Obsah (5)
§ 177§ 165§ 158§ 108§ 109KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-608 Haldusasi OÜ Mikk-Reisid kaebus vaidlust
§ 177lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-3-1-14-15, p 27).
VAKO leidis 17.03.2016 otsuses, et 17.02.2016 muudetud HD lisa 1 punktid 7.1 ja 7.6 on kooskõlas halduskohtu juhistega, sest halduskohtu 16.02.2016 otsuse punktidest 31-33 tulenevalt pidi hankija ära määratlema vähemalt selle, kui palju seadmeid on vaja igasse bussi paigaldada ja kus need peavad paiknema, kuid piletiseadmete ühendamiseks vajaliku kaabelduse laadi määratlemine ei olnud tingimata vajalik, sest see, milliseid konkreetseid kaableid kaabelduse teostamiseks peab kasutama, muudab kaabelduse maksumust kokkuvõttes väga vähesel määral. Kohus nõustub VAKO põhjendustega ega pea neid
§ 165lg 2 alusel vajalikuks korrata.
- VAKO ei hinnanud 17.03.2016 otsuses 17.02.2016 muudetud HD lisa 1 kooskõla RHS § 3 punktis 2 sätestatud põhimõtetega.
- RHS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. RHS § 33 lg-st 3 tuleneb, et tehnilise kirjelduse koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Seega peab hankelepingu eseme tehniline kirjeldus andma pakkujale piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning selle põhjal peab potentsiaalsel pakkujal olema võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud eset või teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse maksumus. Seejuures ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, vaid tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele, s.t see eeldab potentsiaalselt pakkujalt teatud eelteadmisi hankeeseme kohta.
- HD lisa 1 punktist 7.6 on kaebajale teada, et ühe bussi piletimüügiseadme komplekti kuulub bussijuhi poolt opereeritav kassaaparaat, selle kinnitusjalg ja kassaaparaadi turvaline kinnitus selle külge; väline GPS/GSM antenn; piletiprinter ja kolm validaatorit, mis on sidestatud bussijuhi opereeritava kassaaparaadiga. HD lisa 1 punktidest 2.1 ja 3.1 tulenevalt peab kaabelduse paigaldama kokku 28-le bussile. Seega on kaebajale teada seadmete üldine iseloom, arv ja paiknemine. On üldteada, et Eestis kasutatavatele liinibussidele on varem paigaldatud elektroonilisi piletiseadmeid, seetõttu saab valdkonnas tegutsevatelt ettevõtjatelt eeldada üldist ettekujutust piletiseadmete paigaldamise tööde iseloomust. Kohus leiab, et eeltoodu pinnalt ja arvestades vastavas valdkonnas tegutsevalt isikult eeldatavaid teadmisi saab kaebaja mõistlikult välja arvutada ka kaabelduse ligikaudse maksumuse sõltumata sellest, millist konkreetset kaabeldust tuleb kasutada. 4
(5)15. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaabelduse laad mõjutab oluliselt pakkumuse hinda. Vaidlust ei ole selle üle, et busside kaabelduse tagab vedaja ja kaebaja ei ole tõendanud, et kaabelduse laad mõjutaks bussidele antud garantiid ja selle kaudu kaebaja võimalikke kulusid busside hooldusele. Eestis kasutatavatele liinibussidele piletiseadmeid paigaldanud OÜ Ridango ja T grupp AS hinnangutest (tl 74-76) nähtuvalt on kaabli hind vahemikus 0,6-2 eurot meetri kohta ja ühe bussi kohta kulub kaablit kuni 25 meetrit. OÜ Ridango on hinnanud kaabeldustööde maksumust ca 300 eurole ühe bussi kohta ja see hind sisaldab nii töötasu kui kaabli maksumust (tl 74). Arvestades busside üldarvu
(28), oleks kaabeldustööde maksumus kokku seega ca 8400 eurot. Hankija ei ole avaldanud hanke eeldatavat maksumust, kuid Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2016 otsusest nr 3-16-129 (p 10-13) tulenevalt on see vähemalt 3,6 miljonit eurot, millest 8400 eurot moodustab 0,2%. Vastustaja on ka selgitanud, et elektroonilise piletisüsteemi paigaldamine on ühekordne kulu, mis jaguneb kogu lepinguperioodile (9,5 aastat), ja riigihanke pakkumus tuleb teha ühe aasta (
- a) veo maksumuse kohta. Kuna tööjõukuludega tuleb pakkujal arvestada sõltumata sellest, millist kaabeldust kasutada, nõustub kohus vastustajaga, et kaabelduse laad muudab hanke maksumust kokkuvõttes tõesti vaid vähesel määral. Seega ei ole kaabelduse laadi määratlemata jätmine õigusvastane.
- Kuna kohus ei tuvastanud HD lisa 1 punktide 7.1 ja 7.6 vastuolu RHS § 3 p-ga 2, ei ole alust kohustada hankijat nende seadusega kooskõlla viimiseks. Kohustamisnõude rahuldamise välistab ka see, et riigihangete registri andmetel oli pakkumuste esitamise ajaks 29.04.2016 ja pärast seda ei saa kohus enam kohustada hankijat HD-de muutmiseks (
§ 158lg 2).
Ka VAKO 17.03.2016 otsus, millega OÜ Mikk-Reisid vaidlustus jäi rahuldamata, on kokkuvõttes õige ja selle tühistamiseks ei ole samuti alust. Seega jääb kaebus rahuldamata. 17.
§ 108
lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 109
lg-st 1 tulenevalt saab välja mõista vaid kulud, mille kandmise kinnituseks on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid hankija ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad mõlema menetlusosalise kulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 5
(5)