KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.05.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-4608 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäev 26.04.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Ilja LUŠINI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Ilja LUŠIN sünd. 03.02.1986, isikukood 38602033723, kodakondsuseta, elukoht xxx töökoht puudub Karistuse kandmise algus 03.12.2013 ja lõpp 03.06.2017 Jätta Ilja LUŠIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Ilja Lušini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ilja Lušin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.03.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 6 kuud alates 03.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab 1 kolmandat korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks, käesolev kuritegu on toime pandud grupis isikuga, kes oli varem karistatud sama tegevuse eest. Oma tegudega on kinnipeetav saanud suuremat tulu võrreldes varasema kuriteoga. Soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine ja suhtlusringkond. Vangistuses läbis kinnipeetav riigikeele A1 ja A2 taseme kursused ning sooritas eksamid, omandab põhiharidust, alustas osalemist sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid oli grupist motivatsiooni puudumise tõttu välja arvatud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, tegemist on 2-toalise võlgadeta määramata ajaks sõlmitud üürilepinguga üürikorteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja vend ning mille tingimused sobivad elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetav õppis xxx, eriala puudub. Enne vangistust töötas kinnipeetav juhutöödel ning sissetulekuks oli sealt saadud ning narkootikumide käitlemisest saadud tulu. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid summas 47,89 €, vabanemisefondis on 34 €. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on head suhted emaga, suheldakse telefoni teel. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav võib olla mõjutatav teiste poolt. Korduvad kriminaalkaristused ei ole kinnipeetavat mõjutanud. Kinnipeetav tarvitas amfetamiini ja kanepit. Kinnipeetav paiknes vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid oli sealt välja arvatud, kuna rikkus tingimusi. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Kinnipeetav on andnud nõusoleku minna xxx, vabade kohtade olemasolul nad võtavad ta vastu. Kinnipeetava suhtlemisoskused on head, tema probleemide lahendamisoskus põhineb kuritegelikul mõtteviisil. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav korduvkaristatus viitab sellele, et ta ei ole teinud oma varasemast elustiilist ja tagajärgedest järeldusi ning ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on vend ja ema, vangistuse ajal suheldakse telefoni ja kirjade teel. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt algasid kinnipeetava probleemid lapsepõlves, ema püüded midagi muuta vilja ei kandnud. Olukord halvenes veelgi, kui kinnipeetav sattus kriminaalsete tuttavate mõju alla – ta hakkas varastama ja narkootikume tarvitama. Kinnipeetava ema on nõus poega toetama moraalselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, kus elab lisaks emale ka kinnipeetava vend. Tegemist on 2-toalise munitsipaalkorteriga, üürileping on kinnipeetava emaga sõlmitud määramata ajaks, võlgnevusi korteri eest ei ole. Korteri tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks, kinnipeetava ema ja vend on tingimustega nõus ja kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukohaks korter xxx, selle korteri eest maksab kinnipeetava ema, korter on tühi. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhoolduse all, kuid võeti katseajal uue kuriteo toimepanemise kahtlusega vahi alla. Maakohtu istung 2 Kinnipeetav Ilja Lušin seletas maakohtu istungil, et pool mõlemast iseloomustusest on vale, tema ema ei ole midagi sellist kriminaalhooldusametnikule rääkinud. Prokuröri abi Maarja Talts maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et varasemalt on kinnipeetavale karistuseks määratud vangistust nii reaalselt kui tingimisi. Vaatamata vangistuse reaalsele kandmisele jätkas kinnipeetav kurutegude toimepanemist. Katseaeg möödus ebarahuldavalt, kuna ta võeti vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava minevikku ja käitumist varasemalt peale kriminaalkorras karistamist ja katseajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja nõudeid täita. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks ka märkida, et vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega nõuab kinnipeetavalt suuremat enesedistsipliini ja elektrooniline valve piirab kinnipeetava elu oluliselt suuremal määral, kui vabanemine ilma selleta. Arvestades seda, et kinnipeetav ei suutnud läbida tavalist katseaega ilma uut kuritegude toime panemata, ei ole usutav, et ta suudab katseajal olla probleemideta elektroonilise valve all. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Positiivse asjaoluna arvestab maakohus, et tegemist on võlgadeta korteriga, mis sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegelikkuses ei suuda ema kinnipeetavat positiivselt mõjutada ja seaduskuulekal teel hoida, kinnipeetav ei kuula ema ja on hoopis mõjutatav kriminaalsete tuttavate ja sõprade poolt. 3 Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus. Samast iseloomustusest nähtub, et nii sõltuvusega tegelevast sotsiaalprogrammist Eluviisitreening kui ka sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnast oli kinnipeetav välja arvatud, kuna tal puudus muutusteks motivatsioon ja ta rikkus reegleid. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Arvestades kinnipeetava sõltuvust, on reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja narkootikumide hankimiseks vahendite saamiseks hakkab kinnipeetav uusi kuritegusid toime panema. Siinkohal arvestab maakohus ka seda, et käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust just raske I astme narkokuriteo toimepanemise eest. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4