3-14-52581/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. aprill 2016, Tartu 3-14-52581 Haldusasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju 20 euro hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsus Martin Villemsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta Martin Villemsi apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Jätta Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
8. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
9. mai
10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. augustil 2014 esitas kinnipeetav Martin Villems Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis, et Tartu Vangla kompenseeriks talle Turbo kõnekaardile jäänud kõneaja 20 euro ulatuses.
12. Tartu Vangla jättis
13. oktoobri 2014 otsusega nr 1-13/885-2 kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu.
14. oktoobril 2014 saabus Tartu Halduskohtusse M. Villemsi kaebus, milles ta soovis, et Tartu Vangla hüvitaks temale TOP Connect OÜ Turbo kõnekaardile jäänud kõneaja 20 euro ulatuses. Kaebaja selgitas, et Tartu Vanglasse saabudes oli ta sunnitud
15. vangistusseaduse (VangS) § 28 lgst 1 tuleneva õiguse realiseerimiseks soetama TOP Connect OÜ kõnekaardi. Kaebaja väidete kohaselt muutis
16. aasta suvel Tartu Vangla kõneteenuste pakkujat, kelleks sai Elisa AS. Uue teenusepakkuja telefonidega ei olnud võimalik endise teenusepakkuja kõnekaarti enam helistamiseks kasutada. Kaebaja leiab, et vangla oleks pidanud tagama kinnipeetavatele võimaluse kõneaeg Turbo kõnekaardil ära kasutada. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
17. Tartu Halduskohtu
18. aprilli 2015 otsusega jäeti M. Villemsi kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et telefoni kasutamise võimaluse tagamine on VangS § 28 lg 1 alusel vangla avalik ülesanne. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale väljastati Tartu Vanglasse saabumisel väljastusosakonna poolt Turbo kõnekaart koos informatsiooniga, et kaardile laetud kõneaega ei tagastata. Samas oli ka info, et peale vanglast vabanemist on teenus kättesaadav laua- ja mobiiltelefonidelt ehk kaardile jäänud kõneaega on võimalik kasutada ka hiljem vabaduses. Vaidlus on selles, kas Tartu Vangla peab kaebajale kompenseerima Turbo kõnekaardile jäänud kõneaja. Halduskohus asus seisukohale, et olukorras, kus kaebajal on võimalik kasutada vaidlusalust kõnekaarti pärast vanglast vabanemist, ei ole vastustaja kaebajale varalist kahju tekitanud, sest Turbo kõnekaardile kantud raha ei ole vangla käsutuses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS M. Villems esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada või saata asi tagasi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
19. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud arvestamata oluliste asjaoludega. Otsuse punktis 9 põhjendab kohus oma seisukohta sellega, et kaebajal on võimalik kasutada Turbo kõnekaarti pärast vabanemist. Kohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et kaebaja käesolev karistus lõpeb aastal 2021 ning pärast seda kaebaja loovutatakse Harju Maakohtu määruse alusel Hispaania Kuningriigile. Eeltoodu alusel on kohtu põhjendused ekslikud ning viinud vale otsuse tegemiseni. Lisaks on halduskohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja on kõneaja kompenseerimise korral kohustus anda üle oma Turbo kõnekaardi rekvisiidid ja kõneajajääk Tartu Vanglale. Selle järel saaks Tartu Vangla arutada endise lepingupartneriga edasisi samme ning see oleks tekkinud olukorrale kõige õiglasem lahendus. Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
20. Vastustaja hinnangul on kaebaja etteheide oluliste asjaoludega arvestamata jätmise osas alusetu, kuna kaebaja ei ole vastavaid asjaolusid kaebuses maininud ega oluliseks pidanud. Samuti ei selgita kaebaja, kuidas mõjutab karistusaja pikkus eelmise telefoniteenuse pakkuja kõnekaardile kasutamata jäänud kõneaja hüvitamist, kuna TOP Connect OÜ kõnekaardi kasutamine väljaspool vanglat ei ole ühegi tähtajaga seotud. Vastustaja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et kasutamata kõneaja eest raha tagastamiseks on apellandil õigus pöörduda taotlusega TOP Connect OÜ poole. Täiendavates selgitustes leidis vastustaja, et kinnipeetavaid teavitati piisavalt varakult kõnesideteenuse operaatori vahetusest ning sellega kaasnevatest muudatustest, mh sellest kui kaua saab Turbo kõnekaarti kasutada ning kuidas kaardile jäänud kasutamata kõneaega väljaspool vanglat kasutada saab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
22. Kohtupraktikas on omaks võetud, et nimetatud sättest tuleneb ühtlasi, et isikul on õigus esitada hüvitise nõue juhul, kui kahju tekkimine on põhjuslikus seoses haldusorgani õigusvastase tegevusega. Seega tuleb jaatada kahju hüvitamise kohustust juhul, kui Tartu Vangla on käitunud õigusvastaselt ja see on kaasa toonud varalise kahju tekkimise M. Villemsile.
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna kaebajale ei ole varalist kahju tekitatud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et esmajoones välistab varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise kaebaja suutmatus tõendada varalise kahju tekkimist. M. Villems ei ole nii kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid vaidlusaluse TOP Connect OÜ Turbo kõnekaardi olemasolu ning nimetatud kaardile 20 euro laadimise kohta. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul Tartu Vangla tegevus olnud õigusvastane ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et telefoni kasutamise võimaluse tagamine on VangS § 28 lg 1 alusel vangla avalik ülesanne. Tartu Vangla
24. märtsi
25. a avaldusest nähtuvalt alustati
26. juunil 2014 Tartu Vangla eluosakondades kinnipeetavatele kõnesideteenuse operaatori vahetuse kohta teabe jagamist. Teave, milles märgitu kohaselt on võimalik TOP Connect OÜ Turbo kõnekaarte kasutada kuni
27. juulini 2014, pandi üles avatud osakondade infotahvlile ning suletud osakondades jagati sama teavet kambritesse, vajadusel selgitati operaatori vahetumisega kaasnevaid muudatusi. Ringkonnakohus nõustub vastustaja, et kinnipeetavaid teavitati piisavalt varakult kõnesideteenuse operaatori vahetusest ning sellega kaasnevatest muudatustest. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et operaatori vahetamisel ei võetud kinnipeetavatelt ära telefoni kasutamise võimalust ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole vangla operaatori vahetamisega ebamõistlikult piiranud VangS § 28 lgst 1 tulenevat õigust kasutada telefoni TOP Connect OÜ Turbo kõnekaardiga, kuna vastavat kõnekaarti oli võimalik kasutada ligikaudu poolteist kuud pärast teate edastamist kinnipeetavatele. Seega puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ning M. Villemsi nõue varalise kahju hüvitamiseks on alusetu. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
28. aprilli
29. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt põhjendusi varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas, täiendades neid käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
30. Maili Lokk Einar Vene 3 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt 4 allkirjastatud digitaalselt