lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud aluseid ei esine, sest hagimaterjalid olid kostja juhatuse liikmele kätte toimetatud isiklikult, kuid vastust hagile kohtu määratud tähtajaks ei esitatud. Kostja esitatud arstitõendiga ei ole tõendatud, et kostja tervisehäire oli selline, mis ei võimaldanud kohtule teatada menetlustoimingu tegemise takistusest. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud kohe peale dokumendi kättesaamist võtta ühendust kohtuga telefoni teel ning taotleda tähtaja pikendamist. Esimese astme kohtu määrus 5. Maakohus jättis kaja rahuldamata ja tsiviilasja menetluse taastamata.
lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud leping veebilehe analüüsi teostamiseks. Pooltevahelist võlasuhet saab kvalifitseerida käsunduslepingu laadseks (VÕS § 619). Hagiavalduse kohaselt on käsund täidetud ja kokkulepitud tasunõue 334,12 eurot on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Käesoleval juhul puuduvad
lg 1 p-des 1-3 sätestatud asjaolud, mistõttu on vajalik tuvastada mõjuva põhjuse olemasolu.
lg 1 p-s 3 on nõutud, et kajas oleks esitatud ja põhistatud asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
lg 1 esimeses lauses öeldut kordab ja täpsustab
Mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on
lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata. Seega ei sätesta seadus mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Käesoleval juhul puudub mõjuv põhjus, mis takistas hagiavaldusele tähtaegselt vastamast või takistusest teatamast. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostja seaduslikule esindajale Igor Šatsile isiklikult allkirja vastu kätte 13.11.2015 (tl 65). Kostja esitatud tõend ei tõenda, et kostja tervisehäire oli selline, mis ei võimaldanud kohtule teatada menetlustoimingu tegemise takistusest. Kostja ei ole seda ka kohtule esitatud kajas täpsustanud. Kostja haigestumise perioodiks oli 11.11.-25.11.2015 (tl 75). Haiguslehe lõppedes 25.11.2015 ei olnud hagile vastamise tähtaeg veel möödunud, st kostjal oleks olnud võimalik esitada kuni 27.11.2015 (k.a) vastus, kohut haigestumisest teavitada või taotleda tähtaja pikendamist. Lisaks on kostja esitatud tõendi kohaselt kostja seaduslikule esindajale määratud kodurežiim alates 11.11.2015, kuid kostja seaduslik esindaja on 13.11.2015 võtnud vastu hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostja tegevuskoha aadressil Tulika tn 19, mitte kodusel aadressil. 2
lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Juhul, kui maakohus teeb tagaseljaotsuse ilma kirjalike põhjendusteta, ei tähenda see, et maakohus võiks hagi põhjendatuse kontrollimisest loobuda. Tagaseljaotsusest ega 13.01.2016 määrusest ei tulene, et hageja poolt esitatud hagis toodud asjaolud annavad alust selle rahuldamiseks.
Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus rikkus seaduse sätteid ja ei ole kaja menetlemisel piisavalt kontrollinud hagi veenvust, on põhjendamatu. Maakohus on kaja menetlemisel hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust ja õigesti järeldanud, et hagi on õiguslikult põhjendatud ehk veenev, kuna hagis nõutakse kostjalt raha maksmist käsunduslepingu alusel. Sellisel alusel nõude rahuldamine on võimalik VÕS § 619 lg 1 sätestatud alusel. Määruskaebuse esitaja väitel ei nähtu maakohtu tagaseljaotsusest, et kohus oleks hagi veenvust kontrollinud. Määruskaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, mida ta tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eelduste kontrolli all silmas peab.
lg 1 sätestab küll hagi tagaseljaotsusega rahuldamise ühe eeldusena hagi õigusliku põhjendatuse, kuid see ei tähenda, et kohus peab tagaseljaotsusega hagi rahuldamist põhjendama nii, nagu seda nõuab
lg 1 viimase lause järgi loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lisaks sellele on maakohus tagaseljaotsuses siiski märkinud muu hulgas ka hagi aluse, et hageja nõuab kostjalt käsunduslepingu alusel tasu, mille maksmise tähtaeg oli 08.06.2015 ja kostja on jätnud kohustuse täitmata. Maakohus ei ole küll teinud viidet nõude võimalikule õiguslikule alusele (käesoleval juhul VÕS § 619 lg 1) ja sõnaselget järeldust hagi õigusliku põhjendatuse kohta, kuid hagi aluse märkimist tagasejaotsuses saab käsitada kohtu seisukohana hagi õigusliku põhjendatuse kohta. Kohus on rahuldanud hagi tagaseljaotsusega, mille tegemise üheks eelduseks on hagi õiguslik põhjendatus. Määruskaebuse esitaja väitel oli tal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, mida kohus põhjendamatult ei arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud.
lg 2 järgi rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse kui avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis taksitas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Maakohus on analüüsinud mõjuva põhjuse põhistatust asjaolude alusel ja õigesti leidnud, et kostja ei põhistanud hagile vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolu. Maakohus on õigesti järeldanud, et kostja esitatud arstitõend ei tõenda, et kostja tervisehäire oli selline, mis takistas hagile tähtaegselt vastamast. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et pärast haiguslehe lõppemist ei olnud hagile vastamise tähtaeg veel lõppenud ja kostja oleks saanud kahe päeva jooksul kohtule teatada oma haigestumisest ja vajadusel taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust
lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.