3-15-3072/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3072 Otsuse kuupäev

1. aprill 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi N.S kaebus Narva-Jõesuu linnapea käskkirja nr 21.1-1/51 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja N.S 10.11.2015.a Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja linnasekretär Marina Sorgus Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus. Tühistada Narva-Jõesuu linnapea 10.11.2015.a käskkiri nr 21.1-1/
4. Mõista Narva-Jõesuu linnalt N.S kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 15 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja poolte seisukohad
5. Narva-Jõesuu linnapea 10.11.2015.a käskkirjaga nr 21.1-1/51 (tl 12-13, 52-53, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati N.Sle distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebajale heideti ette seda, et ta jättis süüliselt täitmata oma ametikohustused Narva-Jõesuus Metsa 14 asuva kinnisasja kaasomanike D. L ja A. L (edaspidi omanikud) 06.03.2014.a, 22.09.2014.a ja 16.03.2015.a esitatud projekteerimistingimuste taotluste menetlemisel. Vastustaja tuvastas, et kaebaja ei ole täitnud oma teenistuskohustusi ametnikule kohaselt ja süü vormiks on hooletus. Kaebaja sai vaidlustatud käskkirja kätte 10.11.2015.a.
6. N.S esitas 08.12.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus punktis 1 nimetatud käskkirja tühistada. 1 Kaebaja märkis kaebuses ekslikult vaidlustatud käskkirja numbriks 21.1-1/47, kaebusele lisatud käskkirja koopiale ei olnud käskkirja numbrit märgitud. Vastustaja vastusest selgus, et käskkirja õige number on 21.1-1/
7. Kohtule oli kaebuse kui terviku põhjal arusaadav, et kaebaja on kaebuses teinud vea ja kaebaja nõue on tühistada käskkiri, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus ehk käskkiri nr 21.1-1/
8. Vastustaja vastuse põhjal oli see arusaadav ka vastustajale. 28.03.2016.a kinnitas kaebaja, et ta vaidlustab käskkirja nr 21.11/
10. Kaebaja väitel on vaidlustatud käskkiri õigusvastane järgmistel põhjustel. Vaidlustatud käskkirjast ei ole aru saada, millist tegu kaebajale ette heidetakse: kas seda, et kaebaja ei suutnud põhjendada oma tegevust või taotluste rahuldamise tähtaja ületamist. Samuti ei nähtu käskkirjast, milline on etteheidetavate tegude õiguslik kvalifikatsioon. Kaebajale heidetakse ette vältavat või jätkuvat süütegu. Sel juhul peab olema välja toodud teo algus ja kestus, seda ei ole tehtud. Kaebaja poolt koostatud vastustele ei kirjutanud alla kaebaja, vaid linnapea või aselinnapea. See tähendab, et kaebaja tegevus oli tema otseste ülemuste poolt heaks kiidetud. Omanike taotluste rahuldamine oleks toonud kaasa raskema tagajärje, Metsa 14 kinnisasjal paikneva mälestiseks tunnistatud ehitise hävimise. Teenistuskohustuste rikkumise tõttu tekkinud tagajärjest raskema tagajärje vältimine on distsiplinaarvastutust välistav asjaolu. Vaidlustatud käskkirja andmisel ei uuritud rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et vastustaja oleks võtnud arvesse kaebaja eelnevat teenistusalast käitumist. Samuti ei nähtu, et käskkirja andja oleks kaalunud kaebaja karistamata jätmist. Vastustaja on ületanud tema enda poolt määratud distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaega, mis oli 15 tööpäeva alates 27.08.2015.a.
11. - 20.03.2015.a viibis kaebaja puhkusel ja sel ajal ei saanud ta vastu võtta otsuseid.
12. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja vaidlustatud käskkirjas on selgelt välja toodud, milles kaebajat süüdistatakse. Kaebajale heideti ette seda, et ta jättis tähtaegselt vastamata Metsa 14 omanike 06.03.2014.a, 22.09.2014.a ja 16.03.2015.a esitatud taotlustele projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kaebaja karistamisel on tuvastatud teenistusülesande süüline tähtaegselt täitmata jätmine. Nii vaidlustatud käskkirjas kui ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes, mis on põhidokument karistuse määramisel, on viidatud haldusmenetluse seaduse ja ehitusseaduse sätetele. Rikkumine on selgelt seostatud haldusmenetluse läbi viimise viivitusega, ei ole järgitud seadustes ettenähtud tähtaegu. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on seostatud rikkumised kaebaja ametijuhendi punktidega 1.3 ja 2.
13. Ehitusseaduse § 19 lg 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimused koostada ja väljastada hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 kohaselt peab haldusorgan juhul, kui haldusakti ei ole võimalik anda või 2 sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Kaebaja vastas omanike 06.03.2014.a taotlusele 10.04.2014.a, kui pikendas asja lahendamise tähtaega. Seega vastamise tähtaega on ületatud 5 päeva. Lisaks ei olnud tähtaja pikendamise põhjus asjakohane. 22.09.2014.a taotluse lahendas linnavalitsus 12.11.2014.a korraldusega, mis tehti taotlejatele teatavaks 17.11.2014.a. Vastamise tähtaega ületati 27 päeva. 16.03.2015.a taotlusele oli tehtud vastuskiri 30.04.2015.a. Seega vastamise tähtaega on ületatud 15 päeva. Tegemist oli ametikohustuste pideva rikkumisega, tähtaja ületamine oli kasvav (5, 27, 15 päeva). Tähtaegade rikkumisega koostatud dokumentide allkirjastamata jätmine juhtkonna poolt oleks oluliselt pidurdanud niigi pikale veninud tööprotsessi ja lõpptulemusena oleks varem või hiljem avaldajale ikkagi pidanud vastama. Distsiplinaarmenetluse käigus oli valitud leebeim võimalik karistus. Seetõttu ei ole käskkirjas kaalutluste välja toomata jätmine niivõrd oluline, kui see oleks mõne karmima karistuse kohaldamisel. Leebeima võimaliku karistuse rakendamist ei saa üldjuhul pidada ebaproportsionaalseks, sest ametnikul ei saa olla subjektiivset õigust, et teda rikkumise toimepanemisele vaatamata ei karistata. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaeg on teenistusalane korraldus distsiplinaarmenetluse läbiviija jaoks ja selle ületamine ei tähenda, et karistust ei saa määrata. Tähtaega on järgitud: distsiplinaarmenetluse algatamisel 27.08.2015.a määrati menetluse läbiviimise tähtajaks 15 tööpäeva ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõte tehti 16.09.
14. a.
15. 10.03.2016.a kohtumääruses juhtis kohus poolte tähelepanu sellele, et kohtuasja materjalide põhjal - võib ajaks, mil vastustaja sai teada 06.03.2014.a taotlusele vastamise tähtaja ületamisest, olla 07.05.2014.a, kui selles menetluses saadetud kirjale kirjutas alla aselinnapea Kalle Kekki, või 29.07.2014.a, kui selles menetluses saadetud kirjale kirjutas alla linnapea Iraida Tšubenko; - võib ajaks, mil vastustaja sai teada 22.09.2014.a taotlusele vastamise tähtaja ületamisest, olla 12.11.2014.a, kui linnavalitsus vaatas istungil läbi projekteerimistingimuste kinnitamise asja ning anti välja sellekohane linnavalitsuse korraldus, millele kirjutas alla linnapea Iraida Tšubenko; - võib ajaks, mil vastustaja sai teada 16.03.2015.a taotlusele vastamise tähtaja ületamisest, olla 30.04.2015.a, kui selles menetluses saadetud kirjale kirjutas alla linnapea Iraida Tšubenko. Kohus andis pooltele võimaluse esitada põhjendatud seisukoht, millal sai kaebajale ette heidetavatest tegudest teada isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allub ja kas distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt. Kaebaja vastas kohtule (tl 70-71), et väljasaadetava dokumendi allkirjastamine on menetluse viimane etapp. Reeglina kooskõlastatakse dokument eelnevalt allkirjastava ametnikuga ja taotlustele vastamise tähtaja võimalikust ületamisest teadasaamise kuupäevad on seetõttu kohtu märgitust varasemad. Kuna reaalsed kuupäevad ei ole tuvastatavad, tuleb lähtuda kohtu märgitud kuupäevadest. 3 Vastustaja kohtule oma seisukohta ei esitanud. Vaidlustatud käskkirja punktis 5.1 on vastustaja märkinud, et kaebaja allub teenistusalaselt linnapeale ja vahetult aselinnapeale. Aselinnapea Maksim Iljin sai distsiplinaarsüüteost teada 18.06.2015.a ja informeeris koheselt linnapead. Distsiplinaarmenetluse käigus kontrolliti perioodi 06.03.2014.a - 26.08.2015.a. Seega ei ole distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega rikutud. Distsiplinaarmenetluse dokumentide põhjal seob vastustaja distsiplinaarsüüteost teadasaamise sellega, et omanikud pöördusid kaebusega aselinnapea Maksim Iljini poole (tl 5 pöördel, 8). Kohtu seisukoht
16. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Kaebaja on kaebuses tuginenud asjaolule, et tema poolt tehtud toimingutest olid teadlikud linnapea ja aselinnapea, kes tema koostatud dokumentidele alla kirjutasid. Kaebaja ametijuhendi (tl 57) p 1.2 kohaselt allub linnaarhitekt oma teenistuses aselinnapeale. Vaidlustatud käskkirja punktis 5.1 on vastustaja märkinud, et kaebaja allub teenistusalaselt linnapeale ja vahetult aselinnapeale.
17. Vastustaja kirjeldus kaebajale ette heidetud tegudest on erinevates distsiplinaar- ja kohtumenetluse dokumentides erinev. Kohus lähtub haldusaktist, millega karistus määrati. Vaidlustatud käskkirja alusel määrati kaebajale distsiplinaarkaristus järgmiste tegude eest. 7.
18. Kaebaja ei koostanud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul omanike 06.03.2014.a taotluses soovitud projekteerimistingimusi. Kaebaja koostas selles haldusmenetluses omanikele 07.05.2014.a ja 29.07.2014.a kirjad, milles esitati omanikele põhjendamatuid nõudmisi. Selles haldusmenetluses saatis vastustaja omanikele 07.05.2014.a kirja, millele kirjutas alla aselinnapea Kalle Kekki (tl 28) ja 29.07.2014.a kirja, millele kirjutas alla linnapea Iraida Tšubenko (tl 31). Kohtuasja dokumentide põhjal selle taotluse alusel omanikele projekteerimistingimusi ei väljastatud, omanikud esitasid uue taotluse (punktis 7.
19. nimetatud taotluse). 7.
20. Kaebaja ei koostanud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul omanike 22.09.2014.a taotluses soovitud projekteerimistingimusi. Selles haldusmenetluses kinnitati projekteerimistingimused Narva-Jõesuu linnavalitsuse 12.11.2014.a korraldusega (tl 61), millele kirjutasid alla linnapea Iraida Tšubenko ja linnasekretär Marina Sorgus. Narva-Jõesuu linna kodulehel avalikult kättesaadavate andmete põhjal oli projekteerimistingimuste kinnitamine Narva-Jõesuu linnavalitsuse 12.11.2014.a istungi päevakorras. 7.
21. Kaebaja ei koostanud tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul omanike 16.03.2015.a taotluses soovitud projekteerimistingimusi ning ei tühistanud sama taotluse alusel punktis 7.
22. nimetatud projekteerimistingimusi. Kaebaja koostas selles haldusmenetluses omanikele 30.04.2015.a puudustega kirja. Selles haldusmenetluses saatis vastustaja omanikele 30.04.2015.a kirja (tl 30), millele kirjutas alla linnapea Iraida Tšubenko. 4 Kohtuasja dokumentide põhjal selle taotluse alusel omanikele projekteerimistingimusi ei väljastatud, omanikud esitasid 30.07.2015.a uue taotluse (tl 17-18).
23. Kohtu hinnangul saab otsuse punktis 7 välja toodud haldusmenetluse toimingute tegemise või haldusakti andmise kuupäevi pidada ajaks, mil distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Punktis 7.1 toodud menetluses pidi aselinnapea 07.05.2014.a kirjale alla kirjutades aru saama, et projekteerimistingimuste väljastamise tähtaeg oli selleks ajaks juba ületatud. Kirjas on märgitud, et taotluse esitasid omanikud 06.03.2014.a. Ka 29.07.2014.a kirjas on märgitud taotluse esitamise kuupäev. Samuti oli aselinnapeal ja linnapeal võimalik kirjadele alla kirjutades aru saada, et need ei olnud nende hinnangul nõuetekohased. Punktis 7.2 nimetatud haldusmenetluses pidid linnavalitsuse liikmed, sh linnapea ja kaebaja otseseks ülemuseks olev abilinnapea, projekteerimistingimuste kinnitamise menetluse käigus märkama, et haldusakti andmise tähtaega on ületatud. Ka punktis 7.3 toodud kirjas on taotluse esitamise kuupäev märgitud ning tähtaja ületamist ja kirja puudusi pidi linnapea märkama kohe.
24. Kohus andis vastustajale võimaluse esitada punktis 8 toodud seisukohale vastuväiteid, vastustaja seda ei kasutanud. Kohus saab arvestada vaidlustatud käskkirjas sisalduvat vastustaja seisukohta ja märgib vastuseks sellele järgmist. ATS § 69 kohaselt on distsiplinaarsüütegu teenistuskohustuse süüline rikkumine. Seetõttu on määrav, millal sai vastustaja teada kaebaja teenistuskohustuste rikkumisest ja mitte see, millal vastustaja sai teada, et omanikud ei ole kaebaja tegevusega rahul. Kaebajale ette heidetud teenistuskohustuste rikkumist ei saa käsitleda ühtse jätkuva teona, mis toimus vaidlustatud käskkirjas välja toodud ajavahemikul. Kaebajale heidetakse ette kolme erineva taotluse menetlemise käigus tehtud konkreetseid tegusid (puudustega kirjade koostamine) või tegevusetust (projekteerimistingimuste koostamata jätmine). Neist igaühe puhul tuleb eraldi kindlaks teha aeg, mil vastustaja vastavast rikkumisest teada sai. Seda, et vastustaja sai kaebaja teenistuskohustuste rikkumisest teada punktis 7 nimetatud kirjade saatmisel ja haldusakti andmisel, on vastustaja kaudselt ka ise möönnud selgitusega, et aselinnapea ja linnapea kirjutasid tähtaegade rikkumisega koostatud dokumentidele alla, kuna vastasel juhul oleks tööprotsess veelgi pidurdunud ja lõpptulemusena oleks omanikele ikkagi pidanud vastama.
25. ATS § 77 lg 2 kohaselt peatub distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud kuuekuulise tähtaja kulgemine ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel. Vastustaja ei ole viidanud distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud tähtaja peatumisele ja ei ole peatumise aluseks olevaid asjaolusid välja toonud. Kaebaja teatas kohtule, et ta oli puhkusel
26. - 20.03.2015.a ehk kokku 5 päeva (tl 72). Punktis 7.1 ja 7.2 nimetatud tegude puhul on ajavahemik tegudest teadasaamise ja distsiplinaarkaristuse määramise vahel sedavõrd pikk, et viiepäevane puhkus ei saanud tähtaja 5 möödumist mõjutada. Punktis 7.3 toodud tegude puhul ei mõjutanud see puhkus tähtaja kulgemist, kuna leidis aset enne tegudest teadasaamist.
27. Kokkuvõttes oli hiliseimaks kaebajale ette heidetud teost teada saamise ajaks 30.04.2015.a. Distsiplinaarkaristus määrati 10.11.2015.a. Seega oli karistuse määramise ajaks kõigi kaebajale ette heidetud tegude puhul möödunud distsiplinaarkaristuse määramiseks ette nähtud kuuekuuline tähtaeg. Eeltoodud põhjusel on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja kohus tühistab selle. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt võib isikule mitme teo eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka ainult ühe süüteo alusetu omistamine mõjutada distsiplinaarkaristuse raskust, seetõttu on selline kaalutlusotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele (Riigikohtu lahend 3-3-1-10-09 p 9). Seega oleks praeguses asjas käskkirja tühistamiseks piisanud sellest, kui distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg oleks möödunud ühe või mõnede tegude puhul.
28. Kuna vaidlustatud käskkiri on õigusvastane distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja ületamise tõttu, puudub vajadus käsitleda poolte muid väiteid ja tõendeid. Menetluskulud
29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 10.03.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 28.03.2016.a. Pooled menetluskulude nimekirju ja kuludokumente kohtule ei esitanud. Seega saab kohus menetluskuludena arvesse võtta ainult kaebaja poolt tasutud riigilõivu 15 eurot (tl 33).
30. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) 15 eurot. Poolte muud menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6