Obsah (5)

§ 101§ 102§ 97§ 105§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2016, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 97 p-ga 2 elatise suuruse muutmist.

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära saab kohaldada ka täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes. Seadusega ettenähtud miinimumelatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste kohta tehtud uurimuse tulemusele, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvi saada piisavalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seetõttu ei ole kostjal vaja oma 2 vajaduste suurust ja kulusid kohtule tõendada, sest eelmise kohtulahendiga mõisteti hagejalt kostja kasuks välja miinimumelatis.

1. Hageja soovib väljamõistetud elatist vähendada, sest tema igakuine sissetulek ei võimalda tal lapsele miinimumelatist maksta. Hageja sissetulekuks on vanaduspension 338 eurot 74 senti kuus, elamiseks koos toiduga kulub aga 357 eurot ja ravimitele 132 eurot 79 senti. Hagejale ei kuulu kinnisvara, ta ei ole ettevõtja ning talle ei kuulu sõidukeid. Hagejal on arvelduskonto Danske Bank AS-is, mille saldo oli 21.04 2015 seisuga 84 eurot ja 8 senti, Swedbank AS-is, mille saldo oli 29.04.2015 seisuga 1 euro ja 69 senti, ja SEB Pank AS-is, mille saldo oli 04.052015 seisuga 21 senti. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris hageja
2. a-l sissetulekuna 4009 eurot ja 62 senti.
3. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kuna hageja on 72-aastane vanaduspensionär, kes põeb kroonilisi haigusi ja kelle võimalus saada sissetulekut on piiratud ning kes on sattunud elatisvõla sundtäitmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda, ei ole ta oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Seega tuleb hagejal

§ 102

lg 2 kohaselt kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.o 338 eurot ja 74 senti / 2 = 169 eurot ja 37 senti ülalpeetava isiku kohta. 9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejal ka täisealine poeg, kes kohustub juhul, kui hageja on majanduslikult raskes seisus, täitma

§ 97

p 3 ja

§ 105lg 1 kohaselt oma isa ülalpidamise kohustust.

1. Kostja ema sissetuleku suuruseks on brutopalk XXX 152 eurot kuus, XXX 120 eurot kuus ja XXX 756 eurot kuus. Kuna kostja ema sissetuleku suurus ületab kostja isa sissetuleku suuruse, suudab kostja ema lisaks lapse ülalpidamise kohustusest oma osa täitmisele katta ka lapse isa tasutava elatisemakse suuruse miinimummärast iga kuu puudjääva osa. Seetõttu tuleb vähendada väljamõistetut elatist 177 eurolt ja 50 sendilt kuus 169 eurole ja 37 sendile kuus. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja määrata elatise suuruseks alates hagiavalduse esitamisest 80 eurot kuus.
3. Kohus oleks pidanud arvestama

§ 102

lg 2 kolmandas lauses toodud võimalusega, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Eeltoodu tõttu ei ole võimalik ega õiglane hageja ühe kuu pensionisumma jagada pooleks ja määrata 169,37 eurot kostjale igakuiseks elatiseks. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetluskäik
2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 25.05.2015 määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
3. Riigikohus rahuldas 19.10.2015 määrusega hageja määruskaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2015 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. 27.10.2015 määrusega võttis ringkonnakohus hageja määruskaebuse menetlusse 3 Ringkonnakohtu põhjendused
5. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu väljamõistetud elatusraha suuruse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendab Harju Maakohtu 26.04.2013 otsusega hagejalt väljamõistetud igakuise elatusraha suurust 80 euroni kalendrikuus alates 21.11.2014 kuni ELP poolt kutseõppeasutuses hariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
6. Riigikohus on käesolevas asjas asunud seisukohale, et

§ 101

lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Seega täisealiseks saanud lapse ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Asja lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ringkonnakohus võttis asja juurde kostja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid, millega kostja tõendas oma igakuiste vajaduste suurust, milleks on kokku 588 eurot kuus. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Kostja katab oma vajadused hagejalt saadava elatise ja emalt saadava ülalpidamise arvelt. Kostja ema igakuine sissetulek on 1028 eurot. 19. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 20. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane

§ 102

lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.

1. Hageja ainsaks sissetulekuks on pension 338 eurot, millest ta saab pärast kohtutäituri maha arvatud elatisevõlga kätte 225 eurot. Hageja on 72-aastane vanaduspensionär, kes põeb kroonilisi haigusi ja kelle võimalus saada sissetulekut on piiratud ning kes on sattunud elatisvõla sundtäitmise tõttu raskesse majanduslikku olukorda. Seega ei ole hageja oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma kostjale ülalpidamist kostja emaga võrdsel määral. Kostja ema sissetulek on oluliselt suurem ja võimaldab katta kostja vajadusi.
2. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud määrata elatise suuruseks 80 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja leiab, et hagea ei ole võimeline maksma elatist üle 80 euro kuus kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

23. Hageja on palunud apellatsioonkaebuses jätta menetluskulud poolte endi kanda, mis on ka asjaolusid arvestades õiglane. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4