lg 3 alusel taotluse kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3 000 eurot. Hageja esitas 23.03.2015 vastuse kostja taotlusele, milles palub taotluse rahuldamata jätta, kuivõrd ei esine
Kohus rahuldas 27.05.2015 määrusega taotluse ja kohustas XXXandma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 3000 eurot hiljemalt 08.06.
) § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi 04.12.2015 ning jättis menetluskulud hageja kanda.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 11 kohaselt, kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Maakohtu 04.12.2015 määrus jõustus 22.12.2015. XXXesitas 23.11.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, seega on avaldus tähtaegne. Lepinguline esindaja on avalduse kohaselt teenust osutanud 13 h kokku 1625 euro väärtuses, mille hulgas ei ole käibemaksu. 2 Lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinna määra 125 eurot alusel, mille hulgas ei ole käibemaksu. Hageja pole esitanud vastuväiteid menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud spetsifikatsioonis näidatud toiminguid ja toimingutele kulunud ajakulu tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et arvestades dokumentide mahtu ja sisu on ajakulu 13 h põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, loeb kohus antud asjas põhjendatuks kohaldada tunnitasu määra 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-9313 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus määrab eeltoodu alusel kindlaks XXXmenetluskulud summas 1560 eurot, mille hulgas ei ole käibemaksu ning mõistab vastavas summas menetluskulud välja XXX.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.