1-15-4910/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4910 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. veebruari 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Rivo Mikko (isikukood 38705292732) kaitsja vandeadvokaadi abi Birgit Sisask, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatav Rivo Mikko kaitsja vandeadvokaadi abi Birgit Sisaski apellatsioon Tartu Maakohtu
4. veebruari 2016 otsuse peale läbi vaatamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi abi Birgit Sisaskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Rivo Mikkolt. Rivo Mikkol tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700011559 ja selgitus „Rivo Mikko, 1-15-4910 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 12.02.2016 otsusega üldmenetluses mõisteti Rivo Mikko õigeks KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi R.M.C. rahakotist 15 euro varguses. Sama otsusega tunnistati R. Mikko süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi kõigis teistes süüdistuses märgitud episoodides ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Apellatsioon
9. Tartu Maakohtu 12.02.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Mikko kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega vähendada algselt mõistetud vangistust ning jätta vangistus täielikult või osaliselt täitmisele pööramata. Samuti palutakse menetluskulud jätta riigi kanda. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et süüteod on toime pandud ligi aasta tagasi ning kuna kuriteost on nii kaua aega möödas, siis seda väiksem on reaalse vangistuse eripreventiivne mõju. Kriminaalasja taheti alguses lahendada kokkuleppemenetluses, kuid maakohus tagastas kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt oleks pidanud R. Mikko ära kandma 5 kuud 27 päeva vangistust liitkaristusena. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas täidab KarS § 56 karistuse eesmärke rangema karistuse mõistmine, kui isik oleks saanud asja lahendamisel kokkuleppemenetluses liitkaristuse näol. Samuti leiab kaitsja, et
10. aastal toimepandud tegu ei tohiks arvestada karistuse mõistmisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et R. Mikko kaitsja apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
12. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, leiab, et see on kooskõlas seadusega, kriminaalasjas uuritud tõenditega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks.
13. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. See, et antud kriminaalasja püüti esmalt lahendada kokkuleppemenetluses, ei ole asjaolu, mis määraks kuidagi üldmenetluses mõistetava karistuse suurust või liiki. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just selline karistus. Kaitsja poolt apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Süüdistatavale varasemalt mõistetud kergemaliigilised karistused ei ole ilmselgelt mõju avaldanud, mistõttu ei ole tingimisi vangistuse kohaldamine käesoleval ajal aktuaalne. Süüdistatava kaitsja apellatsioon jääb seetõttu edutuks.
14. R. Mikko riigi õigusabi korras kaitsja esitas koos apellatsiooniga Tartu Ringkonnakohtule tasutaotluse, milles taotleb tasu 96 eurot, mis sisaldab käibemaksu 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Menetluskulud tuleb välja mõista R. Mikkolt.
15. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav R. Mikko kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk