3-15-2953/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2953 Otsuse kuupäev

1. aprill 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Roman Kotovitši kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tema avavanglasse paigutamist uuesti otsustama Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Roman Kotovitš Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. mai
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. 27.08.2015 dokumendiga nr 6-5/235-1 teavitas Tartu Vangla kinnipeetav Roman Kotovitšit tema Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla osakonda ümberpaigutamise menetluse alustamisest. 18.09.2015 otsusega nr 6-5/235-5 lõpetas Tartu Vangla ümberpaigutamise menetluse seoses sellega, et Tallinna Vangla ei toetanud seda ning menetluse käigus ilmnesid uued asjaolud. R. Kotovitš esitas 18.09.2015 otsuse peale vaide, mille Tartu Vangla jättis 12.11.2015 vaideotsusega nr 1-11/754-2 rahuldamata.
7. Tartu Halduskohtusse saabus 25.11.2015 R. Kotovitši kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla 18.09.2015 otsuse nr 6-5/235-5 tühistamist.
8. 21.12.2015 võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. 1
9. Oma 11.01.2016 kirjalikus vastuses kaebusele juhtis Tartu Vangla tähelepanu asjas menetletava nõudega seonduvatele küsimustele ning ühtlasi palus jätta kaebuse rahuldamata.
10. Tartu Halduskohus andis 22.01.2016 kaebajale tähtaja tühistamisnõude asendamiseks kohustamisnõudega seoses asjaoluga, et 18.09.2015 otsus ei ole haldusakt. Samuti andis kohus vastustajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks.
11. 29.01.2016 saabus Tartu Halduskohtusse R. Kotovitši avaldus, milles ta teatas, et soovib asendada tühistamisnõude kohustamisnõudega. Tartu Vangla esitas 05.02.2016 oma täiendavad seisukohad.
12. Tartu Halduskohus rahuldas 08.02.2016 kaebuse muutmise taotluse, andis Tartu Vanglale tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks, määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 14.03.2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 12.04.
14. 15.02.2016 saabusid Tartu Halduskohtusse vastustaja ning 22.02.2016 kaebaja täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
15. R. Kotovitš selgitab, et tema ümberpaigutamisest keeldudes on viidatud intsidentide toimumisele, ent justiitsministri 25.03.2008 määrus nr 9 „Täitmisplaan“ ei näe niisugust alust ette. Seega on sellele tuginemine ebaseaduslik. Intsidentidena käsitletakse olukordi, kus pole tuvastatud tema süüd, mistõttu ei tohiks neid ka tema vastu kasutada. Näiteks on intsidendina käsitletud olukorda, kus vanglast vabanenud kambrikaaslane unustas maha oma plätud, mis järgmisel päeval läbiotsimisel leiti. Vangla on tuginenud asjas salajasele kaastööteatele, kuid kaebaja hinnangul on tegemist isiklikul antipaatial või vihavaenul põhineva valekaebusega. Kaebaja rõhutab, et vangla käsitleb tähtsa asjaoluna kustunud distsipliinirikkumist, mis seisnes pesemast tulles koridoris kõva häälega rääkimises. Väidetava kuritegeliku taustaga inimestega suhtlemise taga on aga suhtlemine Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi liikmetega. Tartu Vangla soosib ja toetab selliste tugigruppide tööd. Vastustaja vastuväited
16. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskorra kaitsmise eesmärkj ei saa pidada vähemoluliseks kui kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamist. Hinnangu andmisel, kas kinnipeetav suudab toime tulla ilma õigusrikkumisi toime panemata, on haldusorganile jäetud väga lai kaalutlusõigus. Avavanglasse paigutamisel on väga oluline kinnipeetava suutlikkus käituda avavanglas õiguskuulekalt. Kinnipeetava vastavat suutlikkust ei hinnata ainult kehtivate distsiplinaarkaristuste järgi, vaid seda hinnatakse nii kinnipeetava varasema karistatuse, vanglas käitumise, tema reeglitesse suhtumise jpm alusel. Kõik toimepandud rikkumised ei pea lõppema distsiplinaarkaristuse määramisega. Kinnipeetava käitumine võib olla piiripealne, mis ei anna alust distsiplinaarkaristuse määramiseks, küll aga näitab kinnipeetava suhtumist kehtestatud korda üldiselt ega tekita usaldust, et kontrolli vähenedes suudab kinnipeetav käituda õiguskuulekalt. Kaebaja on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kes kannab käesoleval hetkel karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast vangistusena mõistetud karistuse ärakandmist ning ta on pannud toime 2 narkootikumidega seotud süüteo ka karistuse kandmise ajal. Seega puudub veendumus, et kaebaja on suuteline karistust kandma avavanglas.
17. Praegusel juhul on avavanglasse paigutamise kohta andnud seisukoha ka Tallinna Vangla avavangla Maardu üksus, millel on ilmselgelt olemas suurem kompetents tunnetamaks ning hindamaks võimalikke ohte, mis avavangla režiimile paigutatava kinnipeetava puhul võib olla riskiteguriks. Avavangla ongi kaebaja isikut ning tema toimepandud süütegusid arvestades asunud seisukohale, et tema ümberpaigutamine avavanglasse on ennatlik, kuna puudub veendumus, et ta suudab õigusrikkumisi toime panemata hakkama saada. Ametniku hinnangu, et kaebaja ei suuda ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata avavanglas hakkama saada, ainult üheks osaks oli kaastööteatises kajastatud teave. Vanglas viibides jätkas isik vanglavälist suhtlust kuritegelikku tausta omavate isikutega, kellest mõned olid seotud Maardu linnaga, kus asub ka avavangla. Usaldusväärsuse hindamisel peeti eriti oluliseks 18.08.2015 fikseeritud intsidenti, kus R. Kotovitš jättis vanglateenistusele esitamata andmed nende isikute kohta, kellega ta suhtles telefonitsi, kuivõrd teabe- ja uurimisosakonna ametnikele oli laekunud infot, et R. Kotovitš suhtleb telefoni teel kuritegelikku tausta omavate isikutega. Kohtu seisukoht
18. 18.09.2015 otsusega nr 6-5/235-5 lõpetas Tartu Vangla 27.08.2015 dokumendiga nr. 65/235-5 alustatud ümberpaigutamise menetluse seoses sellega, et Tallinna Vangla ei toetanud seda ning menetluse käigus ilmnesid uued asjaolud. Kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamiseks tema avavanglasse paigutamist uuesti otsustama. Kaebaja ei ole nõus, et ta jäeti paigutamata Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse.
19. VangS § 20 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Sama paragrahvi lg 3 annab justiitsministrile pädevuse kehtestada kinnipeetava kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise korra.
20. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 sätestab, et avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatava kinnipeetava puhul peab olema piisav alus oletada, et ta ei pane toime uut õigusrikkumist. 03.09.2015 esitas Tartu Vangla taotluse nr 6-5/235-2 ( tl 22) Tallinna Vanglale kaebaja paigutamiseks Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse. Avavangla osakonda ümberpaigutamise menetluse alustamisest 27.08.2015 teavitati kaebajat (tl 19).Taotluses on Tartu Vangla seisukohal, et kaebaja avavanglasse paigutamise eeldused on täidetud ( Täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 tingimused on täidetud), seega taotleski Tartu Vangla kaebaja avavanglasse paigutamist. Täitmisplaani § 172 lõike 5 kohaselt oli Tallinna Vangla kohustatud kümne tööpäeva jooksul arvates ümberpaigutamise teavituse saamisest andma kirjaliku arvamuse kinnipeetava sobivuse kohta ümberpaigutamiseks avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ja tagasiside kinnipeetava vastuvõtmise võimaliku aja kohta.
21. 17.09.2015 Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla seisukohas nr 6-3/15/24974-2 Tartu Vangla taotlust ei toetatud. Seisukohas on märgitud, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud 3 8 korda. Karistusaja algus on 22.07.2013 ja lõpp on 20.01.
22. Kinnipeetav vastab Täitmisplaani § 17 lg 1 punktis 3 toodud tingimustele, kuid täitmisplaani § 17 lg 2 järgi peab olema piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist. Seisukohas on kajastatud, et kaebaja kohta on riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri järgi käesoleval ning eelmisel aastal registreeritud mitmeid intsidente seoses keelatud esemetega ning korraldustele mitte allumistega. Kogutud informatsiooni põhjal, ei ole kaebajal täidetud täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 tulenevad kõik tingimused. Lähtudes eeltoodust ei toetanud Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kaebaja paigutamist avavanglasse ( tl 22). 18.09.2015 otsusega nr 6-5/235-5 lõpetas Tartu Vangla ümberpaigutamise menetluse seoses sellega, et Tallinna Vangla ei toetanud seda ning menetluse käigus ilmnesid uued asjaolud. Seisukohas on märgitud, et avavangla on kergema režiimiga ja võimaldab kaebajal töötada järelevalveta väljaspool vanglat. Seega peab vangla olema avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud. Käesoleval juhul ei ole piisavalt alust oletada, et kaebaja ei pane toime uut õigusrikkumist. Menetluse käigus on ilmnenud uued asjaolud: kaebaja kohta on Tartu Vangla TUO ametnik Marko Kartau koostanud kaastööteate nr 1550000231, mis paneb kahtluse alla kaebaja ühiskonnaohutuse ja seega vangla ei ole kaebaja õiguskuulekas käitumises veendunud. On märgitud, et kogutud informatsiooni põhjal, ei ole kaebajal täidetud täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 tulenevad kõik tingimused (tl 20).
23. Toimiku materjalidest on näha, et avavanglasse ümberpaigutamise menetluse ajal on ilmnenud uusi asjaolusid, mis mõjutaksid vastustaja otsust. On ilmne, et lõpliku otsuse kinnipeetava ümberpaigutamise kohta teeb Täitmisplaani § 172 lõike 8 kohaselt lähtevangla, antud juhul Tartu Vangla, mitte sihtvangla, s.o Tallinna Vangla, mille arvamus ei ole määrava tähtsusega. Samas on lähtevanglal õigus oma seisukohta menetluse kestel muuta muuhulgas sihtvangla seisukoha põhjal. Seega oli käesoleval juhul Tartu Vanglal õigus arvestada Tallinna Vangla arvamusega. Vaidlustatud otsuse motiivid kattuvad Tallinna Vangla arvamusega ja kohtu hinnangul ei ole see õigusvastane. On näha, et Tartu Vangla on muutnud oma seisukohta ja lugenud oluliseks teguriks kaastööteate materjalides oleva info. Tartu Vangla järeldas sellest, et Tartu Vanglal ei ole piisavalt alust oletada, et kaebaja ei pane toime uut õigusrikkumist.
24. VangS § 20 lg 1 kohaselt on avavanglasse paigutamine vangla kaalutlusotsus. Seetõttu on kohtulik kontroll piiratud eeskätt selle tuvastamisega, kas Tartu Vangla on teinud kaalutlusvea. Tartu Vangla on vastuses maininud, et kaebaja suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamisel kontrolliti üle ainult faktilised menetluse alustamist lubavad asjaolud (ärakandmata karistusaeg, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalse täitmiskava täitmine). Samas on menetluse käigus esitanud oma seisukohad ja arvamused selleks pädevad isikud ja Tartu Vangla teabe-ja uurimisosakonna ametniku M.Kartau hinnangu kohaselt, kaebaja ei suuda ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata avavanglas hakkama saada. Selle arvamuse üheks osaks oli kaastööteatises nr KT 15500231 kajastatud teave. Kokkuvõttev hinnang kaebaja suutlikkusele saada õiguskuulekalt hakkama tugines eelkõige kaebaja eelnevale kuritegelikule taustale ning sidemetele. Vangistuses viibides jätkas kaebaja vangla välist suhtlust kuritegelikku tausta omavate isikutega, kellest mõned olid seotud Maardu linnaga, kus asub ka avavangla, kuhu kaebaja oleks karistuse kandmiseks ümber paigutatud. Kaebaja kuritegelik minevik on narkootikumid ja kui ta jätkuvalt suhtleb kuritegelikku tausta omavate isikutega ja see ei ole perekondlik, siis vastustaja hinnangul, see loob piisava aluse kahtlusele, et kaebaja ei suuda tulla toime uusi õigusrikkumisi toime panemata. Kohus leiab, et vastustaja sellisele seisukohale asumise alus on olemas ja kaebaja suhtlusring kannab riski uute õigusrikkumisi sooritamiseks. 4
25. Täiendavates selgitustes kohtu päringule vastustaja vastas, et kaebajal oli mitu intsidenti (27.08.2015 esemete ebaseadusliku omamise eest karistati noomitusega; 18.08.2015 eiras kohustust esitada andmed, kellega telefoni teel suhtles, piirduti vestlusega; 02.05.2015 keeldus kooli minemast ja selleks vabastust ei olnud; 09.03.2015 kambri läbiotsimisel avastati talle mittekuuluv raadio; 02.02.2015 leiti kambris võõras tablett; 09.12.2014 leiti kambris kaebajale mittekuuluvad esemed; 20.07.2014 võeti kambrist ära keelatud ese – žiletitera; 03.05.2014 – leiti kambris keelatud ese). Nagu näha, menetluse käigus kaebaja käitumist analüüsiti põhjalikult juba peale menetluse algatamist ja selle käigus vastustaja tuli järeldusele, et kuna kaebaja ei ole olnud suuteline isegi kinnises vanglas karistuse kandmise ajal kontrollima oma käitumist, siis puudub veendumus, et ta on suuteline kandma karistust avavanglas, kus karistuse kandmise režiim on kergem ja liikumisvabadus suurem, ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata. Kohus leiab, et vastustaja selline järeldus on põhjendatud lähtudes kogutud andmetest.
26. Nagu näha ülaltoodust vastustaja tuginedes Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 sätestatule, ei ole vastustajal piisavalt alust oletada, et kaebaja ei pane toime uut õiguserikkumist ning vastustaja ei ole veendunud, et avavanglasse paigutatud kaebaja on ühiskonnaohutu ja õiguskuuleka käitumisega. Kohtu hinnangul on vastustaja võtnud arvesse asjakohaseid faktilisi asjaolusid. Kuigi kohus nendib, et olukord, kus vangla oma seisukohta niivõrd oluliselt muudab, tekitab küsimusi, ei nähtu kohtu hinnangul vaidlustatud otsusest, et vangla oleks teinud kaalutlusvea. Seda eriti võttes arvesse asjaolu, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavanglas, mistõttu on vangla kaalutlusruum antud asjas lai.
27. Kohtu seisukohta ei muuda ka kaebaja väited, et vangla on tuginenud salajasele kaastööteatele, kuid kaebaja hinnangul on tegemist isiklikul antipaatial või vihavaenul põhineva valekaebusega.. Asjas ei ole oluline see, kas kaebaja on narkootilistest ainetest sõltuvuses või mitte, vaid see, kas Tartu Vanglal oli piisavalt alust oletada, et kaebaja ei pane toime uut õigusrikkumist. Menetluse käigus M.Kartau täiendavalt teatas kaebaja kohta, et on värskelt saadud teavet, et ta võib vanglas organiseerida õigusrikkumiste toimepanemist. ( tl 45, 15.02.2016 vastustaja täiendav selgitus). Tulevikku suunatud prognoosotsuse tegemiseks on ainus võimalus teha järeldusi isiku senise käitumise põhjal. Seda on Tartu Vangla ka teinud. 21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. 22.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 5