KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-402 Haldusasi PH kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tagada kaebaja toitlustamine vastavalt arsti 20.07.2015 tõendile Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 määrus kaebuse tagastamise kohta Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja – PH, volitatud esindaja Valeria Titova Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Menetluse alus ringkonnakohtus PH määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta PH määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-402 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- OÜ Laagri Perearst perearst JS väljastas 20.07.2015 Tallinna Vanglale tõendi, mille kohaselt on PH-l diagnoositud II tüüpi diabeet. PH peab haiguse tõttu toituma regulaarselt, 5– 6 korda päevas (3 toidukorda ja 2 oodet), s.h kohtuistungi toimumise päeval. Võimalusel oleks soovitatav tagada ka kohtuistungi päeval korralik lõunasöök. Tõend sisaldab ka soovitatavate ja mittesoovitatavate toiduainete loetelu.
- 10.08.2015 edastas PH perearsti 20.07.2015 tõendi teadmiseks ja täitmiseks Tallinna Vanglale. 3-16-402 Tallinna Vangla vastas 12.08.2015 PH-le, et kinnipeetav ei saa valida endale ise toiduaineid ning vanglas on diabeedihaigetele tagatud eraldi menüü. Kaebaja saatis 15.09.2015 vanglale märgukirja, milles selgitas, et 09.–10.09.2015 toimunud kohtuistungite päevadel anti talle kaasa vaid toidupakk, mis ei vasta toidukordade arvu ja toidu rikkalikkuse osas arsti poolt ettekirjutatule. Tallinna Vangla vastas 14.10.2015 kaebajale, et PH on käinud vanglas tervishoiutöötaja vastuvõtul ning vanglaarst on lähtuvalt terviseseisundist määranud temale sobiva dieettoidu. Tähtsust ei oma asjaolu, milliseid dieete on PH-le määratud väljaspool vanglat. Vanglaarst ei ole näinud vajadust kuivtoidupaki koostisosade muutmiseks lähtuvalt PH tervislikust seisundist. Vastuseks PH 11.11.2015 selgitustaotlusele vastas Tallinna Vangla meditsiiniosakonna juhataja kt 19.11.2015, et PH on arstile diabeedist rääkinud 25.11.2014 esmase tervisekontrolli käigus. PH-le on väljastatud glükomeetri testribasid. PH on talle määratud ravimitest ning veresuhkru mõõtmise kontrollist korduvalt keeldunud. Lisaks keeldus isik iseseisvalt täidetud veresuhkru mõõtmise päeviku näitamisest. 12.11.2015 on võetud kinnipeetavalt vereanalüüs glükohemoglobiini kontrollimiseks, mille vastus jäi diabeedihaige puhul normi piiresse. Seega saab järeldada, et isiku tervisenäitajad on korras. Diabeetikutele koostatud menüüs lähtutakse vastavatest toidunormidest, toidu keskmine kalorsus päevas on 2520 kcal. Kinnipeetavale on tagatud päevas kolm põhitoidukorda (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) ning üks lisatoidukord (II õhtusöök). Samuti jagatakse kinnipeetavale lisatoitu (näiteks puuvilju), mida isik saab kasutada pärast põhitoidukorda lisatoidukorrana (ooteeinena). Toidupakkide sisu on muudetud, kinnipeetavatele väljastatakse alates 20.11.2015 leiva ja saia asemel sepik, mis on eridieetide seisukohalt kõige sobivam.
- PH esitas 17.12.2015 Tallinna Vanglale vaide, milles palus vastavalt vanglale 10.08.2015 esitatud tõendile tagada talle diabeethaigusest tingitud vajadusest tulenevalt korrapärane toitlustamine vähemalt 5–6 korda päevas ning korrapärane ja erimenüü vajadusest lähtuv toitlustamine kohtuistungite toimumise päevadel. Tallinna Vangla tagastas vaide 09.02.2016 kirjaga, kuna kaebaja 11.11.2015 selgitustaotlusele antud vastus pole haldusakt, mida saaks vaidega vaidlustada.
- PH esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vastavalt vanglale 10.08.2015 esitatud tõendile tagada talle diabeethaigusest tingitud vajadusest tulenevalt korrapärane toitlustamine vähemalt 5–6 korda päevas ning korrapärane ja erimenüü vajadusest lähtuv toitlustamine kohtuistungite toimumise päevadel.
- Tallinna Halduskohus tagastas 15.03.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevusse puudumise tõttu. Kaebaja eesmärgiks on saada vanglas tervishoiuteenust koos selleks vajaliku toitlustuse määramisega. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 52 ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei kuulu tervishoiuteenuse osutamisest tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- PH esitas halduskohtu 15.03.2016 määruse peale määruskaebuse. Kaebaja ei vaidlusta tervishoiuteenuse kvaliteeti, vaid vangla tegevusetust tema tervise kaitsmisel ja tervisealase järelevalve teostamata jätmist. Kaebaja on pöördunud vangla arsti poole, kuid tema probleemi pole lahendatud. Kaebajal on diabeet ja kõrgvererõhutõbi ning tema tervislik seisund võib vanglas viibimise ajal halveneda. Kohatu on halduskohtu soovitus nõuda kahju hüvitamist 2
(3)3-16-402 tsiviilkohtumenetluses, kuna kaebaja eesmärk ei ole saada hüvitist tekkinud kahju eest, vaid hoida ära tervise halvenemist, mille peab vanglas viibimise ajal tagama täitevvõim.
- Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. Sobiva eridieedi määrab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning PH määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid veelkord korrata.
- VangS § 47 lg 3 ls 1 kohaselt kindlustatakse arsti ettekirjutusel kinnipeetavale dieettoitlustamine. Ringkonnakohus leiab, et dieettoitlustamine selle sätte tähenduses hõlmab nii toidu valiku kui söögikordade arvu ja aja. VangS § 52 kohaselt on arstiks, kes teeb kinnipeetava dieettoitlustamise üksikasjade kohta ettekirjutuse, vangla arst või viimase suunamisel mõni teine eriarstiabi osutaja. Kinnipeetava enda poolt väljaspoolt vanglat hangitud arstitõendid ei ole vanglale siduvad. Seega oleks kaebajal võimalik saavutada vanglas ettenähtud korrast erinev toitlustamine üksnes juhul, kui selle määraks vanglaarst või eriarstiabi osutaja, kelle juurde vangla arst suunas kinnipeetava. Õige on halduskohtu seisukoht, et dieettoitlustamise kohta ettekirjutuse tegemine toimub tervishoiuteenuse osutamise raames, millest võrsunud vaidlused on eraõiguslikud ja lahendatakse maakohtus (TsMS § 1). Ettekirjutuse tegemise kaalumise näol on tegemist tervishoiutöötaja tegevusega haiguse ravimisel eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist, s.o tervishoiuteenusega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava terviseseisundist tulenevaid vajadusi hindab arst oma erialateadmiste järgi kutseala esindajana. Tegemist on meditsiinilise otsustusega, mitte avalik-õigusliku haldusotsusega (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-4-9-14, p 11). Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et vangla pole taganud kaebajale võimalust pöörduda vanglas oma probleemi lahendamiseks arsti poole. Vastupidi, nii vangla meditsiiniosakonna 19.11.2015 vastusest kui kaebaja enda avaldustest nähtub, et vangla arst pole vaatamata kaebaja pöördumistele pidanud vajalikuks tagada kaebajale dieettoitlustamist kaebaja soovitud viisil. Kas arsti otsus on õige või mitte, allub tsiviilkohtu kontrollile.
- Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.03.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa Kaire Pikamäe Ruth Plaks 3
(3)