Obsah (13)

§ 251§ 256§ 162§ 177§ 436§ 232§ 218§ 657§ 654§ 171§ 174§ 175§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-5

§ 251

lg 1 osas ning lisanud, et kostja ei ole

§ 256

lg 2 p 1 kohaselt esitanud ka kirjalikku nõusolekut esindajale esinduse käigus teatavaks saanud info avaldamiseks.

1. Hageja on vaidlustanud kõik 25.07.2013 väidetavalt AK poolt allkirjastatud testamendid. Vaidlust ei ole selles, et Testament 3 on PärS § 23 lg 1 nõuete järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Testament 1 ja Testament 2 on kirjutatud omakäeliselt musta pastapliiatsiga, kirjavigadega, rohkete sinise pastapliiatsiga tehtud parandusega. Testamendil 2 puudub kuupäev – see on juurde kirjutatud sinise pastapliiatsiga. Ekspertide hinnangul ei ole Testament 2 tõenäoliselt kirjutatud ja allkirjastatud AK poolt. Kostja ise ja ka tunnistaja AK on 30.09.2015 kohtuistungil kinnitanud, et kõik sinise pastapliiatsiga tehtud muudatused Testamendis 1 ja Testamendis 2 on tehtud kostja poolt.
2. PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kohus tuvastas, et AK ei ole Testamenti 2 tervikuna omakäeliselt kirjutanud – Testamendi 2 tegemise kuupäeva on Testamendile 2 kirjutanud kostja. Testaator ise on kirjutanud aasta 2010, 0 on läbikriipsutatud ja selle kohale on kirjutatud „3“ ja ei ole päeva ning kuud üldse märkinud. Kohtu hinnangul tähendab omakäeline testament PärS § 24 lg 1 mõttes seda, et pärandaja on segamatult saanud isiklikult ja omakäeliselt, olles täie teovõime juures, avaldada oma tahet, pannes selle ise kirja ning märkides omakäeliselt ka kuupäeva ja allkirja. Olukorras, kus Testamenti 2 on parandatud teiste isikute poolt, sellel puudub testaatori omakäeline kuupäev ja pole ka selge, kas Testamendi 2 lõppu kirjutatud testaatori nimi on allkiri, ei saa kohus lugeda seda 4 PärS § 24 lg 1 mõttes AK omakäeliseks testamendiks. Lisaks on Ekspertiisiaktis nr 14EDK0094 sedastatud, et Testamendi 2 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud AK poolt.
3. Testament 1 on rohkete sinise pastapliiatsiga tehtud parandusega, mis on kostja väidete ja tunnistaja AK 30.09.2015 antud ütluste kohaselt tehtud kostja poolt. Testamendil 1 puudub kuupäev - see on kirjutatud kostja poolt. Samuti puudub Testamendil 1 pärandaja allkiri, või kui pärandaja nime väljakirjutust pidada allkirjaks, siis on see kostja poolt läbi kriipsutatud. Kohtu hinnangul ei ole Testament 1 seega AK poolt algusest lõpuni omakäeliselt kirjutatud ja sellel puudub testaatori omakäeline kuupäev. Lisaks on Ekspertiisiaktis nr 14E-DK0092 sedastatud, et Testamendi 1 tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud AK poolt.
4. PärS § 25 lg 2 kohaselt, kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Arvestades, et Testamentide 1 ja 2 kirjutamisse on olnud kaasatud terve rida inimesi: kostja, kes on vaidlustatud testamentides kasusaajaks isikuks (kes tegi testamenti oma käega ja sinise pastapliiatsiga parandusi), tema õde AK, õe poja naine MP (kes tunnistaja AK ütluste kohaselt dikteeris pärandajale testamendi teksti ette, kuna teadis testaatori tahet), ei saa kohus veendunud olla, millal Testament 1 ja 2 tegelikkuses koostati ja kas see vastab pärandaja tegelikult tahtele. PärS § 24 lg 1 kohaselt peab omakäeline kodune testament sisaldama testaatori oma käega kirjutatud tahteavaldust, kuupäeva ja allkirja. Kuna Testament 1 ja 2 sisaldab ka teiste isikute (kostja) omakäelisi kirjutisi, nendel puudub testaatori oma käega kirjutatud kuupäev ja tsiviilasjas läbi viidud ekspertiisiaktide kohaselt ei ole testamendid tõenäoliselt ka kirjutatud ja allkirjastatud AK poolt, siis ei vasta Testament 1 ja Testament 2 PärS § 24 lg 1 nõuetele ja need on PärS § 25 lg 2, TsÜS § 83 lg 1 alusel tühised ega oma TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale õiguslikke tagajärgi. Asjaolus, et Testament 3 on tühine, on pooled ühte meelt.
5. Vastavalt

§ 162lg 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Arvestades tsiviilasja keerukusega ning dokumentide mahuga asus kohus seisukohale, et hageja poolt osutatud teenused on olnud vajalikud ja mõistlikud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul vastavuses osutatud teenusega. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku 5552 eurot, so esindaja tasu 4852 eurot ning riigilõiv 700 eurot. Vastavalt

§ 177

lg 4 leidis kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis tuleb märkida, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 31.12.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 30.11.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ja hagi tagamine tühistada. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Kostja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid ning jätnud olulised tõendid ebaseaduslikult tähelepanuta, mistõttu on kohus jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maakohtu otsusus ei vasta

§ 436

lg 1 ja

§ 232lg 1 ja lg 2 nõuetele. 5 20. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et Testament 1 ja Testament 2 ei vasta Pär

S § 24 lg 1 ja PärS § 25 lg 2 nõuetele. Antud juhul on mõlemal testamendil isiku allkiri ja kuupäev väljatoodud ning märgitud testamendi tekstis omakäeliselt. Kui testamendil tõesti puuduks kuupäev, saab kuupäeva tuvastada ka muul viisil, näiteks tunnistajate ütlustega. Antud juhul on kohus kuulanud üle kaks testamendi koostamise juures viibinud tunnistajat, kes üksikasjalikult kirjeldasid testamendi koostamise toimingut ning on kinnitanud, et testamendis märgitud kuupäev on õige ning testament on koostatud AK poolt omakäeliselt. Testamendid on nõuetekohased ja neis tehtud parandused ei moonuta testaatori tahet ega testamendi olemust. 21. Maakohus on jätnud alusetult arvestamata tunnistaja MP ütlustega, mis kinnitavad kostja väiteid ja väidetavaid asjaolusid. Maakohus on leidnud

§ 251

lg 1 ja 256 lg 2 p 1 viidates, et ei saa lugeda lubatavaks MP 20.05.2015 ütlusi tunnistajana, kuna MP on kostja huvides ja nimel korraldanud nii koduse testamendi koostamist, pärimismenetluse läbiviimist kui ka esindanud kostjat suheldes advokaadiga ning tasunud kostja eest advokaadi poolt esitatud arveid. Lisaks ei ole kostja esitanud nõusolekut selle kohta, et MP võib avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud seoses esindaja kohustuste täitmisega. Kostja esitas kohtu seisukoha osas kohtuistungil vastuväite, millele kohus vastas, et küsimus lahendatakse kohtuotsusega, kuid otsuses jäi kohus samale seisukohale. Kostja leiab, et kui oleks vajalik kostja nõusolek tunnistaja poolt andmete avaldamiseks, siis on see esitatud kostja taotlusega tunnistaja üle kuulata. Tunnistajale omistati esindaja staatus põhjusel, et kostja oma tervisliku seisundi pärast ei olnud suuteline otsima õigusabi ning MP leidis advokaadi ja tasus kostja eest ettemaksu ning toimetas hagimaterjalid advokaadile. Kostja juhib tähelepanu sellele, et MP ei saaks olla kostja esindajaks tsiviilasjas, sest tema puhul ei ole täidetud

§ 218loetletud eeldused.

Asjaolu, et õigusteenuse eest tasus hoopis kostja lapselaps (Martin Kivirand), on tõendatud kostja menetluskulude nimekirjale lisatud väljavõtetega. See, et tunnistaja on korraldanud testamendi koostamist ning toimetanud haige kostja eest testamendid notarile ongi põhjus, miks ta on tunnistajana üle kuulata soovitud. Eeltoodu ei seondu kuidagi

§ 256lg 2 p 1 sätestatud piiranguga.

Lisaks asjaolule, et maakohus jättis vääralt arvestamata tunnistaja MP ütlused, on jäetud tähelepanuta ka AK ütlused, sh jääb arusaamatuks, miks ütlustega ei ole arvestatud.

1. Maakohus on jätnud tähelepanuta vastuolud kohtuekspertiisides ja kohtuekspertide ütlustes, mis seab nende arvamused kahtluse alla. Lisaks on eksperdid kinnitanud, et kategooriliseks arvamuseks on võrdlusmaterjali ebapiisavalt. Tunnistajad selgitasid, et AK koostas Testamenti 1 ca kaks tundi ja Testamenti 2 ca tund. Tervele inimesele on sellises mahus kirjatööks vaja ca 5 minutit. AK suri vähem kui kuu aja pärast. Eeltoodu ilmestab, millises seisundis isik testamendid kirjutas. Millist mõju käekirjale avaldavad eeltoodud faktorid, ei osanud eksperdid öelda või andsid vastuolulisi ütlusi. Herbert Lindmäe kirjutab oma teoses „Kriminalistikatehnika“, et kirjatunnused eakate isikute puhul muutuvad kiiresti ja seda mõjutavad eriti tervisehäired ja vähene kirjutamine (lk 209). Sama autori poolt avaldatud teoses „Menetlustaktika II“ (lk 95) autor rõhutab, et ekspertiisiks on antud asjaolude teadmine eksperdi jaoks väga oluline. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt avaldatud teoses „Kriminalistika-EKSPERTIISID“ märgitakse, et alatisi muutusi kirjatunnustes põhjustab vananemine ja kauakestvad haigused (lk 146). Seega on ekspertide väited vastuolus eeltoodud asjatundjate väidetega.
2. Maakohtu järeldus, et ekspertiisi tegemisel on arvestatud käekirja mõjutavaid faktoreid, on alusetu. Ekspertiisiaktides ei ole ühtegi märget, et sellise teabega on arvestatud (st vähene 6 kirjutamiskogemus, tervis, vanus, haridus). Maakohus toetus ka eksperdi istungil antud väitele, et AK allkirjast nähtub spontaanne nurklikkus ja väike koordinatsioonihäire, mida aga uuritavates testamentides näha ei ole. Kostja leiab, et olukorras, kus ekspert ei oska öelda, milline faktor ja kuidas see käekirja mõjutab ja kas üldse mõjutab, on ka antud tõdemus sisutu. Maakohtu kahtlus, et testaatori puhul pole radikaalseid tervislikke muutuseid toimunud, on alusetu, kuna testaator just tervisega seoses testamendi kirjutaski ning suri vähem, kui kuu aja pärast.
3. Kohus on tunnistajatena üle kuulanud MP ja AK. Isikud viibisid testamendi tegemise juures ning tunnistaja MP aitas AK ka selle sõnastamisel. Nimetatud tunnistajad on veenvalt tõendanud testamentide koostamise AK poolt. Tunnistajate puhul puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses ning nende ütlused on kattuvad ja ilma vastuoludeta. Tunnistaja MP on kinnitanud, et tema juuresolekul koostati kohtu valduses olev Testament
4. AK avaldas selgelt oma tahet ning ainus probleem oli asjaolus, et AK kirjutuskogemuse vähesusest ei osanud testamenti kirjutada vigadeta. Tunnistaja MP soovitusel asuti koostama Testamenti 2, kuid isegi ümberkirjutamine vigadeta ebaõnnestus. Eeltoodu näitab selgelt, et AK omas äärmiselt väikest kirjutamiskogemust ning eluliselt on ebausutav, et hakatakse võltsima testamenti, selliselt, et neid koostatakse suisa kolm. Kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et omakäeliselt kirjutatud testamentide eksemplarid vastavad omakäeliselt kirjutatud testamendi nõuetele ning Testament 2 on kehtiv. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 27. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud tõendina arvestamata tunnista MP ütlused, kuna viimane oli maakohtu hinnangul kostja esindaja ja kostja ei ole andnud nõusolekut tema ülekuulamiseks.

§ 251

lg 1 sätestab, et tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. MP ei ole selles tsiviilasjas kostjat esindanud. Asjaolu, et MP leidis kostja jaoks advokaadi ja vahendas algselt nende suhtlust, ei tähenda, et ta oli kostja esindaja selles tsiviilasjas. Lepinguline esindaja tsiviilasjas on isik, kes vastab

§ 218nõuetele ning teeb menetlusosalise nimel kohtumenetluses menetlustoiminguid.

Seda ei ole MP teinud. Aga ka juhul, kui MP ülekuulamiseks olnuks vajalik kostja luba (

§ 256

lg 2 p 1), oleks maakohus pidanud MP ütlusi arvestama, kuna kostja taotlust MP ülekuulamiseks tulnuks käsitleda kostja nõusolekuna. Ringkonnakohtul on siiski võimalik maakohtu puudus kõrvaldada ning MP ütlusi hinnata.

1. MP ütlustest nähtuvalt juhendas tema AK testamendi kirjutamisel ning AK kirjutas testamendile tema juuresolekul alla. Pärast kostja korrigeeris testamenti teise pastapliiatsiga. Peale seda MP lahkus AK korterist ja soovitas testamendi puhtalt ümber kirjutada. Tunnistaja AK ütluste kohaselt juhendas MP AK testamendi kirjutamisel. Pärast kirjutamist ütles MP, et testament tuleb ümber kirjutada, kuna see on soditud ning lahkus. 7 AK kirjutas testamendi ümber. Ka see oli soditud. AK sõitis oma poja korterisse ning trükkis testamendi ümber ning viis selle AK-le, mille viimane allkirjastas.
2. Tulenevalt

§ 232

lg-st 1 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et käekirjaekspertiisi aktidega on tõendatud, et Testament 1 ja Testament 2 ei ole kirjutatud AK poolt. 01.12.2014 käekirjaekspertiisi aktide kohaselt ei ole Testamendi 1 ja Testamendi 2 tekstiosa ja allkiri tõenäoliselt kirjutatud AK poolt. Istungil ülekuulatud eksperdid EK ja EP jäid ekspertarvamuse juurde. Maakohus on põhjalikult analüüsinud nii ekspertiisiakte kui ka kohtuistungil üle kuulatud ekspertide ütlusi. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata neid tõendeid maakohtust erinevalt.
2. Ringkonnakohus leiab, et MP ja AK ütlused ei lükka ümber ekspertiisiaktide seisukohti. Tunnistajate ütluste hindamisel tuleb arvestada, et AK on kostja õde ning MP on AK poja elukaaslane, s.t kostjale lähedased isikud. Lisaks on MP osaliselt tasunud kostja õigusabikulusid, mis viitab tema huvile tsiviilasja tulemuse vastu. Arvestades eeltoodut ning seda, et käekirjaekspertiisi aktidest nähtuvalt on testamentide ning võrdlusmaterjali vahel käekirja paljudes eritunnustes lahknevusi, ei ole tunnistajate ütlustel sellist veenvust, mis kummutaks ekspertide arvamused.
3. Kostja väide, et AK tervislik seisund ja vanus on tema allkirja muutnud, on oletuslik. Ekspert EK ütluste kohaselt on haiguse mõju individuaalne. Kostja ei ole tõendanud, et AK tervislik seisund tema käekirja mõjutas. Ka asjaolu, et inimese vanusega võib tema käekiri muutuda, ei tähenda, et ka konkreetsel juhul see nii oli. Mõlemad eksperdid kinnitasid, et lahknevusi oli palju ning ei pidanud käekirja muutumist sellisel määral tõenäoliseks. Ringkonnakohus nõustub ekspertiisiaktide ja ekspertide ütluste hindamise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vaidlus puudub, et Testament 3 ei kehti.

1. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 560 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema esindaja teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid 4h 40min ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot. Hageja esindaja on teinud järgmisi menetlustoiminguid: seisukoha koostamine kostja menetlusabi taotlusele 1h 35min, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1h 45min, ettevalmistus kohtuistungiks 50min ja osalemine kohtuistungil 30min. 8 36.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vastuse koostamine kostja menetlusabi taotlusele ei olnud vajalik, kuna kohus ei nõudnud hagejalt sellele vastust. Ülejäänud osas on hageja esindaja poolt apellatsiooniastmes toimingutele kulutatud aeg (s.o 3h 5min) põhjendatud, samuti on esindaja tunnihind mõistliku suurusega. Eeltoodule tuginedes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 370 eurot (käibemaksuta) ning

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

37. Tallinna Ringkonnakohus andis 04.02.2016 määrusega SK-le menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 750 eurot.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna menetlusabi taotluse kohaselt viibib kostja hooldekodus ning Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti 07.10.2015 otsusest nähtuvalt läheb tema pensionist 95 % hoolekandeteenuse eest tasumiseks, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 750 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 9