← Eesti

3-15-2810/23

Obsah (5)§ 184§ 182§ 116§ 108§ 109

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Haldusasja number 3-15-2810 Otsuse kuupäev 25. aprill 2016 Kohtunik Karin Jõks Haldusasi ********i kaebus

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta 3-15-2810 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vangla kinnitas
  2. septembril 2014 kinnipeetav ********i suhtes koostatud riskihindamise ankeedi nr 105429 (toimiku lk 80−103). Selle põhjal koostas vangla individuaalse täitmiskava (ITK) (tlk 35-36p), mis kinnitati
  3. septembril 2014 ja mis nägi I. Šmigolile ette gümnaasiumi lõpetamise. Gümnaasiumi lõpetamise ajaks on alajaotuses „Riskihinnangust lähtuvad tegevused“ märgitud aasta 2015 ja alajaotuses „Tegevused täitmisperioodil“ 2015 III kvartal - 2016 II kvartal.
  4. Viru Vangla kinnitas
  5. juunil 2015 I. Šmigoli suhtes koostatud uue riskihindamise ankeedi nr 113317 (edaspidi
  6. juuni
  7. a riskihinnang, tlk 55-79p). Selle põhjal koostas vangla uue individuaalse täitmiskava (edaspidi kehtiv ITK, tlk 26-27), mis kinnitati samuti
  8. juunil 2015 ja mis ei näinud ette gümnaasiumihariduse omandamist.
  9. I. Šmigol palus
  10. juuli
  11. a selgitustaotluses (tlk 17) vanglal selgitada, miks jäeti kehtivast ITK-st välja gümnaasiumis õppimise võimalus. Vangla selgitas
  12. augusti
  13. a vastuses nr 6-10/22508-2 (tlk 18), et I. Šmigol on valdava osa kuritegudest toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja seetõttu seadis vangla riskihindamise tulemina prioriteediks töötamise, et vangistuse jooksul säiliks I. Šmigolil tööharjumus ja teatud tööoskused. Kuigi varasema riskihindamise põhjal oli I. Šmigolile planeeritud keskhariduse omandamine, puudus seoses haridusega uue kuriteo risk ja ohtlikkus ning seetõttu ei planeeritud kehtiva ITK-ga hariduse omandamist.
  14. I. Šmigol esitas
  15. augustil 2015 vanglale taotluse (tlk 19) võimaldada tal õppida 2015/
  16. õppeaastal gümnaasiumi
  17. klassis. Viru Vangla jättis
  18. augusti
  19. a otsusega nr 6-10/26149-2 (tlk 20-20p) taotluse rahuldamata. Kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine, kui see on ITK-s ette nähtud. I. Šmigoli kehtivas ITK-s ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist
  20. aastal. ITK näeb ette töötamise vajalikkuse ja programmilised tegevused kriminogeensete riskide vähendamiseks. Otsus eelistada õppimisele töötamist on tehtud riskihindamise põhjal. Vangla leidis, et puudub vajadus ITK muutmiseks. Vangla selgitas võimalust vaidlustada ITK hariduse omandamise osas.
  21. I. Šmigol esitas
  22. septembril 2015 vaide (tlk 22−23p), milles taotles punktis 4 nimetatud
  23. augusti
  24. a otsuse kehtetuks tunnistamist ja asja uut otsustamist. Kaebaja põhjendas vaiet muuhulgas sellega, et tema kehtivast ITK-st on gümnaasiumihariduse omandamine põhjendamatult välja jäetud ning leidis, et tema taotluse alusel oleks ITK-d tulnud muuta. Kohus tõlgendas kaebaja vaiet nii, et kaebaja on vanglalt taotlenud ka kehtiva ITK ülevaatamist (tlk 37p, 44p). Viru Vangla leidis
  25. oktoobri
  26. a vaideotsuses nr 6-12/262-2 (tlk 24−25), et
  27. augusti
  28. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Harju Maakohtu
  29. mai
  30. a otsusega vähendati I. Šmigoli karistusaega ning seetõttu koostas vangla uue ITK, millest ei nähtunud uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses üldkeskhariduse puudumisega. ITK koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused. Riskihindamisest nähtub, et I. Šmigol on sooritanud kuriteod majandusliku kasu saamiseks ning ta on ohtlik avalikkusele, sest kasutab füüsilist vägivalda probleemide lahendamisel ja varalise kasu saamiseks. Üldkeskhariduse omandamine on uuest ITK-st välja arvatud, sest korduvriskihindamise käigus ei tuvastatud I. 2 3-15-2810 Šmigolil uue kuriteo riski ja ohtlikkust seoses hariduse puudulikkusega. Vangla on pidanud otstarbekaks hõivata I. Šmigoli tööga.
  31. novembri
  32. a vaideotsusega nr 6-12/262-4 tagastas Viru Vangla I. Šmigoli vaide ITK kehtetuks tunnistamise nõude osas, kuna vaie oli esitatud tähtaega ületades ja vangla ei ennistanud vaide esitamise tähtaega.
  33. I. Šmigol esitas
  34. novembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tlk 1−7). Pärast kaebaja nõuete täpsustamist (tlk 40-42) võttis kohus kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: - tuvastada kehtiva ITK õigusvastasus osas, milles see ei näe ette
  35. klassis õppimise võimalust ja kohustada vanglat ITK uueks ülevaatamiseks ning - tühistada Viru Vangla
  36. augusti
  37. a otsus ja kohustada vanglat asja uueks otsustamiseks. I. Šmigol esitas kaebuses taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 35 lg 2, mis seab õppimise sõltuvusse ITK-st. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  38. Kaebaja põhjendas oma kaebust järgmiselt. 1) Viru Vangla
  39. augusti
  40. a otsus on õigusvastane, kaalutlusvigane ja ebaproportsionaalne. Sellega rikutakse kaebaja õigusi eneseteostusele, hariduse omandamisele ja vaimsele arenemisele. 2) Kaebaja varasemat ITK-d, mis nägi ette hariduse omandamise 2015/
  41. õppeaastal, muudeti ilmselgelt põhjendamatult. ITK muutmist ei arutatud kaebajaga. Vangla saanuks varasemat ITK-d muuta üksnes juhul, kui selles planeeritud tegevused olnuks saavutatud ja ammendatud.
  42. augusti
  43. a otsusest ei nähtu, et vangla oleks kaalunud kehtiva ITK muutmise vajadust. 3) Vangla
  44. augusti
  45. a otsusega takistatakse kaebaja vaimset arengut, vabaduses tööturul konkureerimise, töökoha leidmise ning täisväärtusliku ja õiguskuuleka elu elamise võimalusi. Hariduse omandamise võimaldamist vanglas tuleks pidada vähemalt sama tähtsaks kui väljaspool vanglat antavat haridust. Vanglahariduse põhieesmärgiks peab olema õppimise võimaldamine, mis on igaühe õigus ja isikliku arengu võti. Vangla peaks haridust soodustama ja toetama nii palju kui võimalik.
  46. augusti
  47. a otsus on vastuolus nende põhimõtetega. See, et isikul ei võimaldata vangistuse jooksul õppida, soodustab isiku kriminaalset elu, sest vanglast vabanedes ei ole tal jätkuvalt haridust, mis omakorda takistab töö leidmist ja ausalt elatise teenimist. Vangla poolt pakutavat koristajatööd, mis tähendab töötamist kord nädalas 20 minutit töötasuga 0,70 eurot tunnis, ei saa pidada tööhõiveks. Kinnipeetav ei saa seda tööd tehes mingeid kutsetunnistusi, mille alusel oleks tal võimalik vabaduses töötada. 4) Kohtul tuleks kaaluda põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist VangS § 35 lg 2 suhtes selles osas, mis seab hariduse omandamise sõltuvusse ITK-st ja annab seeläbi vanglale piiramatu omavoli.
  48. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata (tlk 48−49p). Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 3 3-15-2810 1) Kehtiva ITK koostamisele eelnenud riskihindamise alusel on kaebaja hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivaldsete kuritegude eest. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole, kuritegude toimepanemisel kasutas vägivalda, sh kasutas relva (teleskoopnuia ja kummist haamrit). 2) Riskihindamisest nähtub, et kaebajal on subkultuurilised hoiakud ning ta ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikest hoiakutest. Enne kinnipeetava õppima suunamist peab vangla tegelema kinnipeetava subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Parem haridus ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses, kui kinnipeetava subkultuurilised hoiakud ei ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate motivatsioon haridust omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda toimetulekuvõimalusi parandada. Üks subkultuuriliste hoiakute ilminguid võib olla, et kinnipeetav on valiv töö suhtes, mida ta on nõus vanglas tegema (st iga töö peale majandustöö sobib). Õigustatud ei ole majandustööst keelduva kinnipeetava suunamine keskkooli või kutsekooli põhjusel, et see on tegevus, milles kinnipeetav on nõus osalema. Kaebaja keeldub mõjuva põhjuseta majandustöödest, mis kinnitab kaebaja subkultuurilisi hoiakuid. 3) Lisaks hoiakutele on kaebajal hinnatud riskina töö ja majanduslik toimetulek. Kaebaja ei ole vanglas töötanud. Toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega. Eeltoodud põhjustel pidas vangla otstarbekaks hõivata kaebaja vanglas tööga. 4) Kaebajale nähti
  49. septembri
  50. a ITK-s ette üldkeskhariduse omandamine, kuna ta oli alla 21-aastane ehk VangS § 77 tähenduses noor kinnipeetav ning vangla suunab noori kinnipeetavaid pooleli jäänud hariduse omandamist jätkama. Alates
  51. jaanuarist 2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mis tõid kaasa kaebaja karistuse kergendamise. Sellest tulenevalt viidi kaebaja suhtes läbi uus riskihindamine. Riskihindamise läbiviimise ajaks oli kaebaja saanud 21-aastaseks, mistõttu ei olnud hariduse omandamine enam primaarne, vaid peeti vajalikumaks töötamist ja riigikeele omandamist. 5) Kriminogeensete riskide hindamise metoodika kohaselt võib hariduses näha uue kuriteo riski ja ohtlikkust, kui on võimalik luua otsene seos kuritegudega. Ohtlikkust võib märgata, kui isik paneb koolis käitumisprobleemide tõttu toime ohtlikke kuritegusid (peksmisi, ähvardamisi) ning hindaja võib arvata, et isik jätkab seda ka tulevikus. Uue kuriteo riski võib näha siis, kui isik, kes peaks käima koolis (st ta on veel koolikohuslane), ei tee seda, mistõttu tal on palju vaba aega, mis võimaldab tal toime panna kuritegusid. Riskihindamise ankeedis on välja toodud, et kaebajal ei ole seoses haridusega uue kuriteo ohtlikkust ja riski. Riskihindamise koostamisel on haridust hinnates arvestatud kogu kaebaja haridusteed. On uuritud, kas kaebajal on olnud koolist põhjuseta puudumise perioode või koolist väljalangemist (nt enne
  52. eluaastat), kui mitmes koolis ta käis, kas talle meeldis koolis käia ja kas tal oli õpiraskusi ning kuidas ta sai läbi kaasõpilastega ja õpetajatega. Kaebaja lõpetas
  53. juulil 2009 Tallinna Linna Humanitaargümnaasiumi humanitaarainete õppesuuna. Õpe toimus vene keeles.
  54. mail 2011 lõpetas ta Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumis
  55. klassi. Kaebaja sõnul tal koolis probleeme ei olnud ja õppetööga sai ta hakkama.
  56. klassi õpinguid jätkas kaebaja täiskasvanute gümnaasiumis, sest otsustas õppimise kõrvalt ka töötada väidetavate majandusraskuste pärast. Kaebaja ei ole koolis käitumisprobleemide tõttu toime pannud kuritegusid. Seega ei ole kaebajal seoses haridusega uue kuriteo ohtlikkust ja riski, mistõttu kaebajale kehtivas ITK-s hariduse omandamist ette ei nähtud. 4 3-15-2810 6) Lisaks on vangla ITK-s näinud ette riigikeele õppe ja seda põhjusel, et üldkeskhariduse omandamine toimub vanglas vaid riigikeeles ning kaebaja senine riigikeele oskus ei võimalda nimetatud haridustaseme omandamist. Teisisõnu ei ole kaebaja suuteline oma suhteliselt madala (A2 tase) keeleoskuse tõttu
  57. klassis õppima. Seda, et kaebaja peab täiendama riigikeele oskust, on talle selgitatud juba
  58. augustil
  59. Kaebaja on
  60. aprillil 2015 öelnud, et varem omandas ta haridust vene keeles ning riigikeeles oleks tal väga raske õppida. Enne kehtiva ITK koostamist vesteldi kaebajaga
  61. mail
  62. Seega ei vasta tegelikkusele kaebaja väide, et temaga ei vesteldud enne ITK koostamist. 7) KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  63. Kaebaja vaidlustas kehtiva ITK, milles ei olnud talle ette nähtud võimalust omandada keskharidust, ja Viru Vangla
  64. augusti
  65. a otsuse, millega vastustaja jättis rahuldamata kaebaja taotluse õppida 2015/
  66. õppeaastal gümnaasiumi
  67. klassis. VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine, kui see on ITK-s ette nähtud. Seega taandub käesoleva kohtuasja lahendamine sellele, kas kehtiv ITK on õiguspärane.
  68. Kohtu hinnangul ei ole see, et VangS § 35 lg 2 kohaselt peab keskhariduse omandamine olema ette nähtud ITK-s, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ning seda võib piirata mistahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla peab oma tegevuse suunama eelkõige nende eesmärkide saavutamisele. Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused konkreetse kinnipeetava puhul nähakse ette ITK-s. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees (Riigikohtu lahend 3-3-128-15 p 36). Kinnipeetava õigust haridusele on piiratud seadusega vangistuse eesmärkide saavutamise huvides ning see piirang on põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja väide, et hariduse omandamise võimaluse sidumine ITK-ga annab vanglale piiramatu omavoli, ei ole õige. See nähtub juba asjaolust, et kohus kontrollib praeguse kohtuasja raames ITK õiguspärasust hariduse omandamise osas.
  69. VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi. Eelnimetatud juhend on kinnitatud justiitsministri
  70. mai
  71. a määrusega nr 21 (edaspidi juhend). Juhendi lisaks on ITK vorm. Vangistusseadus ega juhend ei näe ette ITK põhjendamist või kaalutluste lisamist sellele ning ITK vorm ei anna selleks ka võimalust. Vastustaja esitas põhjendused ITK hariduse omandamist käsitlevale osale vastuseks kaebaja 5 3-15-2810 selgitustaotlusele (otsuse punkt 3). Põhjendustest nähtub, et kaebaja suhtes koostatud riskihindamise alusel seadis vastustaja kaebaja puhul prioriteediks töötamise. Kaebajal tuleb säilitada tööharjumus ja tööoskused. Uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses haridusega puudub. Kohtueelse ja kohtumenetluse käigus on vastustaja oma põhjendusi täiendanud, tuues välja kaebaja subkultuurilised hoiakud ja vajaduse suunata kaebaja neist vabanema, asjaolu, et kaebaja ei ole enam noor kinnipeetav VangS § 77 tähenduses ning selle, et kaebaja ei valda
  72. klassis õppimiseks piisavalt eesti keelt. Vastuseks kohtu küsimusele, millest nähtub, et vastustaja lähtus nendest kaalutlustest kehtiva ITK koostamisel, viitas vastustaja sellele, et ta on tuginenud riskihindamisele kui tervikule ning kaebaja keeleoskust arutati kaebajaga eraldi (tlk 122-123). Vastustaja esitas kohtule
  73. juuni
  74. a riskihinnangu (tlk 55−79p).
  75. märtsi
  76. a kohtumääruse alusel ei ole kaebajal õigust tutvuda selle dokumendiga või saada selle ärakirju (tlk 117-118). Kohus tegi kindlaks, et
  77. juuni
  78. a riskihinnangu põhjal - on seoses haridusega probleemiks kaebaja riigikeele oskus. Kaebaja ohtlikkuse või uue kuriteo toimepanemist soodustavate asjaolude seos haridusega puudub, - on kaebaja puhul probleemiks töösse suhtumine vanglas ning uue kuriteo riski võib vähendada vangistuses tööle asumine, - on kaebaja puhul probleemiks suhtlemise ja elustiiliga seonduvad asjaolud ning hoiakud (vastustaja vastuses nimetatud subkultuurilised ja kuritegelikud hoiakud). Uue kuriteo riski võib vähendada väärtushinnangute ja käitumismustrite muutmine. Vastustaja esitas kohtule väljavõtte vangiregistri infosüsteemi päevikukannetest (tlk 52, 122), selle kohaselt vestles vastustaja
  79. augustil 2014 kaebajaga ning selgitas talle, et kaebaja ei saa jätkata õpinguid, kuna ta ei valda selleks piisavalt eesti keelt. Vestluse kuupäev ei ole väljatrükilt nähtav, kuid kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud ning kohtul puudub põhjus vastustaja teatatud kuupäevas kahelda. Eeltoodut arvestades on usutav, et vastustaja lähtus kehtiva ITK koostamisel
  80. juuni
  81. a riskihinnangust kui tervikust ja kaebaja keeleoskusest. Riskihinnangule on kaebaja punktis 3 nimetatud selgituses viidanud. Seda, et kaebaja keeleoskus on üks õpingute jätkamist takistavatest asjaoludest, ei toonud vastustaja küll välja punktis 3 nimetatud selgituses, kuid põhimõtteliselt oli see probleem kaebajale teada.
  82. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 158 lg 3 alusel kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt ning kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus leiab, et vastustaja poolt välja toodud kaalutlused, miks kaebaja puhul on eelistatud õppimisele töötamist, sh miks kaebaja töötamine vanglas vähendab kaebaja ohtlikkust ja uue kuriteo toimepanemise riski, on asjakohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud. Arvestada tuleb sellega, et keskhariduse omandamine vabastab VangS § 37 lg 2 p 2 alusel kinnipeetava töökohustusest. Seetõttu ei saanud vastustaja olukorras, kus ta pidas kaebaja huvides esmatähtsaks töötamist, võimaldada samal ajal kaebajale keskhariduse omandamist. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vastustaja oleks kehtiva ITK koostamisel 6 3-15-2810 lähtunud sellest, et kaebaja ei ole enam noor kinnipeetav, kuid see asjaolu ei too kaasa kehtiva ITK õigusvastasust. Kui vastustaja sellest kaalutlusest ITK koostamisel ei lähtunud, siis ei oma see ka praeguse asja lahendamisel tähtsust. Vastustaja kaalutlused on piisavad ka ilma selleta. Lisaks ei tulene vangistusseadusest noorele kinnipeetavale mingeid erisusi keskhariduse omandamisel.

  1. Eelnevalt vaatles kohus kehtivat ITK-d eraldiseisvana. Järgnevalt uurib kohus seda, kas kehtiva ITK võis muuta õigusvastaseks asjaolu, et varasemas ITK-s oli kaebajale üldkeskhariduse omandamine ette nähtud. VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule. Juhendi § 8 näeb ette ITK ülevaatamise ja vajadusel muutmise. Reeglina tehakse seda iga üheaastase täitmisperioodi möödumisel (juhendi § 4 lg 3 ja § 8 lg-d 2-3). Täitmiskava tuleb üle vaadata ka teatavate uute asjaolude ilmnemisel, sh kinnipeetava suhtes uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (juhendi § 8 lg 5 ja lg 6 p 1). Täitmiskava ülevaatamisel tehakse seda täitmiskava suhtes tervikuna (juhendi § 8 lg 3). Vastustaja andmetel koostatigi kaebajale kehtiv ITK ehk vaadati üle ja muudeti eelmist ITK-d seoses sellega, et jõustus kaebaja süüdimõistva kohtuotsuse muutmine. Selle hindamisel, kas oli õigustatud õppimisvõimaluse väljajätmine kehtivast ITK-st, tuleb kohtu hinnangul arvestada järgmiste asjaoludega. Kaebaja viibib vangistuses alates
  2. novembrist 2013 (tlk 26). Kinnipidamise ajal õppis kaebaja täiskasvanute gümnaasiumi
  3. klassis, vanglas ei ole kaebaja õpinguid jätkanud. Juba enne kehtivale ITK-le eelnenud ITK kehtestamist selgus, et kaebaja keeleoskus ei ole õpingute jätkamiseks piisav: sellekohane vestlus toimus
  4. augustil 2014, kaebajale õppimise võimaluse andnud ITK kehtestati
  5. septembril
  6. Seetõttu oli õppimisvõimalus varasemas ITK-s paratamatult paljasõnaline. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, et kaebaja ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendamise huvides on eelkõige kaebaja tööle asumine ja selle kaudu kaebaja hoiakute muutmine. Keskhariduse puudumine kaebaja ohtlikkust või uue kuriteo toimepanemise riski ei mõjuta. Eeltoodut kogumis arvestades esines oluline vajadus eelnevas ITK-s ette nähtud õppimisvõimaluse muutmiseks. Kohus märgib, et kohtu käsutuses olevate andmete (sh otsuse punktis 1 nimetatud riskihinnangu) põhjal on vastustaja teinud vea pigem varasema ITK koostamisel, milles kaebajale õppimise võimalus anti. Arvestades seda, et varasema ITK ellurakendamine ei olnud praktiliselt võimalik ja eeltoodud argumente selle muutmise kasuks, ei saa vastustaja olla varasema ITK-ga seotud.
  7. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist. Kaebaja väitel ei arutatud temaga ITK muutmist. Vastustaja esitas kohtule väljavõtte vangiregistri infosüsteemist, millelt nähtub, et kaebajaga viidi
  8. mail 2015 läbi riskihindamise vestlus uue ITK koostamiseks (tlk 51, 122p). Kaebaja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kaebaja väitel ei saa vangla poolt pakutavat koristajatööd, mis tähendab töötamist kord nädalas 20 minutit töötasuga 0,70 eurot tunnis, pidada tööhõiveks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja ei ole töötanud vähemalt alates
  9. novembrist 2013 ehk praeguseks ligikaudu 2,5 aastat. Sellises olukorras aitab ka lühiajaline töö säilitada tööharjumust, 7 3-15-2810 harjutada tööülesannete täpsema sisustamise ja iseseisva täitmise oskust ning vastutustunnet tööülesannete korrektse täitmise eest. Paljud isikud alustavad töötamist kas nooruses või pärast pikemat tööpausi lihtsatel või osalise tööajaga töödel. Kaebaja halvakspanu sellise töö suhtes tõendab vastustaja seisukohta, et kaebaja väärtushinnangud ja ellusuhtumine vajavad muutmist.
  10. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja kehtiv ITK on õiguspärane. Sel juhul on õiguspärane ka vastustaja otsus jätta rahuldamata kaebaja taotlus õppida 2015/
  11. õppeaastal gümnaasiumi
  12. klassis ning puudub alus kohustada vastustajat ITK-d või kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD 16.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras

  1. märtsi
  2. a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks
  3. märtsi
  4. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.