← Eesti

2-15-13373/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-13373 Tsiviilasi DK kaebus Pärnu kohtutäitur Kersti Kaljula 28.08.2015 otsusele täiteasjades nr 172/2008/6133, 172/2008/5948 ja 172/2008/2927 Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 16.10.2015 määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja DK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Pärnu Maakohtu 16.10.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
  2. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus
  4. 09.09.2015 esitas DK (avaldaja, võlgnik) maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäituri Kersti Kaljula 28.08.2015 otsuse peale täiteasjades nr 172/2008/6133, 172/2008/5948 ja 172/2008/
  5. Vaidlustatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kui nimetatud täiteasjades võlgniku avalduse täitemenetluste lõpetamiseks seoses täitenõuete aegumisega. Käebuses jäi avaldaja seniste seisukohtade juurde, et tema vastu suunatud täitmisel olevad nõuded on aegunud.
  6. Pärnu Maakohus keeldus 16.10.2015 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest TsMS 371 lõike 2 punkti 2 alusel. Kohus leidis, et avaldaja esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus viitas täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 221 ning märkis, et kohtutäitur on oma otsuses samuti viimati märgitule viidanud. Seega ei ole võimalik saavutada kaebusega kohtutäiturile asja läbivaatamist aegumise motiivil ja sellekohase kohtutäituri otsuse tühistamise taotlus on perspektiivitu. Võlgnikul on õigus esitada täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võlausaldaja vastu.
  7. Kohus pidas vajalikus märkida järgmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lõike 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude, aegumistähtaeg 10 aastat [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]. Lõike 2 kohaselt algab lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Enne seda kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude, aegumistähtaeg 30 aastat. 30-aastane aegumistähtaeg TsÜS § 157 lõike 1 järgi kehtestati alates 01.07.
  8. Varem TsÜS § 123 lõike 1 järgi kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. Lõike 2 järgi katkeb täitemenetluse algatamisel aegumistähtaja kulg. Kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega aegumistähtaja hulka ei arvata. TsÜS 159 lõike 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lõike 1 kohaselt, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.
  9. Lõike 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 01.03.2011 kehtinud TsÜS § 157 lõiget 1 [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]. VÕSRS § 9 lõike 4 esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lõike 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldub, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. 3
  10. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kohtuotsuste täitmisele esitamisega seoses ja arvestades kohtuotsuste jõustumise aegu, aegumine katkes, siis siit järelduvalt seisuga 01.03.2011 ei saa kohtuotsustega tunnustatud nõuded olla aegunud ja alates 01.03.2011 hakkas kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppeks kõige varem 01.03.2021, mistõttu on ka hagi esitamise korral tegemist võimaliku perspektiivitu nõudega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  11. 23.10.2015 esitatud määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada. Kaebuses märkis avaldaja, et tal puudub nõude täitmiseks sissetulek ning viitas TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtajale.
  12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 16.10.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  14. Kohtutäituri 28.08.2015 otsusest nähtub, et võlgnik soovis aegumise alusel lõpetada täitemenetlused, milles sundtäidetakse kohtuotsuseid temalt kuriteoga tekitatud kahju väljamõistmiseks kolme sissenõudja vastu. Seega tekitas võlgnik täitedokumentide (kohtuotsuste) pinnalt materiaalõigusliku vaidluse, mida ei ole kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama. Maakohus on õigesti märkinud, et kui võlgnik soovib tugineda sundtäitmisel oleva nõude aegumisele, on selleks kohane õiguskaitsevahend TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine. Avaldaja esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu keeldus maakohus õigesti avaldaja vastava kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel.
  15. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 alusel tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulude rahaline suurus. Kuivõrd antud juhul avalduse menetlusse võtmisest keelduti ning vastaspoolt ei ole menetlusse kaasatud, puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.