Obsah (5)

§ 184§ 426§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9222 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vai

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ning

§ 426

järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o 320 euroga.

§ 64

lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

§ 65lg 2 alusel suurendati V.

Beljakovile

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud vangistust Harju Maakohtu 31.10.2007 otsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti V.

Beljakovi karistuse kandmise algust alates 26.04.2012 ja tema karistusaeg lõppeb 20.04.

2. Tartu Maakohtu 29.01.2016 määrusega jäeti V. Beljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Arvestades eelkõige V. Beljakovi varasemat karistatust ning kuritegude asjaolusid ja raskust, ei pidanud kohus kinnipeetava praeguseks ära kantud vangistusaega piisavaks. V. Beljakovi on kriminaalkorras karistatud viiel korral (üks karistus on kustunud), kolmel korral on ta kandnud reaalset vangistust ning käesolevad kuriteod pani ta toime katseajal. Positiivseks ei saa pidada ka kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 2.2 Kohtu veendumust kinnipeetava vangistuses viibimise jätkuvast vajalikkusest ei muutnud seegi, et V. Beljakov on pikaajalise karistuse täideviimiseks loovutatav Soome Vabariigile. Nimelt tunnistati ta Helsingi teise astme kohtu 30.04.2014 otsusega nr 947 kriminaalasjas nr R 13/1025 süüdi Soome Vabariigi kriminaalseaduse
3. peatüki § 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat 4 kuud vangistust. Kandmata karistuse pikkus on 9 aastat 1 kuu 4 päeva. Tartu Maakohus 20.01.2016 määrusega kriminaalasjas nr 1-16-191 rahuldas Euroopa vahistamismääruse ja nõustus V. Beljakovi loovutamisega Soome Vabariigile temale seal mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks. Samuti kohaldas kohus sama määrusega V. Beljakovi suhtes loovutamisvahistamist kuni tema Soome Vabariigile üleandmiseni. Seega on karistuse kandmisest vabanemise korral kinnipeetav loovutatav Soome Vabariigile.
4. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Beljakovi kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, kes taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 Maakohus ei ole võtnud arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal ega seda, et ta ei tule vangistusest vabadusse, vaid hakkab kandma edasist vanglakaristust Soome Vabariigis. Maakohus on selle asemel liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise asjaoludele. 3.1.1 V. Beljakov avaldas kohtuistungil, et on mõistnud oma kuritegude tähendust ning muutnud enda käitumist ja mõtlemist. Samuti leidub isiku käitumises positiivseid jooni, mis seonduvad vangistuses viibitud ajaga. V. Beljakovi distsipliinirikkumine ei ole aga taoline, mis peaks talle kaasa tooma negatiivse tagajärje tema vabastamise küsimuse otsustamisel. Kinnipeetav on teinud vanglas endast kõik oleneva, et ta ennetähtaegselt vangistusest vabastatakse. 3.1.2 Kinnipeetava suhtes tuleb arvestada seda, et ta jätkab karistuse kandmist Soome Vabariigis. See tähendab, et tema osas jätkub vangistus ning õiguskorra huvid ei saa kahjustada. 3.2 Täiendavalt palub kaitsja anda ringkonnakohtul hinnang seonduvalt 20.01.2016 kohtumäärusega küsimuse osas, kas V. Beljakovi suhtes antud vahistamismäärusega algas tema karistuse kandmine ka Soome Vabariigis mõistetud karistuse osas ning kas vahistamine loetakse Soome Vabariigi karistusaja hulka. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetav V. Beljakovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd kohtu vastavad põhistused on selged, asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud kordamata ja lisab omapoolsed seisukohad vaid määruskaebuse väidete osas.
6. Määruskaebuse esimese argumendi kohaselt ei ole maakohus piisavat tähelepanu pööranud süüdimõistetu isikut ja tema vangistusaegset käitumist kirjeldavale teabele. Siinjuures, teinud kohtule eelmärgitud etteheite, jätab kaitsja ise aga täielikult tähelepanuta, et V. Beljakovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ta on kuritegelikult käitunud katseajal ning ta on mitmel puhul toime pannud esimese astme kuritegusid ning seda ka piiriüleselt. Nimelt on juba maakohus siinkohal tähelepanu juhtinud sellele, et narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest on V. Beljakovi lisaks Helsingi teise astme kohtu 30.04.2014 otsusele nr 947 sama kohtu poolt karistatud juba ka 30.04.
7. Ehk siis, eeltoodu pinnalt järeldub selgesti, et V. Beljakovile korduvate karistuste mõistmine soovitud mõju avaldanud ei ole. Sellisele seisukohale asumine välistab aga võimaluse näha süüdimõistetu karistuse eesmärke täidetuina ja vaadelda seniselt kantud karistusosa piisavana (s.o karistusest on kandmata veel koguni 3 aastat). Kinnipeetava kinnitus, et ta nüüd 2 2 lõpuks mõistab oma kuritegude tähendust ja soovib end muuta, osutub tema eelneva elukäigu taustal asjakohatuks ja seega mingit usaldust ei ärata.
8. Teiseks on vandeadvokaat T. Mällas oma kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otstarbekust põhjendanud asjaoluga, et V. Beljakov hakkab koheselt kandma karistust Soome Vabariigis, mistõttu vangistus jätkub ja õiguskorra huvid ei saa kahjustada. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga ka siinkohal. Kolleegium leiab, et V. Beljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa määravat tähendust omistada sellele, et ta asuks koheselt vangistusse Soome Vabariigis, s.o kinnipeetava vabastamist ei saa õigustada ja põhjendada vaid asjaoluga, et teda ootab ees järgmise vanglakaristuse kandmine.
9. Viimaseks märgib ringkonnakohus, et ei vasta praeguses määruskaebemenetluses ja kohtutoimikus sisalduvate materjalide pinnalt üheselt kaitsja küsimusele selle kohta, kas V. Beljakovi suhtes antud vahistamismäärusega algas tema karistuse kandmine Helsingi teise astme kohtu 30.04.2014 otsuse järgi ning kas vahistamine loetakse seal karistusaja hulka. Apellatsioonikohus saab üldistavalt märkida üksnes järgmist. 7.1 Olukorras, kus isik, kelle suhtes on kohaldatud loovutusvahistust, kannab vanglakaristust Eesti Vabariigis, tuleb sellist vahistust vaadelda kui preventiivset meedet, mis peab tagama, et ta n-ö kaduma ei läheks ning teda oleks pärast karistuse Eestis ärakandmist võimalik vahi all pidada kuni tema välisriigile üleandmiseni. Küll aga loetakse välisriigis karistuse hulka iga päev, mil isik viibib loovutusvahistuses pärast tema Eesti Vabariigis kantavast vangistusest vabanemist ning enne välisriigile reaalset üleandmist.
10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 3