) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale. Maakohus luges kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks alates hagi esitamisest 03.11-31.12.2015 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016 kuni 16.06.2026 hageja täisealiseks saamiseni 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 5. Kostja 30.11.2015 vastuhagi tuleb perspektiivituse tõttu jätta menetlusse võtmata. Hagile lisatud 18.06.2008 väljastatud lapse sünnitunnistusest ning kostja 30.11.2015 avaldusest nähtuvalt tuvastati hageja põlvnemine kostjast kostjapoolse omaksvõtu alusel lapse sünni registreerimisel.
lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kusjuures tähtaeg ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. Isikul, kes soovib isadust vaidlustada, tuleb seega kohtus tõendada, millal ja millistel asjaoludel tal tekkis kahtlus isaduse osas ning hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul sellest päevast alates. Kui isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest saadi teada rohkem kui üks aasta tagasi, siis isaduse vaidlustamise hagiga enam kohtusse pöörduda ei saa, kuna tegemist on õigust lõpetava (mitte nõude aegumise) tähtajaga. Kuna kostja avalduse kohaselt oli ta isaduse vaidlustamisega seotud asjaoludest, eelkõige asjaolust, et ta ei ole lapse isa, teadlik algusest peale, s.o juba lapse sünni registreerimise ajal 2008.a juunis, on põlvnemise vaidlustamise tähtaeg 2009.a juuni 2 seisuga möödunud. Kohus leidis, et tuginedes avalduse asjaoludele ja eeldades nende õigsust, ei ole kostja avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning avaldus tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 6. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. Pärnu Maakohtu 06.10.2011 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-11-19538 mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 139 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus leidis, et elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei vastanud ega vasta seaduses kehtestatud elatise minimaalmäärale. Käesolevas asjas kostja poolt kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid ei õigusta elatise suurendamata jätmist selle miinimummäärani. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ega tõendeid töövõimetuse või raske majandusliku seisundi vms osas. Kohtu kogutud andmetel on kostjal kindel töökoht ja sissetulek AS-ist J, kostja ülalpidamisel üks alaealine laps, samas kui hageja ema kasvatab üksi nelja alaealist last. Apellatsioonkaebus
lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga tähtaja kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.
lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (Riigikohtu 23.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12, p 14). Seega kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada. Kostja on avalduses ja apellatsioonkaebuses esile toonud, et teadis isaduse vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest juba enne lapse sündi 16.06.2008.
lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist (s.o enne 01.07.2010), kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2008. aastal kehtinud
lg 3 sätestas, et vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande 3 ebaõigsusest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-111-12 p-s 19 selgitanud, et pärast 1. juulit 2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele tuleb kohaldada kehtiva
lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega, mida kohaldatakse alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Seega saab sellisel juhul isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal
12.
kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.
ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatise suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kuna kostja on minetanud õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks ning väljamõistetud elatist ei ole selle suuruse osas vaidlustatud, ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades apellatsioonkaebust rahuldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.