← Eesti

3-14-52088/44

Obsah (4)§ 155§ 151§ 72§ 144

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52088 Haldusa

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. KL esitas 16.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tallinna Halduskohus määras 29.10.2015 määrusega asjas kohtuistungi 18.12.2015 kell 10.00 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas aadressil Pärnu mnt
  2. KL oli sama määrusega kohustatud ilmuma kohtuistungile isiklikult ning kohus hoiatas kaebajat, et tema isiklikult kohtuistungile ilmumata jätmise korral jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Samuti määras kohus täiendavate avalduste ja tõendite esitamise tähtaja kuni 01.12.
  3. Kohus põhjendas istungi korraldamise vajalikkust mittevaralise kahju iseloomust tulenevalt selle tõendamise keerukusega, samuti olukorraga, kus kaebaja on hüvitisesumma vähendamisega loonud olukorra, kus on otstarbekas välja selgitada, milliste kannatuste osas kaebaja kahju hüvitist ei soovi. Kohtumäärust ja kohtukutset prooviti kätte toimetada postitöötaja poolt 02.11.2015 kl 8.50, 06.11.2015 kl 17.20, 12.11.2015 kl 8.35 ja 16.11.2015 kl 17.
  4. Postitöötaja märke kohaselt oli värav lukus. Saadetis jäeti väljastusteate kohaselt postkasti 17.11.
  5. 3-14-52088
  6. Tallinna Halduskohus jättis 18.12.2015 määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus viitas kaebuse tagastamisel

§ 151

lg 2 p-le 2 ja selgitas, et selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest. Kaebaja on vanglast vabanemisel teatanud kohtule oma aadressi; rahvastikuregistris ei nähtu KK nimelise kaebaja isikukoodiga isiku aadressi. Määrus toimetati KL-le 19.01.2016 kätte.

  1. KL esitas 02.02.2016 määruskaebuse halduskohtu 18.12.2015 määruse peale. Tallinna Halduskohus jättis 29.02.2016 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. KL palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.12.2015 määrus, uue otsusega kaebus rahuldada ning toimetada kohtudokumendid kätte õigele nimele. 19.01.2016 edastas töömees kaebajale Tallinnas XXX postkastist leitud teate KK nimele, kus oli kirjas, et postkontorisse on tulnud tähitud kiri kohtust. Kaebaja on eelnevalt kohtule teatanud, et XXX ei ole võimalik elada, kuid sealt saab dokumendid kätte, ning esitas avalduse, kus palus saata haldusasjas nr 3-14-52088 adresseeritud dokumendid paberkandjal sellel aadressil. Teatis ilmuda kohtudokumentide järgi edastati pärast kohtulahendi tegemist. Kaebaja on kohtule teatanud oma nimemuutusest ja oma elektroonilise aadressi. Kohtumääruses oli määratud tähtaeg, mille jooksul võib esitada täiendavaid avaldusi ja tõendeid. Vangla seisukohti kaebajale selle tähtaja jooksul ei edastatud. Arusaamatu on halduskohtu väide, et kaebaja isikukoodi sisestamisel ei nähtu tema aadressi. See ei ole vajalik, kuna kaebaja teatas kohtule, kuhu tuleb dokumendid saata. Ametlikes Teadaannetes kaebaja eelmise nimega teate koostamine dokumentide kättetoimetamise kohta ei vii soovitud tulemuseni, kuna kaebaja ei oska kasutada ID-kaarti. Jääb arusaamatuks, miks pidas kohus vajalikuks kirjaliku menetluse asemel läbi viia kohtuistungi. Kaebaja on kogu aeg oma seisukohti põhjalikult selgitanud.
  3. Harku ja Murru Vangla palub 26.02.2016 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja pole põhjendanud, miks ta enda poolt kohtule antud aadressilt dokumente kätte ei saanud. Väide, et tema vanale nimele tulnud dokumente ei tundnud töömees ära, ei ole tõsiselt võetav ega eluliselt usutav. Nime vahetanud isikuna oli kaebaja kohustatud vajadusel kõiki asutusi õigeaegselt nimevahetusest teavitama. Pole usutav, et võõras isik tühjendab kaebaja postkasti ning omab voli otsustada seal oleva kirjavahetuse üleandmise või mitte üleandmise üle. Kaebaja on esitanud kohtule aadressi, kust ta saab temale adresseeritud dokumendid ja kirjad kätte. Kõnealusele aadressile on kõik kirjad ja dokumendid kohtu poolt õigesti kohale toimetatud, kirjade mitte kättesaamine on tingitud kaebajast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(4)3-14-52088 6. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 2 alusel.

Selle sätte kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. 7. Kohtukutset ei ole kaebajale kätte toimetatud. 7.1.

§ 72lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumendi kättetoimetamisele Ts

MS § 306–315, 317 ja 319–

  1. 7.
  2. Kaebaja ei ole kohtukutse kättesaamist kinnitanud ning seda ei ole talle allkirja vastu üle antud. 7.
  3. 16.03.2015 kohtule esitatud avalduses (tl 78-79) on KK märkinud, et seoses kinnipidamisasutusest vabanemisega alates 16.03.2015 saab talle adresseeritud kohtudokumente edastada paberkandjal aadressile XXX. Lisaks on märgitud, et kui KK ei saa seal elada, siis kirjad saab sealt ikka kätte. 7.
  4. Seega oleks kaebajale olnud võimalik dokumendid kätte toimetada TsMS § 3141 lg 2 alusel. Selline kättetoimetamine eeldab aga sellise kättetoimetamisviisi kohaldamist eelneva otsustuse põhjal vastavas kohtumääruses (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.05.2016 määrus asjas nr 3-3-1-22-16, p 9 edasise viitega). Toimikust sellist otsustust ei nähtu. 7.
  5. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 322 lg-s 2 nimetatud isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Lõike 2 kohaselt on kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Lõige 3 näeb ette ümbrikule kättetoimetamise aja märkimise. 7.
  6. Ka sellel alusel ei saa dokumente lugeda kaebajale kättetoimetatuks, sest kohtutoimikus olevatest dokumentide põhjal ei ole alust arvata, et kaebaja postkasti jäetud ümbrikul oli kättetoimetamise aeg märgitud. Seda ei saa küll välistada, ent olukorras, kus nõutava tingimuste kohta andmed puuduvad, ei ole kohtul võimalik seda ka eeldada.
  7. Seetõttu ei olnud kaebust võimalik jätta läbi vaatamata

§ 144

lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. 9.

§ 151

lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. 10. Kaebaja taotles, nagu eelnevalt selgitatud, dokumentide kättetoimetamist XXX, mitte aga rahvastikuregistri järgsel aadressil. Arvestades rahvastikuregistris elukoha kande tegemise aega (15.11.2007) ja kaebaja viibimist vahepeal vanglas, ei pidanud kohus sellist kättetoimetamise viisi kasutama ka omal algatusel. 3

(4)3-14-52088
  1. Kaebaja ei olnud kohtule teatanud oma e-posti aadressi. Kohtumenetluses on seda esimest korda kasutatud ja selle olemasolust kohut teavitatud alles määruskaebuse esitamise päeval.
  2. Kaebaja näidatud aadressil ei õnnestunud dokumendi kättetoimetamine korduvalt. Tähtsust ei oma, kas kaebaja teatatud eluruumis oli võimalik elada või mitte. Kaebaja taotles ise kohtu saadetiste adresseerimist XXX, kuhu postkasti kohtumäärus ja kohtukutse jäeti. Kaebaja ei olnud kohtule teatanud enda nime muutmisest, mistõttu ei saa dokumenti jätta kättetoimetatuks lugemata pelgalt sel põhjusel, et saadetisele oli märgitud adressaadina vale nimi. Kuigi kohtul oleks olnud võimalik registrist kaebaja isikuandmeid otsida isikukoodi järgi – seda ei ole tehtud –, ei viita määruskaebuse väited usutavalt sellele, et ümbrikule õige nime kirjutamisel oleks kaebaja selle kätte saanud. Halduskohtu 29.10.2015 määrust ja kohtukutset prooviti kätte toimetada neljal korral piisavate vahedega ja erinevatel kellaaegadel.
  3. Tähtsust ei oma, et halduskohus ei olnud minetanud võimalusi dokumendid kätte toimetada ning see ei oleks olnud ebamõistlikult keeruline (dokumentide kättetoimetatuks lugemiseks piisanuks ümbrikule selle postkasti jätmise aja märkimise fikseerimisest).

§ 151

lg 2 p 2 ei eelda, et kõik võimalused dokumendi kättetoimetamiseks, sh need, mis võimaldavad kohtukutse kätte toimetada õigusliku fiktsioonina, on ammendatud. Määruskaebuse väited ei viita sellele, et kaebajale enne kohtuistungit postkasti jäetud ümbrik oleks kaebajani jõudnud juhul, kui sellele oleks märgitud ümbriku postkasti jätmise aeg.

  1. Määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kaebajale oli või ei olnud enne kohtukutse ja kohtumääruse kättetoimetamise katseid saadetud vastustaja vastust kaebusele, samuti kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamise viiside valik, sest selle dokumendi on kaebaja kätte saanud.
  2. Halduskohus on 29.10.2015 määruses põhjendanud kohtuistungi korraldamist. Halduskohtul on asja läbivaatamise viisi valikul avar kaalutlusruum, mida ringkonnakohtu hinnangul ei ole ületatud.
  3. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.