Obsah (8)

§ 448§ 168§ 431§ 429§ 428§ 174§ 150§ 178

2-15-8376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8376 Ts

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XxxAS (hageja) esitas 02.06.2015 Harju Maakohtule hagi Xxx(kostja) vastu, mida täpsustas 10.06.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 201 eurot ja viivise 27,74 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.12.2014 liitumislepingu nr 3560547 ja selle lisana osamaksetega vara müügilepingu nr 3561870 mobiiltelefoni Sony Xperia Z1 Compact/D5503 omandamiseks. 18.12.2014 taganes kostja osamaksetega vara müügilepingust ning poolte vahel allkirjastati (18.12.2014) vara tagastuse akt, milles pooled leppisid kokku, et tagastatav seade saadetakse väärtuse vähenemise kindlaks tegemiseks ekspertiisi ning et seadme väärtuse kindlakstegemise kulud, sh võimalikud ekspertiisikulud, tuleb katta kostjal. 13.02.2015 väljastas hageja kostjale arve nr 2011752673, milles esitas kostjale nõude väärtuse vähenemise (summas 201 euro) hüvitamiseks.
3. Kohus võttis 11.06.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse.
4. Kohus rahuldas 30.11.2015 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 201 eurot ja viivise 27,74 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu summas 75 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitas mh, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kostja sai otsuse kätte 07.12.

2. 07.12.2015 e-kirjaga teatas kostja, et ta ei ole kohtuotsusega nõus ja soovib esitada selle peale apellatsioonkaebuse. Samuti soovis kostja, et kohus täiendaks otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
3. 01.02.2016 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja selgitas, et 15.01.2016 tasus kostja hagejale võlgnevuse summas 201,60 eurot. Hageja soovis kostjalt kohtukuluna riigilõivu hüvitamist vastavalt

§ 168lg-le 5 summas 75 eurot.

6. Kostja teatas 09.02.2016 e-kirjas kohtule, et on hageja hagist loobumisega nõus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 431

lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus on teinud 30.11.2015 otsuse, kuid selle edasikaebamise tähtaja jooksul on hageja esitanud kohtule avalduse hagiavaldusest loobumiseks. Juhindudes

§ 431lg-st 2 tühistab kohus nimetatud otsuse.

2 2-15-8376 8. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb

§ 429lg 1 alusel vastu võtta.

Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes käesoleva tsiviilasja menetluse.

9. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab seejuures vajalikuks osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Tulenevalt

§ 174

lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuivõrd (01.02.2016) hagist loobumise avalduse kohaselt loobus hageja hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, siis jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

11. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Seejuures taotles hageja hagist loobumise avalduses kostjalt kogu menetluses tasutud riigilõivu (summas 75 eurot) hageja kasuks väljamõistmist. Seoses eeltoodud hageja taotlusega peab aga kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega on hagejal võimalik poole menetluses tasutud riigilõivu (s.o 75/2=37,50 eurot) tagasisaamiseks esitada kohtule vastav taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. Kuivõrd hagejal on seega lähtudes

§ 150

lg 2 p-st 2 võimalik pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi taotleda, siis peab kohus põhjendatuks kostjalt üksnes riigilõivu summas 37,50 eurot hageja kasuks väljamõistmist. 12.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3