← Eesti

3-14-52106/62

Obsah (5)§ 212§ 215§ 116§ 198§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2016, Tallinn Haldusasja numb

§ 212lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest 3-14-52106 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Terviseamet kuulutas
  2. a detsembris välja konkursi kiirabiteenuse osutamiseks halduslepingute sõlmimiseks ning tegi konkursi läbiviimise kohta 18.04.2013 teatavaks täiendavad juhised. Juhiste p 14.3 sätestab, et isik, kellele tehakse ettepanek sõlmida haldusleping, on kohustatud hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamise päevast arvates omandama tema esitatud taotlusega ja talle tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekuga täielikus kooskõlas oleva kiirabi osutamise tegevusloa, kui tema olemasolev tegevusluba ei vasta juba taotlusele ja talle tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekule; samuti täpsustama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani.
  3. Terviseamet tunnistas 18.06.2013 otsusega nr 30 kiirabi osutajate valiku avalikul konkursil Virumaa teeninduspiirkonnas (v.a Narva linn ja Narva-Jõesuu) usaldusväärseks ning otsusega nr 34 vastavaks SA Ida-Virumaa Kiirabi, AS Karell Kiirabi ja Eldred OÜ taotlused. Terviseameti 27.06.2013 otsusega nr 36 tunnistati AS Karell Kiirabi isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas (Ida-Viru maakond, v.a Lohusuu vald ja Avinurme vald, Narva linn ning Narva-Jõesuu linn).
  4. Terviseamet tegi 10.07.2013 kirjas nr 6.2-4/6943 AS-le Karell Kiirabi ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas. Ettepanekus nähti ette muu hulgas järgmised nõuded: - p 1.2: teeninduspiirkondade kirjeldused, baaside asukohad, brigaadide jaotus baasides ja brigaadide maksimaalsed arvud on kinnitatud Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja nr 1.1.-1/61 (muudetud 08.02.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/9) lisas 2; - p 1.3: vastavalt 18.04.2013 juhiste punktile 14.1 tuleb AS-l Karell Kiirabi tagada alates 01.01.2014 kõik teeninduspiirkonnas ettenähtud õebrigaadid ja kiirabibaasid; - p 1.6: vastavalt 18.04.2013 juhiste p-le 14.4 ei sõlmi Terviseamet halduslepingut, kui kasvõi üks käesoleva ettepaneku punktidest 1.1–1.5 on täies ulatuses nõuetekohaselt täitmata.
  5. SA Ida-Virumaa Kiirabi vaidlustas otsused nr 30, 34 ja 36 AS Karell Kiirabi puudutavas osas halduskohtus (haldusasi nr 3-13-1619). Tallinna Halduskohus peatas 30.07.2013 määrusega esialgse õiguskaitse korras Terviseameti 27.06.2013 otsuse täitmise ja keelas Terviseametil kiirabi teenuse osutamise halduslepingu sõlmimise AS-ga Karell Kiirabi Virumaa teeninduspiirkonna osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Halduskohus jättis 08.11.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 20.06.
  7. SA Ida-Virumaa Kiirabi esitas 05.02.2014 halduskohtule kaebuse kohustada Terviseametit tegema kaebajale ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonna osas või alternatiivselt kohustada Terviseametit sõlmima kaebajaga halduslepingu (haldusasi nr 3-14-50148). Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2014 otsusega kaebuse rahuldamata; kohtuotsus jõustus edasi kaebamata. 2

(9)3-14-52106
  1. Terviseamet andis 15.08.2014 otsusega nr 6.4-4/44 tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 lg 1 alusel kooskõlas TTKS §-ga 40 ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 24 lg-ga 1 AS-le Karell Kiirabi tervishoiuteenuste osutamise (kiirabiteenus) tegevusloa nr L03897 alates 15.08.2014 (teeninduspiirkond: Virumaa, v.a Lohusuu vald, Avinurme vald,Narva linn ning Narva-Jõesuu linn, 7 õebrigaadi, 1 arstibrigaad).
  2. Terviseamet ja AS Karell Kiirabi sõlmisid 15.08.2014 kokkuleppe halduslepingu nr 4.23.5/32 muutmiseks, millega lisati AS Karell Kiirabi teenindatavate kiirabibrigaadide loetellu neli asukohta Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Sillamäel ja Jõhvis ning nähti ette AS Karell Kiirabi poolt Virumaa teeninduspiirkonnas kiirabiteenuse osutamine alates 24.08.
  4. SA Ida-Virumaa Kiirabi esitas Tallinna Halduskohtule 16.09.2014 kaebuse, milles palus Terviseameti 15.08.2014 otsuse nr 6.4-4/44, sh AS-le Karell Kiirabi väljastatud tegevusloa nr L03897 ning Terviseameti ja AS Karell Kiirabi vahel sõlmitud halduslepingu nr 4.2-3.5/32 muutmise 15.08.2014 kokkuleppe tühistamist või alternatiivselt tegevusloa ja kokkuleppe õigusvastasuse tuvastamist. Kolmandale isikule väljastati tegevusluba ja temaga sõlmiti halduslepingu muutmise kokkulepe õigusvastaselt, sest ta ei ole täitnud tegevusloa väljastamise tingimusi: tal puuduvad nõutavad kiirabibaasid, personali osas esitas kolmas isik vastustajale valeandmeid ja tal puudub nõutav personal ning on kaheldav, et kolmas isik on suutnud hankida vajalikud kiirabiautod. Haldusasjas nr 3-13-1619 väitis kolmas isik, et vajalikud kiirabiautod on hankimisel ning esitas selle tõenduseks finantseerimispakkumuse LHV Pangalt. Kaebajal ei ole võimalik hankida tõendeid selle kohta, kas kolmas isik on nõuetekohased autod endale hankinud. Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja nr 1.1.-1/61 lisas 2 nõuti, et üks kiirabibaas paikneks ka Iisakus (lisaks Kohtla-Järvele, Jõhvile, Sillamäele ja Kiviõlile). Kuigi Vabariigi Valitsuse 09.10.2008 määruse nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ alates 01.07.2014 kehtiva redaktsiooni § 7 lg 1 järgi ei kanta tegevusloa andmetesse enam kiirabibaasi asukohta, on 18.12.2012 käskkiri antud enne määruse muutmist ja kehtiv eelhaldusakt tegevusloa ja halduslepingu muutmise kokkuleppe suhtes. Kiirabibaasi ruumid peavad vastama sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ (määrus nr 25) §-s 59 kiirabibaasi ruumidele kehtestatud nõuetele, sh lg-s 2 sätestatud loetelule kiirabibaasi ruumide kasutusotstarvete ja pindalade osas. Sotsiaalministri 19.12.2001 määruse nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (määrus nr 131) § 14 kohaselt peab kiirabibaasis olema võimalik sooritada kõiki nimetatud sättes loetletud toiminguid. Kolmandal isikul puuduvad halduslepingus loetletud asukohtades kiirabibaasid. Neis asukohtades pole ka teiste isikute kiirabibaase, mis vastaksid sätestatud nõuetele. Loetletud aadressidel asuvad hooned on aga kasutusel teistsugustel eesmärkidel: Ravi tn 10, Kohta-Järve asub Ida-Viru Keskhaigla, aadressil Narva mnt 36, Jõhvi linn, Jõhvi vald asub tootmishoone jms hooned; Metsa 3, Kiviõli asub kaubanduskeskus ja Viru pst 2, Sillamäe asub meelelahutusja kaubanduskeskus. Kolmas isik ei täida kiirabibaaside osas nõutavaid tingimusi ning on ühtlasi esitanud ka valeandmeid, sest nimetatud ehitisi ei saa erinevatel põhjustel (kinnistu omanikuga kokkuleppe puudumise, ehitise otstarbe või asukoha tõttu) kasutada kiirabibaasina. Kolmanda isiku kavatsus on olnud üle võtta kaebaja kasutuses olevad baasid, mistõttu polegi 3
(9)3-14-52106 kolmas isik kavatsenud endale teenuse osutamiseks vajaminevaid kiirabibaase rajada. Kaebaja kinnitusel tema enda kasutuses olevate kiirabibaaside Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Kiviõlis ülevõtmiseks nõusolekut ei anna. Kolmanda isiku tegevusloaga nr L03897 seotud brigaadide koosseisus oli 12.09.2014 seisuga loetletud 82 meditsiinitöötajat (arsti või õde). Neid andmeid on muudetud ning 16.09.2014 seisuga on tegevuslubade registris näha kolmandale isikule väljastatud tegevusloa nr L03897 kohta vaid 50 tervishoiutöötajat. Seega on pärast otsuse tegemist ja halduslepingu sõlmimist kolmanda isiku tegevusloa nimekiri vähenenud 32 tervishoiutöötaja võrra. Piirkonnas on vaja 8 kiirabibrigaadi peale kolmes vahetuses 67,2 meditsiinitöötajat, ideaalsel juhul 80 meditsiinitöötajat. Kolmas isik esitas konkursil valeandmeid ning on kiirabibrigaadid puudulikult komplekteerinud. 12.09.2014 seisuga oli kolmas isik esitanud enda töötajateks märkimisväärse hulga inimesi, kes on registreeritud tervishoiutöötajateks valdavalt mujal. Seega esitas kolmas isik tegevusloa saamiseks ja halduslepingu muutmiseks 15.08.2014 teadlikult valeinformatsiooni enda kiirabibrigaade koosseisu kohta.
  1. Terviseamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
  2. AS Karell Kiirabi palus jätta kaebuse rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohtu 19.03.2015 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 5062,30 €. 1) Võrreldes halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku tegemise ajaga oli kolmanda isiku poolt tegevusloa taotluse esitamise ning halduslepingu muutmise kokkuleppe ajaks muutunud materiaalõigus (jõustunud MsüS ja muutunud TTKS). Terviseamet on kolmanda isiku tegevusloa taotluse menetlemisel lähtunud õigesti alates 01.07.2014 jõustunud normidest. TTKS § 42 sätestab tegevusloa kontrollieseme ning näeb p-s 3 ette, et tegevusluba antakse, kui kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kiirabi osutamiseks kehtestatud nõuetele. Kuni 01.07.2014 oli tulenevalt TTKS-st tervishoiuteenuse (teenuseliigist olenemata) tegevusloa taotlusele esitatavaks nõudeks ka teenuse osutamise tegevuskoht. Alates 01.07.2014 kehtiva TTKS §-st 17 tulenevalt ei ole kiirabiteenus seostatud kindla tegevuskohaga. Kiirabi tegevusloale kohaldub MsüS § 15 lg 3 p 1 järgne tegevuspiirkonna nõue. Haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt peab haldusakt vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale. 2) Kuigi TTKS § 41 lg 2 p 5 ei nimeta tegevusloa taotluse andmete hulgas kiirabibaasi, peab kiirabiteenuse osutaja omama neid tegevuse alustamise ajaks. Tegevusloa andmise otsustamise aluseks ei olnud aga kiirabibaaside andmed ega ka kiirabibaasid. Kolmas isik on kinnitanud, et kõiki määruse nr 131 §-s 14 loetletud tegevusi sai tema kiirabibaasis teha. Kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. 3) Kiirabibaaside ruumidele on seatud nõuded määruse nr 25 §-ga
  4. Kaebaja viited sama määruse §-le 8, mille kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba, on ekslikud. See tuleneb nii määruse § 59 paiknemisest määruse
  5. jaos „Kiirabibaasi ruumid“ kui sätte sisust. Määruse nr 131 § 2 p 2 kohaselt on kiirabibaas kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks. Määruse nr 131 §-dest 8–13 tuleneb, et väljasõidukorralduse vastuvõtmisel alustab kiirabibrigaad sõitu sündmuskohale, kus ta osutab abivajajale kiirabi, kiirabibaasis asub kiirabibrigaad väljasõitude vahelisel ajal. Seetõttu on TTKS §-s 42 kiirabi tegevusloa 4
(9)3-14-52106 kontrollesemesse puutuv (p 3) sätestatud erinevalt teistest loakohustusega tervishoiuteenustest (p-d 1, 2, 4, 5). 4) Määruse nr 131 § 4 lg 1 kohaselt on kiirabibrigaadi varustuses kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid. Terviseameti menetlustoimingute aktides on kajastatud läbi viidud kiirabi varustuse kontrollitulemused. Neist aktidest nähtuvalt on kontrolli käigus tehtud kindlaks määruse nr 131 ja kiirabi osutamise halduslepingu nõuete täitmine ning nõutavate meditsiiniseadmete puudumist tuvastatud ei ole. Seega vastavad kolmanda isiku kiirabiautod määruse nr 131 nõuetele. 5) 18.04.2013 juhiste kohaselt on nõutav konkursi objektiks oleva teenuse osutamine kokku kaheksa 3-liikmelise õebrigaadi poolt, sealjuures võib kolmas isik asendada omal riisikol nimetatud õebrigaade arstibrigaadidega. TTKS § 41 lg 2 p 3 sätestab, et tegevusloa taotlemisel tuleb esitada tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiutöötaja juurde tööle asumiseks. Kolmas isik esitas tegevusloa taotluse koos nõutavate brigaadide nimekirjadega ja vastavate tervishoiutöötajate nõusolekutega 23.07.
  1. Asjaolust, et tegevusloa taotlemisel puudusid kolmandal isikul nende töötajate nõusolekud, kellega ta hiljem soovis alustada kiirabiteenuse osutamist, on põhjendamatu järeldada kolmanda isiku poolt valeandmete esitamist ja väita, et tegelikkuses puudusid 15.08.2014 seisuga kolmandal isikul üldse töötajad, kellega ta kavatses hakata teenust osutama. Muudatused olid tingitud kaebaja töötajate tööle asumisest kolmanda isiku juurde. Kolmas isik esitas vastustajale ka 01.09.2014, 15.09.2014 ja 17.09.2014 taotluse muudatuste tegemiseks tervishoiutöötajate osas tegevusloa registri andmetes. 6) Kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud ning tuleb kaebajalt tervikuna välja mõista. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. SA Ida-Virumaa Kiirabi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 19.03.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Vastustaja pidi jooksvalt kuni halduslepingu sõlmimiseni kontrollima kolmanda isiku vastavust 18.04.2013 kehtestatud kiirabi konkursi korra nõuetele, nagu selgitas halduskohus asjas nr 3-13-
  3. Halduskohus on praeguses asjas kaldunud kõrvale kiirabi konkursi korra tingimustest ega ole kontrollinud tegevusloa ja halduslepingu sõlmimise õiguspärasust viisil, nagu selgitati asjas nr 3-13-
  4. 2) Tegevusloa andmist ja halduslepingu sõlmimist ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja otsuste tulemusel on kolmas isik hakanud kiirabiteenust osutama kaebaja töötajatega ja kaebaja kiirabibaasides, mistõttu on kaebaja kaotanud olulise osa oma investeeringutest. Põhjendus peab tagajärgede tähtsust arvestades olema ulatuslik. Halduskohus on asunud vaidlustatud tegevusluba ja halduslepingut kontrollima kohtumenetluses esitatud väidete, mitte aktides sisaldunud põhjenduste alusel. Halduskohus ei saa kaalutlusõigust teostada vastustaja asemel. 3) 18.04.2013 juhiste p 14.3 nägi vastustaja ettepanekus sätestatud tingimuste järgimise ette kohustuslikuna. 10.07.2013 ettepanek oli seetõttu siduv eelhaldusakt. Ettepanekut ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud. Hilisem seadusemuudatus ei mõjuta ettepaneku kehtivust. Halduskohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et kui tegevusloa andmise tingimusi TTKS § 42 p-s 3 tõepoolest muudeti, siis kiirabiteenuse osutamiseks sõlmitava halduslepingu sõlmimise kriteeriume seadusemuudatus ei puuduta. Kiirabibaaside asukohti ei reguleerita muudes 5
(9)3-14-52106 õigusaktides peale 18.04.2013 juhiste ja 10.07.2013 ettepaneku. Kui kiirabibaasid ei oleks olnud halduslepingu sõlmimiseks nõutavad, siis puudunuks vajadus nende asukohad halduslepingus kindlaks määrata. Halduslepingut ei saanud sõlmida, kui kiirabibaasid lepingu sõlmimise ajaks puudusid. Hilisem halduslepingu muutmine ja uute kiirabibaaside asukohtade kindlaksmääramine ei muuda olematuks halduslepingu õigusvastast sõlmimist. Ka uued kiirabibaaside asukohad olid ajutised (nõuetele mittevastavad) ning nõuetekohased kiirabibaasid suutis kolmas isik luua alles
  1. a veebruariks. 4) Kolmandal isikul ei olnud tegevusloa andmise ja halduslepingu sõlmimise ajal Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja lisas 2 ja halduslepingus näidatud asukohtades kiirabibaase. Need baasid pidid olemas olema hiljemalt halduslepingu sõlmimisel. Kuna kiirabibaase nendes asukohtades ei olnud, ei saanud nendes asukohtades olla ka määruse nr 25 §-s 59 kehtestatud nõuetele vastavaid ruume. Seetõttu ei olnud kolmandal isikul õigust halduslepingut vastustajaga sõlmida. 5) Pärast tegevusloa andmist ja halduslepingu muutmist vähenes kolmanda isiku tegevusloa nimekirjas olevate töötajate arv märgatavalt. 12.09.2014 oli kolmanda isiku tegevusloas märgitud töötajateks suur hulk tervishoiutöötajaid, kes töötasid muude tööandjate juures. 16.09.2014 oli kolmandal isikul tegevusloa kohaselt vaid 50 tervishoiutöötajat, kellega ei olnud tagatud minimaalne komplekteerituse tase. Tegelikkuses hakati nõutavaid õebrigaade komplekteerima alles pärast tegevusloa andmist ja halduslepingu muutmist. TTKS § 41 lg 2 p 3 ei saa tõlgendada nii, et kirjaliku nõusoleku andnud tervishoiutöötaja tööleasumine tegevusloa saaja juurde ei ole kohustuslik. Tõendid kinnitavad, et kolmas isik soovis hakata teenust osutama töötajatega, kes halduslepingu sõlmimise ajal tema juures ei töötanud ning kes ei olnud andnud nõusolekut tema juurde tööle asumiseks. Töötajad nõustusid sõlmima kokkulepped alles pärast halduslepingu sõlmimist. Kui tegevusluba poleks õigusvastaselt antud, poleks töötajad nõustunud kolmanda isiku juurde tööle asuma. Tegevusluba anti ja haldusleping sõlmiti tervishoiutöötajate andmete põhjal, keda tegelikkuses ei olnudki kavas Virumaa piirkonnas kasutada. Tegemist oli valeandmete esitamisega. Halduskohus leidis, et tegevusloa andmisel võis tugineda kolmanda isiku näidatud tervishoiutöötajatele, kellega tegelikkuses kiirabiteenuse osutamist hiljem ei alustatud, kuid aktsepteeris, et pärast seda võis kolmas isik õebrigaade ümber komplekteerida ja sõlmida tervishoiutöötajatega kokkuleppeid. Kohtuotsus on seetõttu vastuoluline. 6) Kaebaja väitis, et kolmandal isikul ei olnud nõutavaid kiirabiautosid. Halduskohus tuvastas nõuetekohaste kiirabiautode olemasolu juurdepääsupiiranguga tõendite põhjal. Apellant palub ringkonnakohtul neid tõendeid kontrollida, sh hinnata, kas tagatud oli määruse nr 131 § 4 lg-s 5 ettenähtud ravimite ja meditsiiniseadmete varu olemasolu vähemalt viieks ööpäevaks. Tegevusluba anti nende kiirabiautode alusel, millega tegelikult teenust osutama ei hakatud. Kontrollida tuleb, kas nende autodega oli võimalik tegelikult teenust osutama hakata või esitati muudes piirkondades juba teenust osutavad sõidukid.
  2. Terviseamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) 18.04.2013 kehtestatud kord ja kolmandale isikule halduslepingu sõlmimiseks 10.07.2013 tehtud ettepanek on õiguspärased ja kooskõlas nende eelhaldusaktide andmise ajal kehtinud õigusega. 10.07.2013 ettepaneku p 1.5 kohaselt tuli kolmandal isikul omandada kiirabi osutamiseks vajalik tegevusluba 90 päeva jooksul ettepaneku tegemisest arvates. Kuna tegevusloa taotlemine on reguleeritud seadusega, ei olnud ettepanekus vajalik esitada täiendavaid nõudeid tegevusloa omandamiseks. Tegevusluba anti kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusaktidega. Alates 01.07.2014 ei kuulunud kiirabibaas enam tegevusloa 6
(9)3-14-52106 kontrolliesemesse ja neid ei kanta tegevusloale. Tegevusloa andmise ühe asjaolu muutumine kiirabi avaliku konkursi ajal ei too kaasa kogu avaliku konkursi, sh selle raames antud eelhaldusaktide õigusvastasust. 2) Kolmandale isikule antud tegevusluba ei too kaasa kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Asjaolu, et kaebaja töötajad asusid tööle kolmanda isiku juurde, ei näita vastustaja põhjendamiskohustuse puudulikkust. Kaebaja töötajad asusid kolmanda isiku juurde tööle alles pärast talle tegevusloa andmist ja halduslepingu sõlmimist. Personali vahetamine pärast tegevusloa saamist on tavapärane kõikide tervishoiuteenuse tegevuslubade puhul ning see toimub enamasti töötajate algatusel. 3) Vastustaja tegi kindlaks kolmandal isikul kiirabibrigaadide olemasolu halduslepingu täitmise alguskuupäevaks. Asjaolu, et kolmas isik soovis
  1. a veebruaris muuta seniste kiirabibaaside asukohti, ei tähenda, et enne seda kasutusel olnud kiirabibaasid oleksid olnud mittenõuetekohased. Kolmas isik on halduslepingus ettenähtud kuupäevast alates kiirabiteenust osutanud ja järelikult on tal kiirabibaasid olemas.
  2. AS Karell Kiirabi palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kaebajal puudub kaebeõigus. Konkursi tulemusel on kolmanda isikuga haldusleping sõlmitud. Konkursi korraldamisega seotud vaidlused on lõppenud ning kolmanda isiku tegevusloa õiguspärasuse üle käiv vaidlus ei too kaasa konkursi tulemusel teistsuguse otsuse tegemist. Kaebaja märgib ka ise, et kaebuse rahuldamise korral viiakse läbi uus konkurss, mitte ei sõlmita kaebajaga halduslepingut. Kaebajaga halduslepingu sõlmimise uuel konkursil välistavad vastavalt 18.04.2013 juhiste p-le 6.7 ja 5.1.9 kaebaja maksuvõlg ning ka asjaolu, et kaebaja on oma töötajad koondanud ning tal puudub vajalik personal. Kaebajal ei ole ka tuvastamisnõude esitamisel kaebeõigust, sest võimalik kahju saanuks kaebajal tekkida vaid juhul, kui vastustajal oleks olnud kohustus kaebajaga haldusleping sõlmida. Haldusasjas nr 313-1619 tuvastati, et vastustaja on kolmanda isiku konkursil õiguspäraselt edukaks tunnistanud. Halduskohus jättis haldusasjas nr 3-14-50148 rahuldamata kaebaja nõude halduslepingu sõlmimiseks kohustamiseks. Need kohtulahendid on jõustunud. 2) Ettepaneku p 1.3 kohaselt tuli kolmandal isikul tagada kiirabibaasid alates 01.01.2014, s.o halduslepingu sõlmimisest, mitte tegevusloa saamise ja halduslepingu sõlmimise ajaks. Halduskohus leidis õigesti, et tegevusloa andmisel ja halduslepingu sõlmimisel tuli lähtuda sel ajal kehtinud õigusaktidest. Kiirabibaaside olemasolu ega kontroll ei ole TTKS § 41 lg 2 p 5 ja § 42 p 3 kohaselt tegevusloa väljastamise eelduseks ega kontrollesemeks. 3) Tegevusloa taotluses näidatud kiirabibaaside ajutisusest ei saa järeldada, et need ei vastanud nõuetele. Enne halduslepingus ettenähtud teenuse osutamise algust sõlmiti halduslepingu muudatus, mida kaebaja vaidlustanud ei ole ja mis nägi ette kiirabibaaside asukohtade muutmise. Need baasid olid teenuse osutamise ajaks valmis. Kiirabibaaside asukohtade muutmisest
  3. a veebruaris ei saa järeldada varasemate baaside nõuetele mittevastavust. Muudatus oli tingitud kohalike omavalitsuste soovist kasutada kiirabibaasidena samu ruume, mida kaebaja oli kasutanud varem ise kiirabibaasidena ja mille kaebaja oli kohalikele omavalitsustele tagastanud. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et määruse nr 131 §-s 14 loetletud tegevusi on võimalik kolmanda isiku baasides teostada. 4) Paljasõnaline on kaebaja väide, et kolmanda isiku 23.07.2014 tegevusloa taotlusele lisatud tervishoiutöötajate nõusolekud on fiktiivsed. Kuna kaebaja tegi kõik võimaliku, et tema töötajad ei asuks kolmanda isiku juurde tööle, otsis kolmas isik töötajaid väljastpoolt Ida7
(9)3-14-52106 Virumaad. Kolmanda isiku tervishoiutöötajate muutumine enne teenuse osutamise algust ei muuda algseid andmeid valeandmeteks. 5) Apellandi taotlus, et ringkonnakohus hindaks juurdepääsupiiranguga seotud tõendeid, on sisutu, sest

§ 198

lg 2 kohaselt saab ringkonnakohus seda teha, kui halduskohus on jätnud need kiirabiautode nõuetekohasust puudutavad tõendid hindamata. Nende tõendite hindamine nähtub halduskohtu otsusest. Algselt kavandati teenuse osutamist renditud sõidukitega. Renditud sõidukite üleandmise aktid on kohtule esitatud. Teenuse osutamise alguseks olid uued sõidukid kohal ja teenust hakati osutama nendega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Halduskohus ei selgitanud kohtuotsuses, kas kaebajal on praeguses asjas kaebeõigus ja kas kohus nõustub või ei nõustu – ning miks – nõustu kolmanda isiku ja vastustaja vastuväidetega kaebusele seoses kaebaja kaebeõigusega. Ringkonnakohus märgib, et Terviseameti 27.06.2013 otsusega nr 36 tunnistati AS Karell Kiirabi isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas (Ida-Viru maakond, v.a Lohusuu vald ja Avinurme vald, Narva linn ning Narva-Jõesuu linn). Halduskohus selgitas asjas nr 3-13-1619 tehtud otsuse p-des 14.3 ja 14.4, et 18.04.2013 juhiste kohaselt on Terviseamet pädev jooksvalt monitoorima, kas kolmas isik järgib oma pakkumise lubadusi, ning võib keelduda halduslepingu sõlmimisest, kui taotleja oma plaani ei realiseeri. 18.04.2013 juhiste p 6.7 näeb ette, et Terviseamet võib kontrollida isiku usaldusväärsust korduvalt kuni hankelepingu sõlmimiseni ja isiku seisundi või olukorra muutmisel, mille tulemusena isiku varasemad andmed muutuvad tõele mittevastavaks või mitteküllaldaseks tema usaldusväärsuse tõendamiseks, on samuti aluseks isiku taotluse kõrvaldamiseks lepingupartnerite valikus või halduslepingu sõlmimisest keeldumiseks vaatamata tehtud ettepanekule. Juhiste p 12.3 näeb ette, et kui isik, kellele tehakse esimesena ettepanek sõlmida haldusleping, ei suuda täita juhiste p 14 alusel ettenähtud tingimust või loobub halduslepingu sõlmimisest, võidakse teha ettepanek sõlmida haldusleping konkreetses võrdluses paremuselt teiseks jäänud isikule (olemasolul) või isikule, kelle taotlust oleks järgmisena menetletud p-des 12.1–12.2 sätestatud printsiipe arvestades. Terviseameti otsusest nr 36 ei saa seetõttu järeldada, et kaebaja oleks lõplikult minetanud avalikul konkursil osalemise võimaluse. Halduslepingu tühistamise korral tuleb lugeda, et seda lepingut ei ole sõlmitud. Kaebuse rahuldamise korral oleks kaebajal seetõttu võimalik saavutada olukord, kus Terviseamet asuks kaaluma kaebajale ettepaneku tegemist sõlmida haldusleping temaga. Sellisest kaalutlusõiguse olemasolust ei saa järeldada, et kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda tema taotluse sõlmida haldusleping temaga rahuldamist või talle ettepaneku tegemist halduslepingu sõlmimiseks. Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjades nr 3-3-1-29-13 (p 17) ja 3-3-1-42-14 (p 12), et puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Terviseameti jooksvalt kontrolli teostamist isiku üle enne hankelepingu sõlmimist kiirabiteenuse osutamiseks saab pidada toimuvaks konkurentide huvides vaid väga piiratud ulatuses. Teiste taotluse esitanud isikute õigus nõuda hankelepingu sõlmimist lõpeb selle haldusakti andmisega, millega määratakse kindlaks isik, kellele tehakse ettepanek hankelepingu sõlmimiseks, praegusel juhul seega Terviseameti otsusega nr
  2. Selle 8

(9)3-14-52106 otsuse õiguspärasuse üle on kohtulik kontroll lõppenud. Edasises menetluses on vastustajale antud kaalumisruum otsustamaks, kas ettepaneku saanud taotleja kõrvalejäämisel menetlust üldse jätkata. Terviseametilt ettepaneku saanud taotleja edasise vastavuse hindamine ei toimu peaasjalikult seetõttu konkurentide kaitse huvides, vaid kiirabiteenuse nõuetekohasuse ja kättesaadavuse tagamise kaitseks (avalikest huvidest lähtuvalt). Nagu riigihankemenetluses saavad teised pakkumuse esitanud isikud vaidlustada hankelepingut vaid juhul, kui hankelepingu muudatused ei ole väheolulised, s.t võivad mõjutada pakkumusi sedavõrd, et edukaks oleks võinud osutuda mõni teine pakkuja, saab ka praeguses menetluses teised taotlused esitanud isikud vaidlustada AS-ga Karell Kiirabi sõlmitud halduslepingut vaid juhul, kui muudatused hankelepingus olid 18.04.2013 juhistega (ja 10.07.2013 ettepanekuga) vastuolus sellises ulatuses, et hankelepingu oleks muudetud kujul sõlminud teised taotlejad parematel tingimustel kui kolmas isik seda tegi või oleks kolmanda isiku poolt osutatav kiirabiteenus osutunud halvemaks võrreldes mõne teise taotleja poolt pakutuga. Sellist eelist kolmanda isiku jaoks ei nähtu. Iisaku kiirabibaasi sulgemise mõju, nagu ka teiste tervishoiutöötajate ja teiste kiirabiautode kasutamine võrreldes algses taotluses väljatooduga, ei ole sedavõrd suur, et see oleks võinud mõjutada kolmandale isikule ettepaneku tegemist vaatamata sellele, et otsuse nr 36 kohaselt on väärtuspunktide vahe kaebaja ja kolmanda isiku vahel minimaalne. Seetõttu ei ole kaebajal praeguses asjas kaebeõigust. 16. Kaebaja kaebeõiguse tuvastamisel ei ole tähtsust sellel, kas kaebaja jätkuvalt vastab või ei vasta nõuetele, mis on kindlaks määratud 18.04.2013 juhistega ja õigustloovate aktidega. Kohus ei saaks seda vastustaja eest ka hindama asuda. 17. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva kohtuotsuse põhjendustega. 18. Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses – riigilõiv 15 € ja menetluskulude nimekirja kohaselt esindajatasu summas 2398 €, mille kohta on esitatud arved summa 2475 € ulatuses ja summa tasumist tõendav maksekorraldus 2013 € tasumise kohta) – tuleb jätta

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmise kohta väiteid esitanud. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1200 eurot, mille kandmist tõendavad advokaadibüroo arved ja nende tasumist kinnitav pangakonto väljavõte. Kulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kaebajalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.