KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-52

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-14-52753 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 16.09.2014 IB-le korralduse nr 12.2-3/022605-6, millega kohustas IB andma tema ja Roheline Valik OÜ vahel perioodil oktoober 2013 – jaanuar 2014 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama järgmised originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad: kõik võla- ja asjaõiguslikud lepingud ning nende lepingute lisad, mis on sõlmitud IB ja Roheline Valik OÜ vahel (k.a need lepingud ja lepingulisad, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtisid ja mida täideti kontrollitaval perioodil); kaupade ja teenuste müügi- ja ostuarved (k.a arved, mis esitati kontrollitavale perioodile eelneval perioodil, kuid kontrollitaval perioodil kehtivate lepingute alusel) ning nende juurde kuuluvad dokumendid (üleandmise-vastuvõtmise aktid, hinnapakkumised jm); eelmises punktis nimetatud müügi- ja ostuarvete tasumist kinnitavad dokumendid, pangaväljavõtted ja kassadokumendid (juhul kui tasumine kontrollitavatel perioodidel sooritatud tehingute eest toimus enne või peale kontrolliperioode ja/või mitmes osas, siis esitada dokumendid alates esimesest tasumisest kuni arvete täieliku tasumiseni). Kui lisaks eelpool toodud loetelule on dokumente, mis IB arvates võivad omada tähendust menetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemisel, paluti esitada ka need. Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks paluti IB-l tulla revidendi juurde 29.09.2014 kell 14.00, sest vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. See hoiab ära liigsed ebamugavused, mis võivad tekkida täiendavat kirjavahetust pidades. Maksuhaldurile teadaolevalt võõrandas Roheline Valik OÜ IB-le oktoobris 2013 sõiduki Audi A7 ning jaanuaris 2014 kinnistud aadressidel XXX ja XXX. Nimetatud tehingute müügikäivete deklareerimist ei nähtu Roheline Valik OÜ poolt esitatud oktoober 2013 – jaanuar 2014 käibedeklaratsioonidel. Maksuhaldur on täiendava teabe ja selgituste saamiseks pöördunud nii Roheline Valik OÜ kui ka tema õigusjärgse isiku täisühingu Postovar poole, kuid küsitud teavet ega dokumente ei esitatud. IB esitas 29.09.2014 MTA 16.09.2014 korraldusele vaide, mis jäeti 21.10.2014 vaideotsusega rahuldamata.
IB esitas halduskohtule kaebuse, taotledes MTA 16.09.2014 korralduse nr 12.2-3/0226056 tühistamist. Kolmanda isiku poole pöördumine ei olnud põhjendatud, enne oleks tulnud teavet küsida maksukohustuslaselt. Maksuhaldur ei ole korralduses viidanud maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-le
Korralduses ei ole selgitatud, millised olid tulemused pöördumisel Roheline Valik OÜ ja täisühingu Postovar poole, kas korraldused jäid lihtsalt täitmata või maksuhaldurile ka vastati. Pole usutav, et täisühingul Postovar puuduvad Roheline Valik OÜ raamatupidamise dokumendid, pigem viitab see tahtlikule maksuhalduri tegevuse takistamisele, mille suhtes peaks maksuhaldur tarvitusele võtma seaduses sätestatud meetmed. Maksuhaldur on ennatlikult pöördunud kolmanda isiku poole, jättes kasutamata kõik seaduses lubatud meetmed maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide saamiseks. Korralduses peavad olema üheselt selgitatud kolmanda isiku poole pöördumise põhjused. 2

(5)3-14-52753

Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ning esines alus kolmanda isiku poole pöördumiseks.
Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus MTA 16.09.2014 korralduse ja 21.10.2014 vaideotsuse põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata (

§ 165lg 2).

Täiendavalt märkis halduskohus järgmist. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige juhul, kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav. Käesoleval juhul kumbagi eeltoodud põhjustest ei esine. Korralduses on viidatud selle andmise õiguslikule alusele, piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust ning korraldusega kaebajale pandud kohustus on üheselt arusaadav ega ole ülemäärane. Samuti on vastustaja täitnud MKS § 61 lg-st 2 tuleneva kohustuse ning pöördunud esialgu teabe nõudmiseks maksukohustuslase poole. Õige ei ole kaebaja väide, et korralduse muudab õigusvastaseks asjaolu, et maksuhaldur jättis enne korralduse andmist kasutamata kõik seadusega lubatud meetmed (sunniraha, väärteomenetluse alustamine jne) teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslaselt. MKS § 61 lg 2 ei eelda, et kolmanda isiku poole pöördumiseks peavad olema eelnevalt ammendatud kõik võimalused maksukohustuslaselt samade tehingute kohta teabe ja dokumentide saamiseks, vaid oluline on, et eelnevalt peab olema maksukohustuslasele antud võimalus selgitada tehingute asjaolusid. Kui maksukohustuslane hoiab maksumenetlusest kõrvale, võimaldab MKS § 61 lg 2 pöörduda kolmanda isiku poole koheselt. MKS § 64 lg 1 sätestab teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise alused. Kaebaja pole tuginenud ühelegi nendest alustest. Kaebaja keeldumine teabe andmisest põhjusel, et maksuhaldur on tema poole pöördunud ennatlikult, ilma et oleks rakendanud teabe saamiseks maksukohustuslase suhtes mingisuguseid sunnivahendeid, ei ole korralduse täitmisest keeldumise aluseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. IB palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 29.06.2015 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse kaebuses esitatud seisukohti. Täiendavalt esitatakse järgmised väited. Maksuhalduri poolt kaebajale tehtud korraldus on ülemäära koormav. Korraldusega nõutud dokumentide maht oli suur ning on ilmselge, et kaebajal kui füüsilisel isikul puudub küsitud dokumentide hoidmise kohustus. Kaebaja ei ole raamatupidamiskohustuslane (korralduses on nõutud ka kassadokumentide esitamist). Tegemist on dokumentidega, mida maksuhaldur oleks pidanud koguma maksukohustuslase kaasabil. Korralduse täitmiseks oleks kaebaja pidanud hakkama küsitud dokumente otsima, taastama ja täiendavalt küsima. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et MKS § 61 lg 2 ei eelda, et kolmanda isiku poole pöördumiseks peavad olema eelnevalt ammendatud kõik võimalused maksukohustuslaselt samade tehingute kohta teabe ja dokumentide saamiseks. Sellisel juhul muutuks kolmanda isiku õigusi kaitsev MKS § 61 lg 2 sisutühjaks. Sätte eesmärk on kaitsta kolmandat isikut põhjendamatu tülitamise eest. Antud juhul jätab maksukohustuslane karistamatult dokumendid esitamata ja sellele ei järgnegi mingit tagajärge. Maksuhaldur on põhjendamatult 3

(5)3-14-52753 valinud lihtsama tee, pöördudes kolmanda isiku poole. Kolmandale isikule peab olema selge tema poole pöördumise vajalikkus. Seda ei saa samastada viitega teabe vajalikkusele. Õige ei ole maksuhalduri seisukoht, et maksukohustuslaselt ei pea olema eelnevalt küsitud kokkulangevaid küsimusi. Korraldusest ei ole kontrollitav, et maksuhaldur oleks neidsamu küsimusi ja dokumente küsinud maksukohustuslaselt. Puudub võimalus kontrollida, millist teavet on küsitud. Korralduses puudub viide konkreetsele haldusaktile ning toimingu tulemustele.

Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes korralduses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, miks tema jaoks oli ülemäära koormav suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde minemine või kuidas osutus nõutavate dokumentide maht tema jaoks ülemäära koormavaks. Kuigi tavaline füüsiline isik ei ole raamatupidamiskohustuslane raamatupidamisseaduse mõttes, on ka füüsilistel isikutel kohustus pidada arvestust ja hoida alles dokumente (MKS § 58, tulumaksuseaduse § 36 lg 2). Isegi juhul, kui kaebajal puudus vaidlusaluse korraldusega nõutavate dokumentide hoidmise kohustus, ei muudaks see korraldust ülemäära koormavaks. Dokumentide hoidmise kohustuse puudumine ei välista ilmtingimata, et kaebajal kui tehingupartneril on ikkagi tehingu kohta käivad dokumendid olemas. Kaebaja ei ole enne apellatsioonimenetlust tuginenud asjaolule, et tal puuduvad korraldusega nõutud dokumendid. Seega on tegemist tagantjärgi kunstlikult otsitud argumendiga. Haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise hetke seisuga. Kui hiljem selgub, et haldusakti adressaadil esinevad objektiivsed asjaolud, mis muudavad korralduse täitmise ülemäära koormavaks või ei võimalda korralduse täitmist, siis ei mõjuta see haldusakti algset õiguspärasust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Maksuhaldur on õigesti esile toonud, et kaebaja pole varasemas maksumenetluses ega kohtumenetluses tuginenud argumentidele, et korralduse täitmine on tema jaoks liigselt koormav. Apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebajal ei ole kohustust küsitud dokumente säilitada, ei seostu kuidagi korralduse õiguspärasusega. Maksuhalduril on õigus küsida kolmandatelt isikutelt dokumente ka juhul, kui neil dokumentide alleshoidmise kohustus puudub. Sellisel juhul saabki isik viidata dokumentide puudumisele, kui tal pole neid säilinud. Antud juhul ei saa maksuhalduri pöördumist kaebaja poole pidada meelevaldseks, sest küsitud on dokumente, milles kajastatud tehingutes oli kaebaja teiseks pooleks. Arvestades ka tehingute toimumise aega, ei pidanud maksuhaldur eeldama, et kaebajal dokumente ei ole.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et maksuhalduril on kolmanda isiku poole õigus pöörduda ka siis, kui maksukohustuslase enda suhtes ei ole teabe saamiseks sunnimeetmeid rakendatud. Sellist kohustust MKS § 61 sõnastusest ei tulene. Samuti oleks see vastuolus üldise põhimõttega viia menetlus läbi võimalikult kiiresti, lihtsalt ja efektiivselt. 4