1-15-8208/17

(4)Haasma andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 19). Kinnipidamisasutusest Marko Haasma kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama üürikorterisse aadressile xxx, mis kuulub xxx. Korteri esindaja xxx andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Isik õpib käesoleval ajal

1. klassis. On tegelenud Soomest ja Rootsist autovaruosade maaletoomisega ning töötanud Soomes ehitajana. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Isikul on toetav sotsiaalne võrgustik vanemate ja vendade näol. Eelmisest kooselust on tal xxx. Alkoholi pole tarvitanud 3 aastat, ka varem pole olnud probleemi alkoholiga. Narkootikume ei tarvita. Vangistuses viibib isik kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, kuna kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekib soodne võimalus parandada oma materiaalset olukorda kuritegelikul teel. Ohu tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub legaalne sossetulek või on majanduslikud raskused. Vangla ei toeta Marko Haasma ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx. Tegu on1-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Korter kuulub xxx ning haldaja xxx on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. M. Haasma käitumist vabaduses võib mõjutada tema varasem korduv karistatus, varasemad karistused on aegunud. Kriminaalhooldusel oleku kohta andmed puuduvad. Varasemalt on käitunud vägivaldselt ja olid probleemid alkoholiga. Marko Haasma taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Marko Haasma tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuses asunud haridust omandama ning õpib hetkel
2. klassis. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille 2

(4)kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 1-toalise üürikorteriga, kus ta hakkab elama üksi. Korteri haldaja andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku lähivõrgustik koosneb vendadest ja vanematest ning xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo isikute grupis), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus on isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kuriteo peamiseks põhjuseks oli materiaalse kasu saamine. Seega on olemas suur oht, et vabanedes võib tal taas tekkida soov kiiresti rikastuda, kasutades selleks ebaseaduslikke meetodeid, näiteks narkootilise aine käitlemine, nagu ta on seda teinud. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu suhtleb, mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isiku roll narkoainete käitlemisel oli oluline rahvusvahelises narkoveos. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud aspektidega, mille kohaselt seisneb isiku ohtlikkus narkootikumide vahendamise ja käitlemise kaudu. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isiku puhul, kes tegeles suures koguses narkootilise aine käitlemisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud haridust omandama. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.09.2016, ärakandmiseks on veel 6 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud 3

(4)vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada haridus, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (hariduse omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli suuremahulise rahvusvahelise narkokuriteoga, milles süüdimõistetu vahendaja. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib veel, et isiku puhul, kes oli rahvusvahelise narkoäri üks liikmetest, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski isegi elektrooniline järelevalve, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema füüsilist liikumist. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Marko Haasma temale Harju Maakohtu 10.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4