkida tulevikukuludest. Kohus on seisukohal, et kuna hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on tasunud lapsehoidjateenuse eest, ei ole nimetatud kulu tõendamist leidnud. Samuti ei ole esitatud tõendeid lapse ema töötamise kohta õhtul kella 20-ni ja laupäevadel. Hageja peab põhjendatud kulutusteks riietele ja jalanõudele 150 eurot kuus. Hageja on esitanud kantud kulude tõendamiseks XXX OÜ tõendi (I köide, tl 44) müügi kohta ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.12.
10. Kuna kostja ei maksa lapsele ülalpidamist hageja kinnitusel alates septembrist 2013, siis arvestab kohus arvel toodud kulutustega alates 2014.a. aprillist (välja arvatud T-särk Cavalli valge kootud polo XS). Aprillis 2014 kulutused summas 330, 25 eurot, oktoobris 2014 summas 127,50 eurot (kulu nähtub ka Swedbank AS-i tõendist); Swedbank AS-i tõendi (I köide, tl 45) tehingutest kaupmehe Mon Amie juures (tl 45), kaupluse Mon Amie arve 02.04.2015 summas 283 eurot (II köide, tl 84), kaupluse Mon Amie kviitungi 05.11.2015 summas 19,50 eurot (II köide, tl 93), Kaubamaja lastemaailma kviitungi summas 23,99 eurot (II köide, tl 95), laste Maailma kviitungi 12.11.2015 summas 23,90 (II köide, tl 96), Expressionsi kviitungi summas 3 eurot (II köide, tl 98), Stockmann kviitungi 16.10.2015 summas 27,85 eurot (II köide, tl 99), JYSK kviitungi 29.10.2015 summas 4,49 eurot (II köide, tl 102); hindade tõendamiseks fotod (II köide, tl 13, 15- 22, 32, 86, 87, 88, 89, 90, 91). Hageja rõhutas, et tervisliku seisundi tõttu on talle vajalikud teatud nõuetele vastavad materjalid. Lastemaailmas, mis ei ole brändikauplus, maksavad väikesed toas olemise püksid 19,90 eurot, sokid 6,50 eurot, kindad 13,90 eurot, öösärk 9,90 eurot. Lasteaias on lapsel mitu paare sokke, riideid, pesu, topeltriided peavad olema kogu aeg olemas. Lapsel töötab üks neer (diagnoos I köide, tl 134), lapsel ei ole eraldi kasvatajat, kes kogu aeg last jälgiks. Lapsel on vaja vahetuspaare nii koju kui lasteaeda. Ühed saapad maksid 106 eurot, teised 79,20 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kulusid tõendanud ning 150 eurot kuus, s.o aastas 1800 eurot, on ülepaisutatud ja kostja ei pea nii suurt kulu põhjendatuks. Põhjendatud kuluks peab kostja aasta peale jagatuna 50 eurot kuus maksimaalselt. Kostja leidis, et poodides tehtud fotod ei tõenda mingilgi määral hagejale reaalselt tehtud kulutuste suurust ega lapse esmavajadusi ning et poodides tehtavad fotod erinevatest esemetest ei ole tõendiks selle kohta, et hageja seaduslik esindaja reaalselt ka sellises ulatuses kulutused lapsele teeks või on teinud. Lisaks on riiete puhul tegemist n.ö subjektiivsete kuludega ehk kuludega, millede suurusjärgud on väga erinevad ning sõltuvad sellest, millist brändi eelistatakse, kas esemeid soetatakse soodustusega või mitte jne. Kohus leiab, et on üldteada, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Kohus leiab, et 150 eurot kuus põhjendatud kulu. 6 Kulutused mänguasjadele ja raamatutele on hageja hinnangul 90 eurot kuus. Hageja igakülgseks arenguks on tal järgmised raamatud: Seakarjus-Hans Christian Anderseni muinasjutu alusel; Kolm Põrsakest; Disney Toredad printsessimängud; Kauges Kuumas Aafrikas; Esimesed Sõnad; Mängi koos Tuhkatriinuga ja ehita ise printsessi loss; 10 taluhäält; Värvi ja Lõika; Havi käsul; Printsess Herneteral; Konn-Kuningapoeg; Kana Kaagu talus; Printsess Lindagull; Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi; Vahva veoauto; Õpime tundma kella; Mängi koos Lumivalgekesega ja ehita seitsme pöialpoisi majake; Kapriisne Kuningatütar; Robotid (ostetud peale Solarises väikeste robotite esinemist); Uinuv kaunitar; Leidliku lõpuga lood aastastele lastele; Karupoeg Viktor jalutab metsas; Virgad vennad; Vesikiil ja sipelgas; Viktor teeb harjutusi 2; Stardiks valmis; Suured ja väikesed asjad-Tweenies (hakkame mängima); Loomalapsed; Minu esimene koomiksiraamat; Leidliku lõpuga lood kaheaastastele lastele; Hans ja Grete; Kuldkihar; Saabastega kass; Pisipiilu õpib ujuma; Aitäh, Armas Annabell; Minu kalli-kalli emme; Karu Pänta metsas; Nutikas Beebi Metsa hääled; Väike Notsu; Muinasjutte tüdrukutele; Disney Karupoeg Puhh; Minu esimene mälumäng; Mauri Kunnas Jõulujutud. Täna veel väikelapsele kohased juturaamatud ja arendavad mängud varsti enam asjakohased ei ole. Hageja on esitanud mänguasjadele ja raamatutele tehtavate kulutuste tõendamiseks fotod (II köide, tl 11, 12, 14, 22- 31, 33), kauplus XS kviitungi 05.11.2015 (II köide, tl 93) summas 44,27 eurot, Kaubamaja lastemaailma kviitungi 22.11.2015 summas 3,89 eurot (II köide, tl 105), Stocmann mänguasjad kviitungi 22.11.2015 summas 3,85 eurot (II köide, tl 105), Kaubamaja lastemaailma 06.12.2015 kviitungi summas 76,40 eurot (II köide, tl 106). Kostja on seisukohal, et ka mänguasjade kohta esitatud tõendid ei oma asjas tähendust, kuna ei tõenda mingilgi määral hagejale reaalselt tehtud kulutuste suurust ega lapse esmavajadusi. Poodides tehtavad fotod erinevatest esemetest ei ole tõendiks selle kohta, et hageja seaduslik esindaja reaalselt ka sellises ulatuses kulutusi lapsele teeks või teinud on. Ka mänguasjade puhul on tegemist subjektiivsete kuludega ehk kuludega, millede suurusjärgud on väga erinevad ning kas esemeid soetatakse soodustusega või mitte. Kohus leiab, et on üldteada et lapsed vajavad arenguks nii raamatuid kui ka mänguasju ja raamatud kui mänguasjad on kallid, siis 90 eurot kuus on põhjendatud kulu. Kulutused lapse voodipesule 127 eurot kuus on hageja hinnangul põhjendatud. Hageja selgitas, et siia alla ei lähe mitte ainult voodipesu komplektid, mille maksumuseks on minimaalselt 60-65 eurot, vaid ka tekid (õhem ja paksem tekk) ja padjad. Madratsid, tekid ja padjad vajavad hügieenilistel põhjustel paari-kolme aasta järel väljavahetamist ning et ka voodipesuna ei piisa vaid ühest komplektist. Ka üks voodipesu ei ole pikki aastaid kasutatav, seda enam, et tegemist on nahahaigust põdeva erivajadusega haige lapsega. Peale paari kuud hakkab materjal kuluma, pool aastat üks komplekt aga komplekte peab olema umbes 6-
11. Allahindlusega tekid maksid 170 eurot ja 150 eurot, padi 80 eurot. Kostja oli seisukohal, et kulu ei ole tõendatud, igakuiselt uue voodipesu ostmine ei ole põhjendatud, voodipesu ei kulu kuu ajaga isegi igapäevase pesemisega. Põhjendatud astakulu võib olla 200 eurot aastas, kuus 16 eurot. Kohus leiab, et lapse tekke ja patju peab välja vahetama iga aasta, mistõttu kui 2 tekki ja 1 padi maksid kokku 400 eurot, jagades selle summa 12-ga, teeb kuu summaks 33 eurot. Voodipesu komplekti maksumus on 60-65 eurot, kohtu hinnangul jätkub aastaks 4 komplektist, seega kulub voodipesule aastas 260 eurot, mis teeb kuu summaks 22 eurot. Eeltoodust tulenevalt kulutused lapse voodipesu, sh tekid ja padi, põhjendatud kuluks on 55 eurot kuus. Reisikulude 150 eurot kuus osas oli hageja seisukoht, et selle kulu suurus on kohtu hinnata, kuid hageja ei nõustu kostjaga selles, et reisimine ei ole lapse esmavajadus. Hageja sõnul on kostja vähemalt arvates hageja sünnist (varasemat aega hageja seaduslik esindaja ei tea) käinud kõikidel XXXa rallidel. Ainuüksi Kreeka rallile sõiduks 2013.aastal kohe pärast hageja sündi kulus ainuüksi lennupiletitele 800 eurot. Lapse igakülgseks harmooniliseks ja kultuuriliseks arenguks on reisid teistesse maadesse kindlasti väga vajalikud. Erivajadusega lapse jaoks on reisimine esmavajadus. Hageja on esitanud tõendamiseks pakettreisi pakkumuseks Estravel AS-lt (I köide, tl 156-159). 7 Kostja kuluga ei nõustunud, kulu ei ole tõendatud ning suuremate kulude tekkimisel on võimalik need pooltel läbi arutada. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja erivajaduse tõttu peaks reisima. Samuti ei saa rääkida reisimise kulust kui väikelapse igakülgse ja harmoonilise arengu vajalikust kulust. Kostja reisimine poja võistlusi vaatama ei ole asjassepuutuv. Kohus leiab, et kulu ei ole tõendatud ega ka põhjendatud. Kostja oli valmis kulu tekkimisel läbi arutama. Kulutused transpordile 390 eurot kuus on hageja hinnangul põhjendatud ja hageja esitas selle tõendamiseks kalkulatsiooni (I köide, tl 50). Hageja seaduslik esindaja soovib liisida sõiduauto, mis ei nõuaks koheselt remonti eks siis maksumusega 30 000 viie aasta peale. Aasta kulu 6000 eurot, kuus 500 eurot, päevakulu 16,67 eurot. Kui võtta kõrvale kulu taksole, siis päevaseid sõite kindlasti 16,67 euroga ära ei kata. Hagejale ei ole teada, milliseid sõiduautosid kostja hetkel kasutab, kuid arvestades kostja senist elustiili ei ole alust arvata, et see varasemaga võrreldes muutunud on. 2012.a. sõitis kostja lahtise BMW-ga (tõenäoliselt 6 seeriaklass). 2013.a. S-klassi MB ning 5-seeria vanema BMW-ga (seda nimetas kostja ise rallivaatamise autoks). Tartus sõitis kostja 7-seeria uue BMV-ga (hagejale teadaolevalt on sõiduauto registreeritud kostja äriühingu töötaja nimele. Hageja seadusliku esindaja kasutada oli kostja andnud sõiduauto S-klassi MB, mille kulusid kandis kostja, ning mille ta hageja seadusliku esindaja kasutusest ära võttis 2013.a. maikuu lõpus. Sel ajal oli kostja kasutuses sõiduauto Bentley, kostjal oli tihti isiklik autojuht ning Tallinn Business VIP kaart. Hageja on esitanud taksokviitungid 13.
12. ja 14.05.2015 kuupäevaga (I köide, tl 96). Auto liisimine on vajalik, kuna basseinid ja ringid ei asu kodu lähedal. Kostja seisukoha kohaselt kui hageja seaduslik esindaja soovib autot liisida, siis see ei saa olla lapse kulu. Kuna lasteaia ja kodu vahemaa on väike, ei saa auto liisimine olla põhjendatud. Kohtul tuleb hinnata, kas kulud transpordile on lapse esmavajadus. Hageja on elukoha valikut põhjendanud sellega, et sealt on hea igale poole liikuda transpordivahendita ja kohus leidis selle olevat põhjendatud kulu. Transpordivahendit on hageja seadusliku esindaja sõnade kohaselt vaja basseini ja ringidesse sõiduks. Kohus leiab, et hagejale, kes elab Tallinnas kus ühistransport on tasuta, sõiduauto liisimine sõiduks basseini ja ringidesse ei ole hädavajalik kulu. Kohus loeb põhjendatud kuluks väikelapsele taksoga sõiduks 30 eurot ühes kuus. Asjassepuutuv ei ole, mis autoga, kuhu ja millal sõitis kostja. Kulutused lasteaiakohustuse täitmisele on hageja hinnangul 339 eurot kuus. Hageja sai koha XXXlastehoius, kus igakuine kohatasu maksumus on 225 eurot ja päevaraha on 10 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja XXX lasteaia arve veebruari 2015 kohta summas 435 eurot (I köide, tl 46). Selle summa hulka on arvatud kulutused, mida hageja seaduslik esindaja teeb seoses vanematelt ühisüritusteks või lastehoius töötavate isikute tähtpäevadeks, kulutused on jagatud aasta peale arvestusega 4 eurot kuu. Laps käis XXX lastehoius oktoobrist 2014 kuni aprill
13. Tallinna Kesklinna Valitsus hüvitab vastavalt „Lapsehoiuteenuse rahastamise korrale“ hageja kulutused 100 euro ulatuses (I köide, tl 47). Kostja ei vaidlustanud, et käis erahoius, kuid käesoleval ajal käib laps Tallinna munitsipaallasteaias (I köide, tl 81). Hageja sai aprillist 2015 koha Tallinna Liivamäe lasteaeda, mille tõendamiseks hageja esitas arve summas 79,34 eurot (I köide, tl 99). Lasteaia kuludega summas 80 eurot kuus kostja nõustus. Seega kulud lasteaiakohustuse täitmisele perioodil oktoober 2014 kuni aprill 2015 olid (6 x 339 eurot - linnavalitsuse toetus alates novembrikuust 100 eurot kuus, s.o 5x100 eurot) kokku 1534 eurot. Seega kulutused lasteaiakohustuse täitmiseks perioodil 2014 oktoober kuni aprill 2015 summas 1534 eurot ja alates aprillist 2015 summas 80 eurot. Kulud tervishoiule 72 eurot kuus. Kulude tõendamiseks hageja on esitanud SA Tallinna Lastehaigla tõendi (I köide, tl 155), mille kohaselt hageja on saanud 2 tasulist vaktsiini – 09.07.2013 ja 10.09.
14. 09.07.2013 kulu kohus ei arvesta, kuna kostja lõpetas hageja toetamise septembrist
15. Ühe vaktsiini maksumus 47,90 eurot, mis aasta peale jagatuna teeb 4 eurot kuus. Hageja väitel selle summa sisse on arvestatud visiiditasu, lisaks kulutused külmetusravimitele, millede kohta 8 hageja tõendeid esitanud ei ole. Kostja leidis, et kulud ei ole tõendatud ja laps ei peaks maksma visiiditasu. Kohus leiab, et kindlasti on vajalik omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks, milliseks põhjendatud vajadused peab kohtu arvates katma 20 eurot kuus. Hageja on esitanud kohtule Musamari koorikooli lapsevanema infolehe ja ankeedi (I köide, tl 160166), kuid nimetatud kulude kandmist hageja ei ole tõendanud. Lähtudes eeltoodust loeb kohus põhjendatud ja vajalikeks hageja vajadusteks ühes kuus perioodil 30.09.2014 kuni 31.03.2015 kulutusi toidule summas 150 eurot, sidekuludeks 18,14 eurot, lasteaia kuludeks 256 eurot, muudeks vältimatuteks kuludeks 30 eurot, eluasemekuludeks 376 eurot, hügieenivahenditele 335,17 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot, mänguasjadele 90 eurot, voodipesule 55 eurot, kuludeks tervishoiule 20 eurot, kulutuseks transpordile 30 eurot, kokku nimetatud perioodil 1510,30 eurot. Alates 01.04.2015 vähenesid kulutused lasteaiale seoses lasteaia vahetusega 80 eurole kuus, mistõttu alates 01.04.2015 põhjendatud ja vajalikud kulud kuus 1334,30 eurot. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Hageja esitas äriregistri väljavõtted äriühingutest, millede juhatusse kostja kuulub (I köide, tl 52-53, II köide, tl 5-10) ja tõendid kostjale kuuluva kinnisvara kohta (I köide, tl 54-56, tl 59, II köide, tl 112-121). Samuti märkis kostja, et kostja firma on ostnud kostja pojale septembris 2014 kinnistu (I köide, tl 93). Kostja esitas Maksu-ja Tolliameti tõendi kostjale tehtud väljamaksetest (II köide, tl 35, tl 36), mille kohaselt on kostjale tehtud väljamakseid veebr-juuli iga kuu 961,12 eurot. Kostja esitas kinnistusraamatu väljavõtted tõendamaks kinnistute koormatust hüpoteekidega (II köide, tl 37-41, teate maksu- ja intressivõlast (II köide, tl 55). Laenulepinguid ei ole võimalik esitada kuna need on konfidentsiaalsed. Maksu-ja Tolliameti tõendi (II köide, tl 73) kohaselt XXX on saanud maksustatavat tulu perioodil 6/2013-12/2013 summas 3581,58 eurot; perioodil 2014.a. 639,12 eurot ja perioodil 1/2015-10/2015 summas 8653,
16. XXX on saanud maksustatavat tulu perioodil 6/201312/2013 summas 10594,38 eurot, perioodil 2014.a. 21299,28 eurot+3261,24 eurot+125,66 eurot, perioodil 1/2015-10/2015 36361,30 eurot+367,90 eurot. Eesti Väärtpaberite keskregister esitas kohtu nõudel tehingute väljavõtte ja saldoteatised (II köide, tl 68-70). Arvestades lapse vanemate sissetulekut ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks, et vanemad osalevad lapse kulutuste kandmisel võrdselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise perioodil 30.09.2014 kuni 31.03.2015 summas 755,15 eurot ja alates aprillist 2015 (seoses lasteaiakulude vähenemisega) 667,15 eurot. Elatise maksmisel võtta arvesse menetluse kestel tasutud elatist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis ka hagi esitamisele eelnenud aasta eest, so perioodil 30.09.2013 kuni 29.09.2014 tasumata elatis summas 23 000 eurot (arvestusega 2000 eurot kuus). Kostja tagasiulatuva elatise väljamõistmisega ei nõustunud. 9 PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. Riigikohus on leidnud samas lahendis, et PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja seadusliku esindaja sõnul on ta pöördunud kostja poole raha saamiseks, kostja lubanud hakata maksma kui on tõendamist leidnud, et hageja on kostja laps. Tõendatud eluasemekulud 90 eurot perioodil 25.09.2014 kuni 30.09.
17. Kulusid lapsehoiule, transpordile nõutaval perioodil hageja ei ole tõendanud. Kohus loeb vajalikeks ja põhjendatuteks lisaks eluasemekuludele kulutusi ühes kuus toidule summas 150 eurot, hügieenivahenditele 335,17 eurot, riietele ja jalanõudele 150 eurot, mänguasjadele 90 eurot, voodipesule 55 eurot, tervishoiule 20 eurot, kokku 890,17 eurot. Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt alates 09.07.2013 kuni 16.09.2014 maksti XXX´ale vanemahüvitist 2234,19 eurot kuus. Lapse (hageja) eest maksti igakuulist peretoetust 19,18 eurot kuus kuni 31.08.2014, alates 01.09.2014 kuni 30.09.2014 maksti peretoetust 37,08 eurot (I köide, tl 6). XXX maksustatav tulu perioodil 6/2013 – 12/2013 summas 3581,58 eurot, perioodil 2014 639,12 eurot. Põhjendatud ja vajalikust kulust jääb kostja kanda 1/2, s.o summas 445,10 eurot kuus. Hageja nõue tagasiulatuva elatise nõudes on põhjendatud summas (12x445,10=5341,20 tasutud elatis summas 1000 eurot (konto väljavõte I köide, tl 135) 4341,20 eurot. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 10 11