Obsah (4)

§ 15§ 3§ 151§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-16-604 Tiit Lõhmus Serg

) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. jaanuari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Dmitri Narolin Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Dmitri Narolin Menetlusalune isik Sergey Kirsanov (isikukood 38509153714) Vene Föderatsiooni kodanik elukoht: XXX ei tööta RESOLUTSIOON
2. Viru Maakohtu
3. jaanuari 2016 otsus jätta muutmata.
4. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
5. Viru Maakohtu 29.01.2016 otsusega tunnistati Sergey Kirsanov süüdi 28.01.2016 mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, s.o LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises ja mõisteti karistuseks 3 päeva aresti. S. Kirsanov mõisteti õigeks

§ 15

¹ lg 1 järgi esitatud süüdistuses, s.o 13.05.2015 narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises. 1 Karistuse kandmise alguseks loeti 28.01.2016 kell 11.

1. 1.
2. 28.01.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt väärteoasjas nr 2330,16,00371 juhtis S. Kirsanov 28.01.2016 kell 10.45 Vahtra tn 3, Narva linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit Volvo XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 20.01.
3. S. Kirsanov rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. 1.
4. Samuti on 28.01.2016 koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt väärteoasjas nr 2330,15,006922 13.05.2015 kell 18.03 Haigla tn 1, Narva linn, Ida-Viru maakond oli S. Kirsanov eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Vastavalt EKEI uuringuaktile nr 1199T 21.05.2015 on S. Kirsanovi uriiniproovist tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit. S. Kirsanov rikkus sellega

§ 3

lg 1 nõudeid, millega pani toime

§ 151lg-s 1 sätestatud väärteo.

Väärteoasjad ühendati. 2. Maakohus, leidis, et S. Kirsanov on toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuid tuleb õigeks mõista

§ 151lg 1 järgi.

2.

1. Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et S. Kirsanov juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning et tal oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. 2.1.
2. 04.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt heideti S. Kirsanovile LS § 224 lg 2 alusel ette, et ta juhtis 04.12.2015 mootorsõidukit seisundis, milles tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,33 mg. Samal päeval sai S. Kirsanov kõnealuse protokolli kätte ning protokollis kajastus ühtlasi teave, et kohtuvälise menetleja lahend on politseiasutuses kättesaadav alates 04.01.
3. Politsei- ja Piirivalveameti 31.12.2015 otsus kinnitab, et S. Kirsanovit karistati 04.12.2015 toimepandud LS § 224 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena viieks kuuks ära juhtimisõigus. Karistusregistri ning Maanteeameti liiklusbüroo andmete väljatrükkide pinnalt on tuvastatud, et otsus jõustus 20.01.2016 ning samast päevast alates on S. Kirsanovilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 29.01.2016 kohtuistungil tunnistas S. Kirsanov ise, et ta juhtis 28.01.2016 mootorsõidukit, sõites Narva politseijaoskonda. Enda sõnul oli ta küll teadlik oma varasematest väärtegudest, kuid ei olnud teadlik, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. 19.01.2016 ta kontrollis koos politseiametnikuga ARK-st ning siis oli tal juhtimisõigus olemas. Olles 19.01.2016 politseijaoskonnas, ei uurinud ta milline karistus talle 04.12.2015 toimepandud väärteo eest mõisteti. Eelnevast tulenevalt on käesolevas väärteoasjas tõendatud, et S. Kirsanov juhtis 28.01.2016 mootorsõidukit ning ta tegi seda ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Seega esinevad tema tegevuses LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. 2.1.
4. S. Kirsanov põhjendas rikkumist asjaoluga, et ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest. Samas nähtub aga tema poolt kohtuistungil antud ütlustest, et talle oli teada fakt, et 04.12.2015 rikkumisele järgneb otsus, kuid ta ei võtnud midagi ette, et selle otsuse sisu teada saada. Tema ütluseid ei ole kohtumenetluse raames kummutatud ning maakohtul puudus alus kahelda S. Kirsanovi ütluste usaldusväärsuses. Tõendeid, mis kinnitaksid, et ta oli juhtimisõiguse äravõtmisest teadlik, kohtumenetluses esitatud ega kogutud ei ole. 2 2.1.
5. Samas 04.12.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on S. Kirsanov ise kinnitanud, et ta on saanud kätte väärteoprotokolli koopia ning oli seega teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus tehakse hiljemalt 04.01.2016 ning tal on võimalik sellega kohtuvälise menetleja juures tutvuda. Omades juhtimisõigust, pidi S. Kirsanov olema ühtlasi teadlik ka kehtiva liiklusseaduse normidest ning asjaolust, et talle väärteoprotokollis etteheidetud tegude eest võidakse karistusena kohaldada muu hulgas ka juhtimisõiguse äravõtmist. Jättes ise teadlikult kohtuvälise menetleja otsusega tutvumata, pidi ta möönma, et talle võidakse karistuseks määrata ükskõik milline vastavate väärtegude eest ettenähtud sanktsiooni liik ning lisakaristus, sh juhtimisõiguse ära võtmine. Seega juhul, kui S. Kirsanov suhtunuks oma kohustustesse seadusekuulekalt ja kohusetundlikult ning oleks tutvunud tema suhtes tehtud otsusega, olnuks ta teadlik vastava otsuse sisust ning talle määratud karistusest, st asjaolust, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. 2.1.
6. Maakohtu hinnangul on taolistel asjaoludel LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise näol tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga. KarS § 18 lg-st 1 tulenevalt on hooletus üks ettevaatamatuse liikidest ning vastavalt KarS § 15 lg-le 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. 2.
7. Seonduvalt

§ 151lg 1 järgi esitatud süüdistusega märkis maakohus järgnevat.

2.2.1.

§ 151

lg 1 kohaselt on rahatrahvi või arestiga karistatav narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine. Protokollis nimetatud tetrahüdrokannabinool kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega tegemist on narkootilise ainega

§ 31lg 1 tähenduses.

2.2.

1. S. Kirsanovi ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu, et tal olnuks mais 2015 meditsiinilistel näidustustel alust narkootiliste ainete tarvitamiseks. Pigem vastupidi. Viru Maakohtu 10.07.2012 kohtumäärusega nr 1-09-17760 oli tal kuni 14.05.2015 väldanud katseajal keelatud narkootiliste ainete tarvitamine. Sealjuures oli S. Kirsanov sellest väga hästi teadlik, kuna läbis pidevalt kriminaalhooldusametniku juures vastavat kontrolli. EKEI uuringuaktiga nr 1199T on tuvastatud, et 13.05.2015 kell 18.03 oli S. Kirsanovi organismis tetrahüdrokannabinooli metaboliit. Samas läbivaatuse teostamise ajal (13.05.2015 kell 18.05) S. Kirsanovil narkootilise aine tarvitamise ja joobe tunnuseid ei esinenud. See viitab asjaolule, et läbivaatuse ajaks oli narkootikumide tarvitamisest möödunud nii palju aega, et mingeid väliseid narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid enam ei esinenud või siis oli tarvitatud aine kogus nii väike, et ei avaldanud mingit mõju ega tekitanud joovet. See haakub S. Kirsanovi ütlustega, millest nähtub, et narkootikumide tarvitamine leidis aset umbes neli päeva enne kinnipidamist. 2.2.
2. Eelnevaga on tuvastatud, et S. Kirsanovi organismis tuvastati 13.05.2015 narkootilist ainet, mis kinnitab tema tegevuses

§ 151

lg-s 1 sätestatud ühe teoalternatiivi – narkootikumide tarvitamise – objektiivsete tunnuste esinemist. Kuivõrd koosseisu tunnuseks on tarvitamine, mitte aga joobeseisund või narkootiliste ainete sisaldumine organismis, siis on KarS § 10 kohaselt koosseisupärase teo toimepanemise ajaks narkootilise aine tarvitamise aeg, mitte aeg, millal tarvitamine avastati. Antud juhul on väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise ajaks 13.05.2015 kell 18.

1. Arvestades S. Kirsanovi ütluseid ning eksperdi arvamust, on maakohtu hinnangul tuvastatud, et narkootilise aine manustamine toimus mitu päeva varem. Seega ei ole S. Kirsanov talle etteheidetavat tegu protokollis nimetatud ajal toime pannud ning tema käitumine ei vasta protokollis kajastatud faktilistele asjaoludele. 3 2.2.
2. VTMS ei näe ette, et süüteo toimepanemise aeg peab alati olema määratletud kuupäeva ja kellaajalise täpsusega. Juhul, kui kohtuvälisele menetlejale ei ole süüteo toimepanemise täpne aeg teada, piisab kui süüdistuses märgitakse ligikaudne ajavahemik, millal tegu aset leidis. Antud juhul on aga protokollis määratletud väga konkreetne väärteo toimepanemise aeg ning teisalt on tuvastatud, et sel ajal S. Kirsanov talle etteheidetavat tegu toime ei pannud. Seega ei vasta tuvastatud faktilised asjaolud protokollis olevale teokirjeldusele ning seetõttu tuleb protokollis esitatud süüdistus lugeda alusetuks. 2.2.
3. Kui vaatamata eelöeldule asuda seisukohale, et S. Kirsanovi käitumises on siiski tuvastatud

§ 151

lg 1 objektiivsete tunnuste esinemine, on maakohtu hinnangul süüdimõistva otsuse tegemine välistatud ka subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu. S. Kirsanov ise selgitas narkootilise aine sattumist organismi sellega, et olles umbes neli päeva enne kinnipidamist külas, suitsetas ta vesipiipu, kuid ei teadnud, et seal võis olla narkootilisi aineid. Seltskonnas olid ka neiud, kes samuti suitsetasid ja ta ei osanud arvata, et vesipiibus võis midagi olla. S. Kirsanov selgitas istungil, et ta ei tarvitanud teadlikult narkootilisi aineid, sest tal oli sel ajal katseaeg ning teda kontrolliti pidevalt. Ta käis kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja kord kuus tehti seal narkotesti ning kord kuus käidi kodus ja kodukülastuse ajal tehti talle samuti narkotesti. Ta teadis, et on katseajal ja igal suvalisel ajal, olles roolis, võis politsei teda kinni pidada ja kontrollida. Samuti märkis S. Kirsanov, et käis 14.05.2015 kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja seal tehti talle test, kuid test oli negatiivne. 2.2.6. Ühtki tõendit, mis S. Kirsanovi vastavad ütlused kummutaks, kohtuvälises menetluses kogutud ei ole. Teisalt kinnitab Viru Maakohtu 10.07.2012 kohtumäärus nr 1-09-17760, et S. Kirsanov vabastati ennetähtaegselt vangistusest ning tal oli kuni 14.05.2015 katseaeg, mille üheks tingimuseks oli kohustus hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole S. Kirsanovil kandmata jäänud vangistust täitmisele pööratud. See kinnitab S. Kirsanovi ütlusi, mille kohaselt ta läbis katseaja ilma rikkumisteta ning narkootikumide tarvitamist kontrollivate testide tulemused olid negatiivsed. Nimetatu kinnitab, et S. Kirsanov hoidus katseajal narkootiliste ainete tarvitamisest ning seetõttu puudus maakohtul alus kahelda tema väites, et ta ei olnud teadlik, et vesipiip, mida ta suitsetas, võis sisaldada narkootilisi aineid. Seega on välistatud tahtlik süüteo toimepanek. Kuid lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 saab

§ 151lg-s 1 sätestatud teo toime panna ka ettevaatamatusest. Kar

S § 18 lg 3 kohaselt on narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul, kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-49-09). 2.2.7. Nii nagu ühiskonnas laialt tarvitatavate tubakasigarettide puhul, ei saa ka vesipiibu osas väita, et igal inimesel, kes vesipiipu suitsetab, peaks vähemalt mingilgi määral tekkima kahtlus, et piibus olev tubakas ei ole legaalne tubakas ning võib sisaldada narkootilist ainet. Maakohtu hinnangul saaks antud olukorras heita ettevaatamatust ette juhul, kui konkreetse sündmuste käik või selles osalenud isikute ring pidanuks mingil põhjusel tekitama menetlusalusel isikul kahtlusi suitsetatava tubaka legaalsuses. Kusjuures vastavate asjaolude esinemise tõendamise kohustus lasub menetlejal ning menetlusalune isik ei pea ise oma süütust tõendama. Antud juhul on menetlusalune isik esitanud kaitseversiooni, mis on eluliselt usutav ega sisalda vastuolusid ning kaudselt kinnitavad tema versiooni ka karistusregistri andmed. Kuigi S. Kirsanov on oma kaitseversiooni esitanud juba kohtuvälise menetluse ajal, ei ole kohtuväline menetleja kogunud subjektiivsete tunnuste esinemist kinnitavaid tõendeid või tõendeid, mis S. Kirsanovi ütlused kummutaks – nt tuvastanud isikud, kellega koos S. Kirsanov väidetavalt vesipiipu suitsetas ning neid küsitlenud. Ülaltoodust nähtuvalt on väärteoasjas jäänud kogumata asja lahendamise seisukohast olulise tähtsusega tõendid. Kuigi kohtul on pädevus määrata asja lahendamiseks vajalike täiendavate 4 tõendite kogumist, ei pidanud maakohus seda antud juhul võimalikuks. S. Kirsanovi tegevuses

§ 151

lg 1 subjektiivsete tunnuste esinemise tuvastamisel ei saa rääkida vajadusest koguda üksnes täiendavaid tõendeid. Asudes välja selgitama väärteoprotokollis kirjeldatud teo subjektiivset külge tõendavate tõendite olemasolu ning neid koguma, võtaks kohus antud juhul üle kohtuvälise menetleja ülesanded ja rolli. Lisaks sellele ei ole sündmustest möödunud ajavahemiku tõttu enam võimalik koguda asja lahendamise seisukohast olulisi isikulisi tõendeid – leida tunnistajaid, kes mäletaks aastataguseid sündmusi niivõrd täpselt, et saaks anda usaldusväärseid ütluseid olukorras, kus neid varasemalt antud teema osas küsitletud ei ole. S. Kirsanovi tegevuses ei ole tuvastatud väärteoprotokollis kirjeldatu ning

§ 151

lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemist ning S. Kirsanov tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Tulenevalt VTMS § 107 lg 1 p-st 2 ja § 29 lg 1 p-st 1 tuleb väärteotunnuste puudumise korral väärteomenetlus lõpetada. 2.

1. Karistuse liigi valimisel arvestas maakohus asjaolu, et S. Kirsanovit on varem korduvalt erinevate liiklusalaste rikkumiste eest rahatrahviga karistatud, kuid see ei ole mõjutanud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanekust ega suunanud teda hoolikamalt käituma. Seetõttu pidas maakohus antud juhul vajalikuks kohaldada karistusena aresti. Kuigi tegemist oli korduva liiklusalase rikkumisega, ei saa karistuse määra osas jätta tähelepanuta, et tegu oli toime pandud hooletusest. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks mõista S. Kirsanovile karistus minimaalsele lähedases määras – kolm päeva aresti. Kuna S. Kirsanov on VTMS § 44 lg 1 alusel kinni peetud, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 28.01.2016 kell 11.59 ning vastavalt VTMS § 199 lg-le 3 ja § 205 lg-le 1 pööratakse kohtuotsus aresti mõistmise kohta täitmisele selle tegemisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja Dmitri Narolin, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, tunnistada S. Kirsanov süüdi ja määrata karistuseks

§ 151lg 1 järgi 5 päeva aresti ja LS § 201 lg 2 järgi 7 päeva aresti.

3.

1. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S. Kirsanovile LS § 201 lg 2 järgi mõistetud karistus ei vasta menetlusaluse isiku süüle. S. Kirsanov on oma käitumisega üles näidanud ükskõiksust ja hoolimatut suhtumist ühiskonda. Varasemalt on S. Kirsanovit karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning on karistatud ka 6-aastase vangistusega, mis kohtuvälise menetleja hinnangul on jäänud tühisteks ja aresti määramine minimaalmääras ei ole vastavuses väärteo raskusega ja ka menetlusaluse isikuga. Karistus on õigustamatult leebe. 3.
2. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani S.

Kirsanov toime vähemalt ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja leiab, et asjaolu, et S. Kirsanov käis kriminaalhooldusametniku juures registreerimas ja kord kuus tehti seal narkotesti, ei välista narkootiliste ainete tarbimise fakti. S. Kirsanovi ütlused sellest, et 14.05.2015 teda kontrolliti narkotestiga ja test ei näidanud midagi, ei ole kohtuvälise menetleja arvates usaldusväärsed, kuna oli läbiviidud ekspertiis ja oli tuvastatud 13.05.2015 S. Kirsanovilt võetud uriiniproovis tetrahüdrokannabinooli metaboliidi olemasolu. Ka ei ole kohtuvälise menetleja arvates usaldusväärsed S. Kirsanovi ütlused selles osas, et kuna ta oli kriminaalhooldusel, siis puudus tal tahtlus tarvitada narkootikume. Isik, kes varem oli seotud narkootikumidega ja oli selle eest karistatud, võiks vabalt aimata, et tegemist on narkoainega, kuna tetrahüdrokannabinooli lõhn on väga spetsiifiline ja terav. Seega S. Kirsanov isiklikult reaalselt suitsetas tetrahüdrokannabinooli, kuid võiks olla ettevaatlikum, teades, et tema on kriminaalhoolduse all ja pani süüteo toime

§ 151lg 1 järgi vähemalt kaudse tahtlusega.

5

1. Kohtuvälise menetleja apellatsiooni osas esitas seisukoha menetlusalune isik, kes on nõus esimese astme kohtu lahendiga ja seetõttu ei ole tal sellele vastuväiteid. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse, kohtuvälise menetleja apellatsiooni ja menetlusaluse isiku seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, mistõttu jääb kohtuvälise menetleja apellatsioon edutuks.
3. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et kohtuväline menetleja vaidlustab S. Kirsanovi õigeksmõistmist

§ 151

lg 1 järgi, ei ole apellatsioonis välja toodud ühtegi konkreetset sisulist seisukohta, miks tuleks apellatsioonikohtul asuda teistsugusele seisukohale võrreldes maakohtuga.

§ 151

lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest; konkreetsel juhul on arutuse all tarvitamine. Väärteoprotokollist tulenevalt ei saa aga rääkida 13.05.2015 tarvitamisest, sest tuvastatud ei ole tarvitamise aega, vaid joobe tuvastamise aeg. Väärteoasjas puuduvad tõendid tarvitamise kohta. On loogiline, et joobe tekkimisele pidi eelnema ka tarvitamine, kuid VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollist tulenevalt ei ole võimalik rääkida

§ 151

lg 1 koosseisu täitmisest, kuna asjas kogutud tõenditega ei lange kokku väärteo toimepanemise aeg ega väärteo kirjeldus. Nagu maakohus märkis, S. Kirsanovi tegevuses ei ole tuvastatud väärteoprotokollis kirjeldatu. Narkotest üksnes näitab narkootilise aine sisaldust veres, kuid üksi ei tõenda narkootilise aine tarvitamist. Muid tõendeid narkootilise aine tarvitamise kohta 13.05.2015 ei ole. Märkimist väärib, et läbivaatuse teostamisel 13.05.2015 ei esinenud S. Kirsanovil narkootilise aine tarvitamise ega joobe tunnuseid.

§ 151

lg 1 jaoks on oluline narkootilise aine tarvitamise aeg, mitte aeg, millal tarvitamine avastati. Ei saa rääkida teo toimepanemisest ettevaatamatusest, kui väärteo objektiivne koosseis ei ole täidetud. Kohtuvälise menetleja apellatsiooniga ei ole ümberlükatav maakohtu seisukoht, et S. Kirsanovi suhtes tuleb VTMS § 107 lg 1 p 2 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

§ 151lg 1 järgi väärteomenetlus lõpetada.

7. Tulenevalt eelnevast peab kohtukolleegium märkima, et VTMS § 107 ei näe ette õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Maakohus on ekslikult märkinud otsuse resolutsioonis, et R. Kirsanov tuleb õigeks mõista

§ 151

lg 1 järgi, kuid põhjendavas osas on selgelt välja toonud, et VTMS § 107 lg 1 p 2 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetlus lõpetada. Tegemist on terminite ebaõige kasutamisega, mille puhul ei ole tegemist VTMS § 150 mõttes väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega ja see ei muuda tehtud otsust tühiseks.

1. Ka LS § 201 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas on kohtuväline menetleja üksnes välja toonud, et aresti minimaalmääras määramine ei ole vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga, mistõttu on see õigustamatult leebe. Sisulisemad põhjendused seejuures puuduvad. Ringkonnanõus nõustub maakohtuga, kuna kohus on põhjalikult analüüsinud, miks tuleks S. Kirsanovile mõista karistuseks just 3 päeva aresti. Maakohus arvestas, et menetlusalune isik on varem toime pannud liiklusalaseid rikkumisi ja nende eest mõistetud rahalised karistused ei ole S. Kirsanovile mõju avaldanud, mistõttu oli põhjendatud aresti mõistmine, mitte rahalise karistuse kohaldamine, mida ka võimaldab LS § 201 lg
2. Just lähtuvalt asjaolust, et S. Kirsanov pani teo toime hooletusest, on põhjendatud mõista karistus sanktsiooni minimaalse määra lähedaselt. 6 Kuna kohtukolleegium nõustus maakohtuga, et puudub

§ 151

lg 1 koosseis, siis jääb edutuks kohtuvälise menetleja seisukoht ka

§ 151lg 1 järgi mõistetava karistuse osas.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 7