Obsah (9)

§ 150§ 75§ 70§ 104§ 79§ 372§ 371§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-127205 Tsiviilasi Finants Inkasso OÜ hagiavaldus Mall Viitma

§ 150lg 1 p 2 alusel.

1. Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud, kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. Edasikaebamise kord 1 Hagi menetlusse võtmise keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
2. Asjaolud 14.12.
3. a Finants Inkasso OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3025,50 euro saamiseks. Kohus tegi 18.12.
4. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.03.
5. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja edastas tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 05.04.
6. a.
7. Hagiavaldus, menetluse käik 08.04.
8. a esitas hageja Finants Inkasso OÜ esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Mall Viitmaa vastu müügi- ja järelmaksulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes summas 3025,50 eurot, millest põhivõlgnevus 1512,75 eurot (sh müügihind 1500 eurot + lepingu sõlmimise tasu 41,25 eurot + järelmaksu lisatasu 101,47 eurot, millest on maha arvatud sissemaks summas 130 eurot) ja viivised 1512,75 eurot. Nõude aluseks on Lux Eesti OÜ ja Mall Viitmaa vahel 25.11.
9. a sõlmitud müügileping nr * ja 25.11.
10. a Svea Finantseerimine OÜ-ga sõlmitud müügi- ja järelmaksuleping. Lux Eesti OÜ loovutas 30.10.
11. a nõude Mall Viitma vastu põhisummas 1512,75 eurot Finants Inkasso OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 90,77 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 209,23 eurot, õigusabikulud summas 150 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus jättis hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagis viidata konkreetselt, millist asjaolu ja nõuet millise tõendiga hageja tõendada soovib. 27.04.
12. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles muutis haginõuet järgnevalt: hageja palub jätkuvalt kostjalt välja mõista põhinõue summas 1512,75 eurot, kuid taotleb täiendavalt intressi väljamõistmist summas 291,52 eurot ja vähendab viivise nõuet ja palub kostjalt välja mõista viivis summas 1221,23 eurot.
13. Kohtumääruse põhjendus 3.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 75

lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. 3.2.

§ 70

lg 4 p 1 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Brüssel I määrus). Brüssel I määruse art 17 p 1 a järgi asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse 2 kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on järelmaksuga kaupade müügilepinguga. Brüssel I määruse art 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. 3.

1. Kohtule esitatud hagiavalduse järgi tuleneb hageja nõue kostja vastu Lux Eesti OÜ ja Mall Viitmaa vahel 25.11.
2. a sõlmitud müügilepingust nr * ja 25.11.
3. a Svea Finantseerimine OÜ-ga sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust. Nimetatud lepingutest tulenevalt pidi kostja M. Viitmaa eraisikuna tasuma ostetud kauba eest järelmaksuga 36 kuu jooksul (tlk 39, 69). Lux Eesti OÜ loovutas 30.10.
4. a nõude Mall Viitma vastu põhisummas 1512,75 eurot Finants Inkasso OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Eeltoodu alusel leiab, kohus, et hageja esitatud nõude näol on tegemist Brüssel I art 17 p-s 1 a sätestatud järelmaksuga kaupade müügilepinguga, mille kostja on sõlminud tarbijana majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil. 3.
5. Kohtule esitatud müügilepingus on pooled p-s 10.5 kokku leppinud, et vaidluste lahendamisel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt kostja elukoha- või asukohajärgses kohtus /tlk 40/. Samas on müügi- ja järelmaksulepingus kokku lepitud, et kokkuleppe mittesaavutamisel vaidlused lahendatakse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide kohaselt /tlk 42/. Kohus on seisukohal, et

§ 104

ei luba kohtualluvuse kokkuleppeid ettevõtja ja tarbijate vahelises lepingus (21.11.2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12, p 10). Seega võib

§ 79lg 1 järgi füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Käesolevas asjas ei esine ka Brüssel I määruse artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artikli 17 ja 18 sätestatust. 3.

1. Kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse järgi on kostja elukoht * linnas, * maakonnas, * /tlk 4, 35/. Rahvastikuregistri väljavõtte järgi on kostja elukoht alates 15.08.
2. a * linnas, *. 3.
3. Kohus saatis

§ 372

lg 3 alusel kostjale seisukoha nõude elukoha ja kohtualluvuse kohta seisukoha esitamiseks /tlk 74/, kuid kostja e-posti aadressile seisukoha nõude kättetoimetamine nurjus /tlk 76/. Kohus ei edastanud seisukoha nõuet kostja teadaolevale aadressile *, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud * pädeval kohtul Rahvastikuregistris olevale kostja aadressile kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ühe kuu jooksul /14-15/. 3.

1. Kohtule on PPA 08.04.
2. a kinnitanud, et PPA-le ei ole teada M. Viitmaa praegust elu- või asukohta, kuid M. Viitmaa ema avaldas, et M. Viitmaa läks kuhugi kaugele „lõunamaale“ /tlk 33/. * Vallavalitsuse /tlk 55/ ja * Linnavalitsuse /58/ vastuse kohaselt on ainus M. Viitmaa teadaolev elukoht Rahvastikuregistrisse kantud kehtiv elukoht *. 3.
3. Tulenevalt Riigikohtu 21.11.
4. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 (p 12) saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kostja ei ole käesolevas asjas kohtule vastanud, kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente tema teadaolevatele kontaktidele kätte toimetada ja kostja ei ole kättesaadav tema teadaolevalt telefoni numbrilt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna ainus teadaolev kostja kehtiv elukoha aadress on *, siis käesolev vaidlus ei allu Eesti kohtule. 3.9.

§ 371

lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 3

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 90,77 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 209,23 eurot /tlk 51/ ja õigusabikulud summas 150 eurot /tlk 52/. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel.

Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud, kuna kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada.

§ 372

lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4