1-14-2412/165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2412 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2016 määrus Vladislav Akulini (ik 38905010274) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vladislav Akulin ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. veebruari 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) advokaat Marko Paabumetsale määruskaebemenetluses Vladislav Akulinile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista Vladislav Akulinilt välja menetluskulud 96 eurot, s.o kaitsja tasu advokaat Marko Paabumetsa osutatud õigusabi eest.
7. Vladislav Akulinilt väljamõistetud summa tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Tasumisel märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Vladislav Akulin, 1-14-2412, menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu
11. septembri 2014 otsusega mõisteti Vladislav Akulinile KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
12. juuli 2014 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti V. Akulini liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg ja eelmise kohtuotsuse järgi kantud karistus karistusaja hulka ning mõisteti alates
13. jaanuarist 2014 kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 20 päeva vangistust.
14. Tartu Vangla esitas
15. detsembril 2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Akulini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. veebruari 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Isiku vabastamata jätmist põhjendas kohus eelkõige V. Akulini varasema elukäigu ja käitumisega karistuse kandmise ajal. Olles korduvalt karistatud, ei ole süüdlane oma elustiili muutnud. V. Akulin on kolmel korral olnud allutatud ka kriminaalhooldusele ning kahel korral rikkus isik nõudeid või pani toime uued kuriteod. V. Akulinil on praegu vaid üks distsiplinaarkaristus, kuid ta on varasemalt korduvalt rikkumisi toime pannud. Kinnipeetaval on küll elukoht ja perekonna toetus, kuid see ei ole varasemalt olnud uute kuritegude vältimiseks piisav. Ka ei ole V. Akulin esitanud garantiikirja töökoha olemasolu kohta. Määruskaebused
18. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused V. Akulin ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ning süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. Kaitsja märgib määruskaebuses, et maakohus jättis arvestamata V. Akulini isiku ning vangla ja prokuratuuri vabastamist toetavad seisukohad. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, kas V. Akulini puhul on olemas oht vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetav saab vajadusel esitada garantiikirja töötamise võimalikkuse kohta XXX OÜ-s. See kõrvaldaks kahtlused sissetuleku ja tegevusetuse osas pärast võimalikku vabanemist.
20. Süüdlase määruskaebuse kohaselt ei põhjendanud maakohus, kuidas ei ole V. Akulin oma elustiili muutnud. Vangistuses on isik käitunud reeglite kohaselt, osalenud sotsiaalprogrammides ning ei ole loonud uusi suhteid teiste kinnipeetavatega. Kuigi tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ei olnud see karistus tõsise asja eest. Selle kinnituseks saatis kinnipeetav kohtule distsiplinaarmenetluse protokolli. V. Akulin soovib vanglast vabaneda ning on selle jaoks teinud kõik endast oleneva. Muuhulgas saatis kinnipeetav määruskaebuse lisana ka vangla käsiraamatu selle kohta, kuidas vangistusest varem vabaneda, ning kinnitab, et on teinud ära kõik seal kirjeldatu. V. Akulin suhtleb vaid oma perekonnaga, kes on nõus kinnipeetavat ka vabaduses toetama ning talle elukohta pakkuma. Lähedaste toetuse kinnituseks saatis V. Akulin oma ema kirja. Vabastamist toetab veel asjaolu, et V. Akulini vanaema on väga haige ning kinnipeetav saaks talle abiks olla.
21. Veel selgitab V. Akulin, et kannab esimest korda karistust narkootilise aine käitlemise eest. Ta ei ole süstemaatiliselt narkootikume käidelnud ning uue samalaadse kuriteo toimepanemise risk on minimaalne. Lisaks on V. Akulin osalenud ühingu Anonüümsed Narkomaanid töös ning ühingu liikmed oleks süüdlasele toeks ka vabaduses. See vähendab veelgi uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi V. Akulinit on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud, on ta nüüdseks mõistnud oma tegude tõsidust. Varasemate kuritegude toimepanemise ajal oli kinnipeetav veel noor ja mõtlematu. Vangla ja prokuratuur toetavad V. Akulini vabastamist ning maakohus ei põhjendanud, miks nende arvamust ei arvestatud. Elektrooniline valve aitaks V. Akulinil ühiskonda integreeruda ning lihtsalt vangistusest vabanemine sellist võimalust ei paku. Kinnipeetav asub vabanedes kindlasti tööle. Võimalikuks töökohaks peab V. Akulin enda ema töökohta. Lisaks saatis kinnipeetav täiendava nimekirja vabadest töökohtadest, kuhu tal oleks võimalik kandideerida. Ringkonnakohtu järeldused
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Akulinil tuleb jätkata vangistuse kandmist. Peamiselt välistavad praegusel ajal isiku vabastamise süüdlase varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Maakohus on õigesti leidnud, et V. Akulini varem elukäik näitab, et kriminaalne käitumine on saanud tema elustiiliks. Süüdlast on kriminaalkorras karistatud 10 korda. Lisaks on ta kahel korral rikkunud katseaja tingimusi. Ennetähtaegseks vabastamiseks peaks V. Akulin tekitama usalduse, et ta on oma eluvaateid täielikult muutnud. Selle vastu räägib aga asjaolu, et pärast avavanglasse paigutamist vabama režiimi all pani ta koheselt toime distsiplinaarrikkumise. Sealjuures ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsine see rikkumine oli, sest vabaduses tuleb pidada kinni kõigist kehtivatest reeglitest. V. Akulin aga näitas, et haarde lõdvenedes ei suuda ta siiski ennast veel piisaval määral kontrollida. Ka V. Akulini saadetud käsiraamatu „Kuidas olla vanglas ja sealt esimesel võimalusel vabaneda?“ teisel leheküljel märgitakse, et vanglas ei sallita mingisugust vägivalda. V. Akulinile määratigi distsiplinaarkaristus teise kinnipeetava suhtes ähvardavate väljendite kasutamise eest. Seega ei ole kinnipeetav siiski teinud endast kõike olenevat, et vangistusest varem vabaneda.
23. Loomulikult on positiivne, et V. Akulin on säilitanud suhted oma perekonnaga ja soovib neid aidata. See aga ei too kaasa kinnipeetava vabastamist, sest lähedaste toetusest olenemata on isik korduvalt pannud toime kuritegusid. Samuti väärib tunnustust, et V. Akulin on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ning soovib vabaneda narkosõltuvusest. Ka on oluline, et V. Akulin soovib töötada ning on teinud pingutusi, et vabanedes töökohta leida. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada enda parandamiseks ning sellisel juhul võib tal avaneda võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega järgmisel korral. Kohus nõustub, et katseajal ja elektroonilisel valvel on vangistusest vabanenule positiivne mõju, kuid kahjuks on vabastamine välistatud, kui ei ole usaldust, et isik jätkab vabaduses õiguskuulekat käitumist. V. Akulini puhul seda veendumust veel tekkinud ei ole.
24. On tõsi, et vangla ja prokuratuur on avaldanud toetust V. Akulini ennetähtaegse vabastamise osas. Samas ei ole need seisukohad kohtule siduvad ning kohus ei pea üldjuhul põhjendama, miks ta nendega ei arvesta. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustades lähtub kohus KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaoludest ning kujundab otsustuse siseveendumuse järgi. Loomulikult omavad vangla ja prokuratuuri seisukohad teatavat mõju, kuid kohus kujundab oma arvamuse kõiki asjaolusid kogumis arvestades. Praegusel juhul põhjendas maakohus arusaadavalt, miks ei ole V. Akulini vabastamine põhjendatud.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. veebruari 2016 määrus muutmata, V. Akulin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebused rahuldamata.
27. V. Akulini kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 2 tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
28. septembri 2015 otsuse p-dest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Akulini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas