← Eesti

2-16-2269/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Kohtujurist Merilin Saava Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-2269 Tsiviilasi „XXX“ SIA avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Menetlustoiming avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja „XXX“ SIA (Läti Vabariigi registrikood XXX), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Puudutatud isik XXX(isikukood XXX) kirjalik menetlus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON
  3. Võtta „XXX“ SIA avaldus menetlusse.
  4. Avaldus rahuldada.
  5. Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Hamburgi Maakohtu (Landgericht Hamburg) 30.09.2014 tagaseljaotsus asjas nr 330 O 268/14 XXX suhtes, millega mõistetakse XXX„XXX“ SIA kasuks välja 140 853,29 eurot, millele lisandub intress 5% alates 14.09.2014 ja 206 067,98 eurot, millele lisandub intress 5% alates 14.09.2014, ning mille eest loovutab „XXX“ SIA XXXle oma sellele nõudele vastava jaotise pankrotimenetluses XXX vara üle (Hamburgi Amtsgericht’i menetluses olev kohtuasi nr. Az. 67a IN 445/10).
  6. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Menetluskulude jaotus Avaldaja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord 1 Eesti Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Asjaolud
  7. „XXX“ SIA (avaldaja) esitas 11.02.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palub tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Hamburgi Maakohtu 30.09.2014 tagaseljaotsus asjas nr 330 O 268/14 XXX (võlgnik) suhtes. Maakohtu põhjendused
  8. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
  9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 p 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse käesolevas seadustiku sätestatud üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/
  10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012,
  11. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 66 lg 1 kohaselt käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes
  12. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes. Käesolevas asjas taotleb avaldaja kohtulahendi tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist lahendi suhtes, mis on tehtud 30.09.
  13. Seega kuulub kohaldamisele määrus (EÜ) nr 44/2001 (edaspidi Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse artikkel 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi.
  14. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud nõuetekohaselt täidetud tunnistuse välja andnud 03.02.2015, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele XXX suhtes. Kohtuotsuse tunnustamata jätmise asjaolusid ei esine.
  15. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotleb menetluskulude (riigilõiv 55 eurot) jätmist puudutatud isiku kanda. Kohus leiab, et kuna käesolev lahend tehakse avaldaja huvides, siis tuleb jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid kandnud ei ole. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 2 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
  16. Tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 42 lg 2 toimetatakse täitmismäärus poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib täitmismääruse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata (määruse artikkel 43 lg 1).
  17. Brüsseli I määruse artikli 47 lg 3 järgi aja jooksul, mis on artikli 43 lg 5 kohaselt ette nähtud täitmismääruse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks, ning kuni kaebuse selgumiseni ei tohi võtta muid täitemeetmeid kui kaitsemeetmed selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse. Nimetatud sätte eesmärgiks on see, et enne ei saa täitmismenetlust võlgniku suhtes alustada, kui võlgnikul on olnud võimalus esitada oma seisukohad. Seda saab pool, kelle vastu täitmist taotletakse, teha tulenevalt Brüsseli I määruse artiklist 41 ja artiklist 43 täitmismääruse peale määruskaebust esitades (artikli 43 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebus täitmismääruse peale). /digitaalselt allkirjastatud/ Meeli Kaur Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.