Obsah (4)

§ 439§ 4§ 163§ 651

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-6

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on hagejale enne hagi menetlusse võtmist 17.06.2015 selgitanud, milliste nõuete esitamist tuleks hagi eesmärgi saavutamiseks kaaluda.

§ 4

kohaselt menetleb kohus asja esitatud hagi alusel ning hagimenetluses määravad pooled ise vaidluse eseme ja esitatavad nõuded ning taotlused. Hageja on esitanud vaid korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamise nõude. Laenukohustuse jääkväärtuse suurust saaks kohus kaasomandi lõpetamisel arvestada siis, kui hageja oleks kaasomandi lõpetamisega samaaegselt esitanud nõude solidaarkohustuse jagamiseks. Seda ei ole hageja aga teinud. Kohus selgitas, et hageja saab sellise nõude kohtule eraldi hagina esitada. 4 9. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, kaasomandi saab lõpetada ning jätta hageja ainuomandisse, kuid kostjale tuleb hüvitada tema kaasomandiosale vastav osa asja väärtusest (41 500 eurot), millest on maha arvatud hageja poolt kostja eest tasutud laenukohustuse tagasimaksed summas 3816,9 eurot VÕS § 197 alusel tasaarvestuse korras. Hageja on 13.08.2015 hagiavalduses esitanud tasaarvestuse avalduse ning kohtu arvates ei esine VÕS § 200 sätestatud tasaarvestuse kohaldamist piiravaid asjaolusid. Seega tuleb hagejal kostjale kaasomandi osa kaotamise eest maksta hüvitist 37 683,1 eurot (41 500 – 3 816,9). Kohus märkis, et kaasomandi lõpetamine kohtus on TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 ja lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13). Maakohus leidis, et kostjat tuleb kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu andmete muutmiseks ning seda tahteavaldust asendab käesolev kohtuotsus. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja esitas 05.02.2016 Harju Maakohtu 15.01.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt ei ole hageja nõus kohtuotsusega osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 37 683,1 eurot. Hageja palub maakohtu otsuse selles osas tühistada ning teha uus otsus millega hagi täielikult rahuldada. Kõik kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Hageja leiab, et kohus ei ole otsuse tegemisel õigesti tõlgendanud menetluses esitatud poolte vastuväiteid ja tõendeid. Hageja on esitanud piisavalt selgelt oma nõuded laenukohustuse jagamise osas ning kostja pole esitanud ühtegi vastuväidet kaasomandi lõpetamise viisi kohta. Tegemist on korteriomandiga, mis on koormatud hüpoteekidega ka kostja laenukohustuste tagamiseks. Hageja ei nõustu sellega, et 37 683,1 eurot on õiglane hüvitis. Hageja juhib tähelepanu ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-14-19282, kus ringkonnakohus on analoogses teinud põhjaliku ja õigusliku otsuse.
3. Maakohus ei arvestanud asjaoluga, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt koormab korteriomandit ühishüpoteek AS-i SEB Pank kasuks summas 1 820 000 Eesti krooni, kusjuures kaaskoormatud on hageja ema (TJ) kinnistu nr XXXXXXX. Selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Hageja on seisukohal, et kui kinnistut koormab hüpoteek, siis ei saa kinnistu turuväärtuse väljaselgitamisel TsÜS § 65 järgi jätta hüpoteeki arvestamata. Jagatava korteriomandi väärtuse väljaselgitamiseks tuleb kostja arvates arvestada hüpoteegiga tagatud nõude suurust. Hageja on AS SEB Panga 06.08.2015.a. õiendiga tõendanud, et sama kuupäeva seisuga on tagastamata laenu suuruseks 72 841,62 eurot. Kuna hüpoteegiga olid kaaskoormatud kõik kaasomandiosad, siis korteriomandi turuväärtus moodustab 83 000 – 72 841,62, mis on ümmardatult 10 158 eurot. Kostjale makstava hüvitise suurus korteriomandi kaotamise eest moodustab seega summa 5079 eurot (10 158/2). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on tõendanud, et alates 01.08.2012-10.08.2015 on ta teinud laenu tagasimakseid ainuisikuliselt kokku summas 8494,28 eurot. Kuna hageja on sellel ajavahemikul täinud AS-ile SEB Pank poolte solidaarkohustuse kostja eest, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale viimase poolt tasutust 1/2, 5 s.o 4247 eurot. Seega kostjale makstava hüvitise suurus korteriomandi kaotamise eest moodustab 832 eurot (5079-4247). Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 14.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust vaidlustati üksnes väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Muus osas ei ole esimese astme kohtu otsust vaidlustatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, mis puudutab hagejalt väljamõistetud hüvitise suurust.

1. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb väljamõistetud hüvitise suuruse osas osaliselt tühistada. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ 21.01.2015 eksperthinnangu kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus 83 000 eurot. Hinnangus on märgitud, et hindamistulemuse leidmisel ei ole arvestatud hüpoteegiga tagatud nõudeid.
3. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on vaidlusalusele korteriomandile seatud hüpoteek summas 1 820 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks. Vaidlust ei ole, et hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad AS-i SEB Pank ning hageja, kostja ja TJ vahel sõlmitud laenulepingust.
4. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus kinnistu turuväärtuse arvestamisel põhjendamatult arvesse võtmata, et korteriomandit koormab hüpoteek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kolleegium leiab, et kinnistut koormava hüpoteegiga tagatud nõude suurus mõjutab kinnistu turuväärtust ning seda tuleb hüvitise väljamõistmisel arvesse võtta.
5. Maakohus tuvastas, et 06.08.2015 seisuga oli tagastamata laenu suuruseks 72 841,62 eurot. Eeltoodule tuginedes moodustab kinnistu turuväärtus 10 158,38 eurot (83 000 – 72 841,62).
6. Lähtudes kinnistu turuväärtusest 10 158,38 eurot, tuleb hagejal maksta kostjale tema osa eest hüvitist 5 079,19 eurot.
7. Hageja on seisukohal, et kuna ta on ajavahemikus 01.08.2012-01.08.2015 maksnud tagasi laenu 8494,28 eurot, s.o 4247,14 eurot kostja eest (8494,28 / 2), siis tuleb see kostja hüvitisenõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Kuna korteriomand jääb hagejale, siis puudub selliseks tasaarvestuseks alus. Kuigi maakohus tuvastas ka, et kostja on teinud hagejale 01.08.2012-08.12.2012 rahaülekandeid kokku 430,20 eurot, ei saa ka 6 seda summat hüvitise määramisel arvesse võtta, kuna kostja ei ole tsiviilasjas nõudeid esitanud. Menetluskulude jaotus
8. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei pea kohus põhjendatuks muuta menetluskulude jaotust maakohtus, kuna tegemist on kaasomandi jagamise vaidlusega ning hagi rahuldatakse osaliselt. Ka ringkonnakohtu menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda, kuna tegemist on kaasomandi jagamise vaidlusega ning apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7