3-15-2333/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2333 Kohtuasi S.M. kaebus Viru Vangla poolt tekitatud 600 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: S.M. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja NäncyMarita Maltseva Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta S.M. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.01.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 16.04.2015 käskkirjaga nr 6-2/611-T (tl 14) määrati kinnipeetav S.M. (edaspidi kaebaja) alates 01.05.2015 kuni 31.07.2015 tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana. 10.06.2015 koostati samas vanglas käskkiri nr 6-2/950-T (tl 15), millega lubati kaebaja tööle AS Eesti Vanglatööstus tootmistsooni Viru Vangla territooriumil asuvasse puidutsehhi abitöölisena alates 29.06.
4. 10.09.2015 käskkirjaga nr 6-2/1432-T (tl 4) tunnistati eelnimetatud käskkiri kehtetuks ning märgiti põhjuseks tööandja soov. 1 07.07.2015 koostatud kahjunõudes (tl 57) palus kaebaja hüvitada saamata jäänud tulu summas 100 eurot. Nõuet põhjendas ta väitega, et vastupidiselt kahele kokkuleppele töö osas võeti ta 17.06.2015 ebaseaduslikult koristaja töölt täielikult maha ega rakendatud kuhugi tööle, kuigi tal oli õigus koristajana töötada kuni 31.07.
5. Seejuures ta leidis, et väited kolme inimese mittevajalikkuse kohta pole vajalikud ning väitis, et kuni ametnikud ei suuda kindlustada talle tööd puidutsehhis, peavad nad ta koristajana tööle viima. 14.08.2015 otsusega nr 6-16/99-4 (tl 20-21) jäeti kahjunõue rahuldamata. Veel on toimikus kaebaja nõusolekud tööle asumiseks (tl 60-61), tema poolt vähemalt kaheksa tunnise tööpäeva tagamiseks 07.05.2015 esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta 08.06.2015 tehtud otsus nr 6-10/15653-2 (tl 16), AS Eesti Vanglatööstus 23.07.2015 õiend (tl 62), milles teatati, et kaebaja käis küll proovipäeval, kuid reaalset võimalust teda tööle kutsuda polnud ning temaga ei sõlmitud töösuhet kinnitavat kokkulepet ja 25.08.2015 e-kirjaga edastatud teade (tl 73), et kaebajale pole 29.06.2015 käskkirja alusel hetkel tööd pakkuda, 22.10.2015 käskkiri nr 6-2/1630-T (tl 77-78) kaebaja tööle lubamise kohta AS Eesti Vanglatööstus komplekteerimise tsehhi abitöölisena alates 01.11.2015 ning tema teabenõudele ja märgukirjale 02.11.2015 ja 06.11.2015 antud vastused (tl 79-80). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
6. 14.09.2015 koostatud kaebuses (tl 1-3) väitis kaebaja, et tema töölt vallandamine tagantjärele kuupäevaga oli õigusvastane, kuna töö osas puudusid igasugused etteheited. Ta väitis, et sai koristaja ametist kõrvaldamisest teada alles kahjunõudele antud vastusest, hiljem toodi otsus ka puidutsehhi direktori keeldumise osas ning nüüd tahab ta saada seal töötavate kinnipeetavate sissetulekust lähtuvalt 600 euro suurust hüvitist. Enda puidutsehhi tööle võtmisest keeldumist pidas ta rahvustunnustel diskrimineerimiseks ning lisas, et väited tööle viimisest ainult võimaluse korral ja võimatusest peale etapeerimist samale töökohale tagasi saada on lihtsalt formaalsed ettekäänded eesmärgiga varjata ametnike soovimatust oma tööd teha. Veel väitis ta, et hüvitise summa võib igakuiselt kasvu suunas progresseeruda niikaua, kuni talle võimaldatakse mõnda lubatud töödest piisava brutopalgaga. 17.09.2015 täienduses (tl 19) väitis kaebaja, et kontaktisik sõlmis temaga puidutsehhis töötamise lepingu vältimaks valvuri peale vene perekonnanimega kinnipeetavate diskrimineerimise kohta kaebuse esitamist, et teist tööd keelduti andmast puidutsehhi nimekirjas olemise põhjendusel ning lisas, et selle tsehhi direktori väited tellimuste puudumise kohta on paljasõnalised ja talle on tekitatud seal töö mittevõimaldamisega konkreetne kahju. 30.09.2015 täpsustuses (tl 48) väitis kaebaja, et valvur rikkus karistusseadustiku § 152 kuna valis töövestlusele viimiseks välja ainult ühe eesti nimedega eesti keelt kõneleva kinnipeetava ning lisas, et vastutus saamata jäänud kasu eest lasub just valvuril, kontaktisikute tegevus aga ei võimaldanud seda ära hoida. 08.11.2015 koostatud seisukohas (tl 75-76) väitis kaebaja, et kahju tekitamine saamata jäänud kasumi näol jätkus kuni 01.11.2015 ja moodustab praegu juba 600 eurost suurema summa. Lisaks nimetas ta veel ka eestlastest kinnipeetavad, kes septembris-oktoobris tisleritsehhi tööle võeti.
7. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 54-55) paluti kaebus rahuldamata jätta ning teatati, et jäädakse kohtueelses menetluses esitatud põhjenduste juurde ja palutakse nendega arvestada. Täiendavalt selgitati, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd pole absoluutne ja seda ka kehtiva tööle lubamise käskkirja puhul ning tema töökohustus ei tähenda subjektiivset õigust nõuda viivitamatult töötamist. Lisaks märgiti ära, et töötasu maksmise eelduseks on töö tegemine osutatud töökohal, juhiti tähelepanu asjaolule, et koristajana töötamise aja eest maksti kaebajale korrektselt tasu ning lisati, et diskrimineerimise kohta esitatud väidete osas pole kohtueelne menetlus läbitud. 2 27.10.2015 koostatud täiendavas seisukohas (tl 70-71) juhiti tähelepanu asjaolule, et kaebaja esitas kohtueelse kahju hüvitamise nõude ajal, mil nii majandustööle määramise kui puidutsehhi tööle lubamise käskkirjad olid kehtivad ning tema nõue oli suunatud töö mittevõimaldamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamisele. Veel märgiti, et kaebajale anti küll luba asuda tööle vangla territooriumil asuvasse AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhi, kuid tegemist on iseseisva asutusega, kes määrab kui mitmele isikule töö võimaldatakse ja milliseid kinnipeetavaid ametikohtadele eelistatakse. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohtule vastustaja poolt edastatud dokumentaalsetest tõenditest ja väidetest nähtub, et kaebaja määrati vangla majandustöödele alates 01.05.2015 kuni 31.07.2015, kuid töötada on ta saanud vaid üksikutel päevadel kuni 14.06.
9. Ajavahemikul 18.06.2015 - 22.06.2015 oli ta Ida Prefektuuri arestikambris ja peale sealt tagasi pöördumist teda enam tööle ei kutsutud. Kuna kaebaja pole enda töötamisega seonduvaid fakte kahtluse alla seadnud, vajab käesolevas asjas lahendamist üksnes küsimused, kas vanglal oli kohustus ta igal juhul tööle rakendada ning kas tal on õigus saada hüvitist aja eest, mil talle vaatamata kehtivale majandustööle määramise käskkirjale tegelikult mingit tööd ei võimaldatud.
10. Kinnipeetavate töötamise ja töötasustamisega seotud õigusi reguleerib vangistusseadus (VangS). Selle § 38 lg-s 1 sätestatust tulenevalt kindlustatakse kinnipeetav tööga üksnes võimaluse korral ning kui niisugust võimalust pole, võib teda rakendada vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Sätestatust nähtub seega selgelt, et seaduseandja ei ole andnud ühelegi kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda, et ta rakendataks tööle käitisesse või vangla majandustöödele, vanglal pole ka mingit kohustust seda tingimata teha ning ta saab asja üle otsustada vastavalt reaalsetele võimalustele ja enda äranägemisele. Vastustaja põhjendab kaebaja koristajana tööle viimata jätmist väitega, et kuna talle polnud tema arestimajast naasmise päev teada, ei saanud ta teda ka töögraafikusse panna. Niisugune põhjendus on kooskõlas vanglale antud omal äranägemisel toimimise õigsusega ja igati reaalne ning kohtul pole vähimatki alust selle tõele vastavuses kahtlemiseks.
11. Vangistusseaduse § 43 lg-tes 1 ja 2 on kehtestatud, et töötamise korral makstakse kinnipeetavale töö eripärast ja töötatud ajast lähtuvat töötasu ja seda ka siis, kui ta on rakendatud majandustöödele. Sätestatu ei võimalda kuidagi järeldada, et kinnipeetaval on õigus saada töötasu ka siis, kui ta mingil põhjusel tööd ei tee. Kaebaja ei ole igal vangla majandustööle määramise käskkirja märgitud ajavahemiku päeval töötanud. Seetõttu ei saanud vastustaja ka kuidagi maksta tasu nende päevade eest, mil ta talle tööd ei pakkunud.
12. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seadus. Selle § 7 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et isik saab küll nõuda talle tekitatud kahju ja sealhulgas ka saamata jäänud tulu hüvitamist, kui üksnes siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Eelnevalt juba esitatu kohaselt ei ole vastustaja rikkunud kaebaja tööalaseid õigusi. Seega pole talle ka tekkinud saamata jäänud tulu näol rahas hüvitamisele kuuluvat kahju.
13. VangS § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Halduskohtumenetluse seadustikus § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki 3 nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud sellest korrast kinni ning ainult ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Kaebuses ja selle hilisemates täiendustes on kaebaja esitanud hulga väiteid seoses puidutsehhi tööle võtmisest keeldumise ja kinnipeetavate rahvustunnuse alusel diskrimineerimisega. Kuna 07.07.2015 esitatud kohtueelses kahjunõudes ta mingeid sarnaseid väiteid ei esitanud, ei saanud vangla nendega seonduvalt tema kahjunõuet ka menetleda. Seega on väited asjassepuutuvad ja jäävad tähelepanuta.
14. Eeltoodud järeldustel pole kaebaja nõudel alust ning Tartu Halduskohus peab jätma tema kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuna Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jäävad tema võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 1 tulenevalt hüvitamata /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2016 lahendiga 14.05.2016 4