2-14-57167/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-14-57167 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Peeter Pällin Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht Aktsiaseltsi Filter hagi Vapor Boilers Finland Oy vastu kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise saamiseks ning Vapor Boilers Finland Oy vastuhagi Aktsiaseltsi Filter vastu kahju hüvitamiseks, põhivõla ja viivise saamiseks 07.03.2016, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.09.2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vapor Boilers Finland Oy apellatsioonkaebus ja Aktsiaseltsi Filter apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Apellatsioonkaebuse hind 582 354,49 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 434 236,21 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 25.01.2016 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktsiaselts Filter (reg kood 10078291), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp Kostja Vapor Boilers Finland Oy (reg kood 2543348-6), seaduslik esindaja VK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 30.09.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 422 000 euro väljamõistmiseks, viivise 1666,82 eurot ületavas osas, mõistis hagejalt välja viivise kostjale 8817,16 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise 3419,05 eurot väljamõistmise osas.

3.1. Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks kahju hüvitis 133 909,66 eurot.

3.2. Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kahju hüvitise nõudelt 1 666,82 eurot ja alates 11.09.2014 1 viivis põhinõudelt 133 909,66 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 132 242,84 eurot (133 909,66 – 1 666,82).

3.3. Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks leppetrahv 422 000 eurot.

3.4. Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvilt 3419,05 eurot ja alates 11.09.2014 viivis eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni leppetrahvi 196 000 eurot tasumise kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 192 580,95 eurot (196 000 – 3419,05).

3.5. Jätta rahuldamata Vapor Boilers Finland Oy nõue Aktsiaseltsi Filter vastu põhivõla 267 184 euro, kahju 1694,98 euro ja viivise 175 938,40 euro saamiseks.

3.6. Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 95 % ulatuses Vapor Boilers Finland Oy ja 5 % ulatuses Aktsiaselts Filter kanda.

3.7. Välja mõista Vapor Boilers Finland OY-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks 16 492,37 eurot maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks ja 6037,25 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks, kokku 22 529,62 eurot.

3.8. Välja mõista Aktsiaseltsilt Filter Vapor Boilers Finland OY kasuks 556,25 eurot maakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 317,75 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, kokku 874 eurot.

3.9. Tasaarvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv summa 22 529,62 eurot hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluva summaga 874 eurot.

3.10. Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Vapor Boilers Finland OY-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks 21 655,62 eurot menetluskulude hüvitamiseks.

3.11. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue 10.09.2014 esitas Aktsiaseltsi Filter (hageja) Harju Maakohtule hagi Vapor Boilers Finland Oy (kostja) vastu kahju, leppetrahvi ja viivise nõudes. Hageja nõue on kokku 598 866,95 eurot.

Pooled sõlmisid 27.08.2013 müügilepingu number 20130827-1 (edaspidi leping), millega kostja võttis endale kohustuse tarnida hagejale kolm Vapor TTK-600 aurukatelt (edaspidi aurukatlad) ja kaks Vapor Water Tube Boilers 20 MW keevkihtkatelt (edaspidi keevkihtkatlad). Kolme aurukatla hagejale üleandmise tähtaeg oli 31.12.2013 ja kahe keevkihtkatla osas 28.02.2014.

Oktoobris 2013 ilmnesid kostja lepinguliste kohustuste täitmisel esimesed probleemid, kui kostja ei esitanud õigeaegselt tellimust katelde ehitamiseks hädavajaliku sisendi – leeksuitsutorude – ostmiseks, mis oli tema lepingujärgne kohustus. Seetõttu reisisid hageja töötaja JL koos kostja esindaja VKga Saksamaale leeksuitsutorusid tootva ettevõtte VKK Standardkessel Köthen GmbH tehasesse.

2 27.11.2013 toimunud kohtumisel selgus, et aurukatelde eeldatav üleandmise aeg on 31.01.2014, seega kuu aega kokkulepitust hilisem. Juba tekkinud probleemide leevendamiseks ja katelde õigeaegseks ja kvaliteetseks valmimiseks oli hageja sunnitud tellima SVS Supervise Service Oy-lt (edaspidi Supervise) kostja nõustamise, abistamise ja järelevalveteenust. Supervise prognoosi kohaselt ei olnud võimalik aurukatlaid valmis saada enne veebruari 2014 lõppu.

03.12.2013 sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr. 1, millega mh täiendati tarnitavate katelde kirjeldust uute ehitusdetailidega ja suurendati kostjale tasutavat hinda. Katelde üleandmise tähtaegu ei muudetud.

02.01.2014 teavitas kostja projektijuht TV hagejat, et keevkihtkatelde eeldatav tarneaeg on 07.04.2014.

Hageja oli nõus pikendama tähtaegasid, kuna oli sattunud sundseisu - ajaliselt polnud võimalik hankida katlaid mõne teise müüja käest. Hageja avaldas valmisolekut loobuda hilinemise leppetrahvide nõudest juhul, kui kostja peab uutest tähtaegadest kinni.

08.01.2014 sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr. 2, mille kohaselt oli kolme aurukatla hagejale üleandmise uueks tähtajaks 17.02.2014, ühe keevkihtkatla osas 31.03.2014 ja teise keevkihtkatla osas 14.04.2014. Ka leppisid pooled kokku uues kõrgemas hinnas, so 1 759 384 eurot.

Aurukatelde suurtest mõõtmetest tingituna oli nende vedamiseks vaja suure kandevõimega ja laia veose vedamiseks sobilikke veokeid. Samuti oli aurukatelde vedamiseks vaja suunata ümber liiklust ja taotleda selleks vastavad load. Hageja planeeris aurukatelde äravedu Nivalast 19.02.2014.

17.02.2014 tööpäeva lõpus, kell 17.31 teatas kostja töötaja VK hageja töötajale JL-le, et tööde viibimise tõttu tarne hilineb ja toimub hoopis 24.02.2014. Teatamise ajaks olid Combi Logistics SIA (edaspidi Combi) veokid juba teele asunud, olid olemas vajalikud eriload ja makstud nõutavad tasud liikluskorralduse muutmiseks ja liiklusmärkide üürimiseks. Kuivõrd aurukatlad ei olnud 19.02.2014 Nivalas üleandmiseks valmis, esitas Combi hagejale arve, mis sisaldas seisukulusid, transpordiks vajalike erilubade tasu, õigusaktidega nõutavat tasu liikluskorralduse muutmiseks, liiklusmärkide üürimise tasu ning laadimisplaaniga seonduvaid kulusid.

Aurukatelde osaline tarne toimus alles 26.02.2014. Hageja tellis ja tasus uuesti Combile katelde vedamise teenuse eest. Seega toimus aurukatelde osaline tarne esialgsest tähtajast (31.12.2013) 57 päeva ning rikkumise kõrvaldamiseks antud ja kostja poolt aktsepteeritud täiendavast tähtajast, (17.02.2014) 9 päeva hiljem.

Kostja hilines ka keevkihtkatelde osalise üleandmisega. Kostja tarnis hagejale kaks keevkihtkatelt osaliselt 02.05.2014 ja täiendavalt osaliselt 08.05.2014. Seega toimus keevkihtkatelde osaline tarne ühe keevkihtkatla puhul esialgsest tähtajast (28.02.2014) 69 päeva ning pikendatud tähtajast (31.03.2014) 39 päeva hiljem. Teise keevkihtkatla osaline üleandmine toimus esialgsest tähtajast (28.02.2014) 69 päeva ning pikendatud tähtajast (14.04.2014) 24 päeva hiljem.

Hilinemisega tarnitud mõlemat tüüpi katlad ei olnud üleandmise hetkel valmis, mõned osad olid paigaldamata. Hageja teavitas kostjat 26.02.2014 osaliselt tarnitud aurukateldel puudu olevatest osadest 20.03.2014 ja 02. ja 08.05.2014 osaliselt tarnitud keevkihtkateldel puudu olevatest osadest teavitas hageja kostjat telefonivestlustes ja e-kirjade teel ning ametliku kirjaga 18.07.2014. Tänaseni ei ole toimunud katelde täielikku tarnet. Lisaks olid tarnitud kateldel kvaliteedipuudused, mida kostja ei ole tänaseni kõrvaldanud.

30.05.2014 kirjas keeldus kostja aurukatelde isolatsiooni paigaldamisest kuni viimase osamakse saamiseni. Samal päeval tasaarvestas hageja viimase osamakse 267 168 eurot oma 264 000 euro 3 suuruse leppetrahvi nõudega. Lepingu muudatusega nr. 2 lepiti kokku, et täiendava tähtaja rikkumise korral arvutatakse leppetrahvi määras 2000 eurot päevas alates 31.12.2013. Seega oli hagejal aurukatelde osalise üleandmisega hilinemise tõttu kostja vastu leppetrahvi nõue 57 päeva eest määras 2000 eurot iga päeva kohta, summas 114 000 eurot. Keevkihtkatelde üleandmise hilinemise tõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 69 päeva eest summas 138 000 eurot.

30.05.2014 seisuga oli hageja tulenevalt kostja lepingurikkumistest kandnud otsest varalist kahju vähemalt 100 000 euro ulatuses. Seetõttu tasaarvestas hageja tema poolt tasumata 3168 eurot täiendava kahjuhüvitamise nõudega kostja vastu. Tänaseks on hageja kahjunõue kasvanud 176 866,95 euroni.

03.07.2014 avaldusega ütles kostja lepingu tuginedes punktile 3.3. üles. Ülesütlemisavaldus on tühine, sest selleks puudus kehtiv alus.

Hageja andis 07.07.2014 kirjas kostjale tähtaja sellise kinnituse saatmiseks, milles kostja pakub välja omapoolse tähtaja tegemata tööde lõpetamiseks. Kostja sellele ei vastanud. 18.07.2014 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, viidates kateldel ilmnenud puudustele. Hageja andis kostjale tähtaja kuni 24.07.2014, et viimane annaks hagejale teada, millal kostja kõrvaldab kateldel ilmnenud puudused. Kostja ei ole senini teatanud oma valmisolekust müüdud katelde puudused kõrvaldada.

Lisaks kahju hüvitamisele palub hageja kohtul välja mõista leppetrahvi perioodi 30.05.2014 kuni 18.07.2014 eest summas 196 000 eurot ja viivise sellelt.

22.06.2015 avalduses suurendas hageja leppetrahvi nõuet ja palus välja mõista leppetrahvi kahe hagis märgitud eelneva perioodi vahele jääva perioodi eest, so aurukatelde osas 27.02.2014 – 29.05.2014 184 000 euro ulatuses ja keevkihtkatelde osas perioodi 09.05.2014 – 29.05.2014 42 000 euro ulatuses, kokku 226 000 eurot.

Hilinemisega tarnitud kateldel olid puudu järgmised osad ja tegemata või ebakvaliteetselt tehtud järgmised tööd. Aurukateldel oli isolatsioon tarnimata ja paigaldamata. Keevkihtkateldel oli katla isolatsiooni kinnitusankrud tarnimata ja paigaldamata; ühendustorud tarnimata ja paigaldamata; katla õhudüüsid tarnimata ja paigaldamata; keevitustööd ebakvaliteetselt tehtud ja lõpetamata; kolderesti temperatuuriandurite taskud tarnimata ja paigaldamata.

Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 10 ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls 2 järgi seadusjärgses määras kuni 10.09.2014 summas 6174,99 eurot ja edasiulatuvalt alates 11.09.2014 samuti seadusjärgses määras.

Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kõik viis katelt olid hagejale üleandmiseks valmis õigel ajal vastavalt lepingu muudatusele nr 2: kolm aurukatelt 17.02.2014, üks keevkihtkatel 31.03.2014 ja teine keevkihtkatel 14.04.2014. Kõikidel kateldel oli nimetatud kuupäevadeks surveproovid tehtud ning need ootasid Nivalas üleandmist ja pealelaadimist.

Kõik katlad olid valmistatud lepingus toodud jooniste järgi ning vastasid täielikult kokkulepitud omadustele ja kvaliteedile. Lepingu p 4.7. kohaselt kohustus hageja kontrollima katelde kvaliteeti nende kättesaamisel Nivalas. Hageja seda tegi ega esitanud pretensioone toodete kvaliteedile.

Hagiavalduses märgitud väidetavad puudused ei ole sellist tüüpi, mida hageja ei saanud asjade ülevaatamisel koheselt avastada.

4 Toodete vastavust kvaliteedinõuetele on kinnitanud nii sõltumatut järelevalvet teostanud Inspecta Oy kui ka Leedu ettevõte „Lietuvos energijos gamyba“ AB (edasidi „Lietuvos“), kellele hageja katlad vahendas.

Supervise konsulteerimis- ja järelevalveteenuse kulutuste hüvitamine ei kuulu kostja kohustuste hulka.

Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peaks hageja tellitud teenuse eest osaliselt tasuma. Teenuse tellimine oli hageja initsiatiiv ja selleks puudus mõistlik vajadus. Sõltumatut järelevalvet teostas niigi Inspecta Oy. Selline kahjunõue ei olnud kostjale teenuse tellimise ja osutamise ajal ettenähtav, mis välistab iseenesest hüvitamisnõude rahuldamise. Kahju ettenähtavuse korral oleks kostja saanud nt teenuse osutamise tingimustele ja mahule vastu vaielda, kuid antud juhul ei näinud ta selleks vähimatki vajadust, sest tegu oli vaid hagejat ennast puudutava kuluga.

Kostja ei pea hüvitamata hageja töötajate lähetuskulusid Saksamaale ja Soome. Kõik lähetused toimusid poolte tavapärase koostöö raames. Hageja nõue ei olnud kostjale ettenähtav. Hageja ei ole hagis põhjendanud, miks näiteks oli vajalik JL Saksamaale lähetamine, kui kostja esindaja sinna niigi sõitis.

Kostja keeldus 30.05.2014 teatega isolatsioonitööde teostamisest kuni hageja poolt maksmata arvete tasumiseni. Lepingu p 3.3. järgi on kostjal õigus peatada oma tegevus lepingu täitmisel, kui hageja on viivitanud maksetega rohkem kui 30 päeva. Hageja kinnitas 02.05.2014 üleandmise aktis maksmata arvete tasumist hiljemalt 08.05.2014. Aktile lisatud arvete loetelu kohaselt oli hagejal maksmata 10.04.2014 arve nr 301371 summas 267 184 eurot ehk lepingu viimane osamakse. Hageja jättis oma lubaduse täitmata ja arved maksmata. Kuna arve oli 30.05.2014 teate saatmise hetkeks tasumata rohkem kui 30 päeva, oli kostjal õigus isolatsioonitöid mitte teostada.

Hagis viidatud 12.02.2014 e-kirjad ei sisalda kostja kinnitust, et aurukatelde tarne toimub 19.02.2014.

Tegelikult poolte vahel taolist kokkulepet polnud ja hageja saatis veokid Nivalasse sel päeval ekslikult.

Õige tarnepäev pidi olema 26.02.2014, mil see ka toimus. Kostja hageja eksimuse eest ei vastuta.

Täiendav transpordikulu nõue tuleb jätta rahuldamata.

Hageja ei vastuta hagis märgitud keevitustööde eest. Esimesed kaks keevitustööd, mis on tehtud Nivalas, on kostja andmetel seotud katelde kui suuremõõtmelise veose ohutusks transportimiseks hädavajalike tugipostide paigaldamisega. Lepingu p 4.12. kohaselt kannab hageja kulutused, mis tekivad transportimisel. Seetõttu on nõue alusetu. Kolmas täiendav keevitustöö on tehtud Elektrenais, kuid kostja ei vastuta selle eest. Hageja võttis katlad vastu pretensioonideta tööde kvaliteedi osas. Sama kinnitas Inspecta Oy sõltumatu järelevalve. Kostja ei pea täiendavalt tellitud töö eest tasuma.

Keevkihtkatelde isolatsiooni kinnitusankrute tarnimine ja paigaldamine ei olnud kostja lepinguline ülesanne, vastav nõue on põhjendamatu. Sama kehtib ühendustorude ning temperatuuriandurite tarnimise ja paigaldamise kohta. Hageja soovitud õhudüüside arv jäi kostjale ebaselgeks ja takistas nende paigaldamist. Hageja võttis katlad vastu ega esitanud pretensioone düüside vm detailide puudumise kohta, kuigi vastavad puudused pidid olema talle koheselt äratuntavad.

Kostja ei pidanud tasuma Inspecta Oy järelevalveteenuse eest.

Kostja ei hilinenud tarnega ja 30.05.2014 nõue leppetrahvi tasaarvestamiseks viimase lepingjärgse osamaksega on alusetu. Kuivõrd hageja jättis viimase osamakse ja lisaks teisigi kostja arveid tasumata, taganes kostja lepingust 03.07.2014 avaldusega. Hageja taganemisavaldus seevastu on tühine.

5 Leppetrahvinõue on põhjendamatu ka seetõttu, et hageja pole näidanud, milles seisneb tema kahjustamine seoses väidetava tarne hilinemisega. „Lietuvos“ on kinnitanud, et nemad on katelde tarnega rahul ja neil pole hageja vastu mingeid nõudeid. Katelde hinna on „Lietuvos“ hagejale täies ulatuses tasunud.

Lisaks leppetrahvinõudele on alusetu ka viivisenõue, kuna kostjal ei ole hageja ees tasumata rahasummasid, millelt saaks viiviseid arvestada.

Kostja vastuhagi 3. 14.05.2015 esitas kostja vastuhagi hagejalt 444 817,38 euro väljamõistmiseks.

Hageja jättis põhjendamatult tasumata lepingujärgse viimase osamakse, kuigi oli kinnitanud 02.05.2014 üleandmise aktis, et kõik maksmata arved saavad tasutud hiljemalt 08.05.2014. Aktile lisatud arvete loetelust nähtub, et mh oli maksmata 10.04.2014 arve nr 301371 summas 267 184 eurot ehk lepinguline viimane osamakse. Hageja on katelde saajale „Lietuvos“ lubanud kostja ees oma lepingulised kohustused täita. Antud lubadus tähendas katelde hinna täielikku tasumist kostjale, kuivõrd Leedu ettevõttel ei olnud toodete kvaliteedi osas tootja (kostja) aadressil mingeid pretensioone. „Lietuvos“ on hagejale katelde täishinna tasunud, kuid hageja keeldub pahauskselt raha ülekandmisest kostjale.

Kostja nõuab hagejalt maksega viivitamise eest lepingu p 3.2. alusel viivist 0,15% päevas alates 08.05.2014 (so päev, mil hageja lubas arve tasuda). Samast lepingupunktist tuleneb, et viivis ei tohi ületada 10% lepingu hinnast. Vastavalt lepingu lisale 2 on lepingu lõplik hind 1 759 384 eurot, mis teeb maksimaalseks viivisesummaks 175 938,40 eurot. Vastuhagi esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 136 665,98 euro ulatuses (341 päeva x 400,78 eurot). Järelejäänud viivise 39 272,42 eurot palub kostja välja mõista TsMS § 367 alusel kindla summana, sest kogu nõutav viivis muutub sissenõutavaks 98 päeva pärast.

Hageja lubas tasuda viimase lepingulise osamakse hiljemalt 08.05.2014, kuid ei täitnud oma lubadust.

Sellest tulenevalt oli kostja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi nii oma esindajate läbirääkimisetele lähetamisele kui ka õigusabile, et saavutada võla tasumine. Need kulutused osutusid asjatuteks ja kostja oma eesmärki ei saavutanud. Kostja nõuab vastavate kulutuste 1694,98 eurot hüvitamist hagejalt.

Hageja vastuväited kostja vastuhagile 4. Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja on lepingut rikkunud. Leping paneb kostjale kohustuse maksta leppetrahvi katelde üleandmisega viivitamise eest ega sätesta, et leppetrahvi tasumise kohustus sõltub „Lietuvos“ tegevusest. „Lietuvos“ on esitanud hageja vastu leppetrahvinõude summas 2 504 582,84 eurot. Kostjapoolne viivitus ja lepingurikkumine tekitas hagejale kahju.

Pooled ei ole 02.05.2014 leppinud kokku arvete täielikus tasumises. Hageja ei ole loobunud leppetrahvi ning kahju hüvitamise nõudest ning vastavate nõuete tasaarvestamise õigusest. Hageja ei ole nõustunud lepingu muutmisega viisil, mis annaks kostjale õiguse nõuda katelde eest tasumist vaatamata katelde valmimisega viivitamisele ning sõltumata katelde puuduste kõrvaldamisest.

Hageja vaidleb reisikulude hüvitamisele vastu. Tõendamata on vastavate kulude seotus lepingu täitmisega. Reisid on toimunud oluliselt hiljem pärast ostulepingu nr 20130827-1 lõppemist ja need reisid pole toimunud lepingu täitmise raames.

Seoses põhinõude põhjendamatusega on põhjendamatu ka viiviste nõue.

6 Maakohtu otsuse põhjendused 5. Maakohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise, muutmise ja lõplikud tarnetähtajad. Kohus tuvastas, et kostja ütles lepingu p 3.3 üles 03.07.2014, kuna hageja võlgnes kostjale viimase osamakse kauem kui 60 päeva. Hageja ütles omakorda lepingu üles 18.07.2014, kuna müügiobjektil esinesid olulised puudused, mida kostja täiendava tähtaja jooksul ei kõrvaldanud.

Hageja jättis viimase müügilepingust tuleneva osamakse tasumata ning tasaarvestas selle 30.05.2014.

Seega möönis hageja, et kostjal on tema vastu ostulepingu viimasest osamaksest tulenev nõue ning sellest tulenevalt oli kostjal õigus kooskõlas lepingu punktiga 3.3 leping lõpetada (VÕS § 197 lg 1).

CISG-i art 49 lg 1 ja 63 lg 1 reguleerib vaid lepingu lõpetamist, jättes täpsustamata, mil viisil lepingu saab lõpetada. Seega tuleb lepingu lõpetamise viiside puhul kohaldada VÕS-i sätteid. VÕS § 193, et lepingust taganemine olulise lepingurikkumise tõttu on tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast teise lepingupoole poolt lepingust taganemisest teatamist. Käesoleval juhul tasaarvestas hageja oma nõude kostja nõudega juba enne kostja poolt taganemisavalduse tegemist. Poolte ülesütlemisavaldusi ei saa lugeda taganemisavaldusteks, kuna hageja tasaarvestas oma nõude enne mõlema poole poolt avalduse tegemist, s.t VÕS § 193 kohaselt oleks nii hageja kui ka kostja taganemisavaldus tühine.

Isegi kui eeldada, et kostja poolt lepingu ülesütlemine (lõpetamine) 03.07.2014 on kehtiv, siis ostulepingu punkt 3.3 annab kostjale õiguse lepingu lõpetamisel nõuda lõpetamisega seotud otseseid kulutusi. Lepingu lõpetamisega seotud otsuste kulutuste nõuet kostja esitanud ei ole. Kostja nõuab hagejalt lepingujärgse tasu viimast osamakset, sellelt arvutatud viivist ja osamakse kättesaamiseks tehtud otseste kulutuste hüvitamist. Samuti on hagejal võimalik esitada (sõltumata lepingu ülesütlemisest või taganemisest) leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Osundatust tulenevalt ei mõjuta lepingupoole poolt lepingu ülesütlemine/taganemine käesoleval juhul esitatud nõuete maksmapanemist.

Lepingu saab lugeda täitmisega lõppenuks 30.05.2014, mil hageja tasaarvestas kostja ostulepingust tuleneva nõude enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega.

Kohus tuvastas, milliste perioodide eest nõuab hageja leppetrahvi. Lepingu muudatuse nr 2 punkti 4.11 kohaselt kui tarnija põhjustab viivituse tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisel ostjale, on ostjal õigus nõuda leppetrahvi viivituse eest, milleks on 2000€ iga tarnijalt tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisega hilinetud kalendripäeva eest ning hilinenud tarnepäevade arvestus algab sel juhul 27.08.2013 algselt kokkulepitud tarnekuupäevadest, milleks oli 31.12.2013. Leppetrahv 2 tk Vapor keevkihtkatla 20 MW hilinemise eest on 2000€ iga hilinetud kalendripäeva eest ning hilinetud tarnepäevade arvestus algab sel juhul 27.08.2013 algselt kokkulepitud tarnekuupäevast, milleks oli 28.02.2014. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 2000€ iga tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisega hilinetud kalendripäeva eest.

Muudetud ja lõplikud tarnetähtajad tulenesid poolte vahel sõlmitud lepingu teise muudatuse punktist 4.2 . Tarnija kohustus tarnima ostjale kolm aurukatelt hiljemalt 17.02.2014, ühe keevkihtkatla hiljemalt 31.03.2014 ja teise hiljemalt 14.04.2014.

Puudub vaidlus, et kolme aurukatla tarne toimus 26.02.2014. Kohus luges tõendatuks, et hageja ei tarninud Vapor TTK-600 tähtaegselt – tarne toimus esialgsest tähtajast s.o 31.12.2013 57 päeva hiljem.

7 Vaidlus puudus, et keevkihtkatlad andis kostja hagejale üle 02.05.2014 ja täiendavalt 08.05.2014.

Kohus luges tõendatuks, et hageja ei tarninud keevkihtkatlaid tähtaegselt – katelde tarne toimus 28.02.2014, s.o esialgsest tähtajast 69 päeva hiljem.

Hageja on ekslikult tasaarvestusavalduses märkinud 3 aurukatla viivitatud päevade arvuks 57 päeva asemel 63 päeva ja leidnud seetõttu, et nende päevade eest on leppetrahvisumma kahelt keevkihtkatlalt 126 000 eurot. Põhjendatud on hageja leppetrahvi nõue kuni katelde tarne toimumiseni kokku 252 000 eurot.

Hageja teise ja kolmanda perioodi eest esitatud leppetrahvi nõude jättis kohus rahuldamata, kuna lepingu teise muudatuse punkt 4.11 võimaldab leppetrahvi nõuda tarnitavate kaupade ja teenuste viivitamise eest, kuid hageja tarnis kolm aurukatelt 26.02.2014 ja kaks keevkihtkatelt 08.05.2014.

Seega ei olnud kostja kaupade tarnega enam peale seda viivituses ning puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Seoses sellega ei hinnanud kohus kostja väiteid hageja täiendava leppetrahvi nõudeõiguse kaotamisest seoses leppetrahvi hilisema suurendamisega.

Hageja nõuab ostulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, mis 30.05.2014 seisuga oli 100 000 eurot, kuid mis hagiavalduse esitamise hetkeks 10.09.2014 oli suurenenud 176 866,95 euroni (I kd lk 11-12).

Kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohaldas kohus CISG art 45 p 1 b, art 74. Lepingu muudatuse nr 2 punkti 4.11 kohaselt on lisaks leppetrahvile ostjal õigus nõuda kogu kahju hüvitamist, mida hilinemine põhjustas, kuid mitte rohkem kui 10% kolme Vapor TTK-600 aurukatelde hinnast ja kahe Vapor keevkihtkatla 20 MW hinnast. Pooled on lepingumuudatuse punktiga 4.11 piiranud kahju hüvitamise ulatust 10%-ga katelde hinnast. Hageja on märkinud ka tasaarvestusavalduse esitamisel, et tal tekkinud kahju seoses hilinemisega.

Hageja poolt tellitud Supervise´ilt konsulteerimis- ja järelevalveteenus 13 050 eurot ja Inspecta Oy järelevalveteenus 4 134 eurot ei kuulu kahjuna kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei tõendanud, et ta tellis Inspecta Oy-lt järelevalveteenust 4 134 euro ulatuses. Inspecta Oy-lt teenuse tellimisena kahju tekkimist ei tõenda SIA Filter poolt hagejale esitatud arve. Hageja ei tõendanud, et Supervise teenuse eest pidi tasuma kostja. Lepingu p 4.7 kohaselt pidi hageja ise kontrollima tarnitavate kaupade ja teenuste koguste õigsust ja kvaliteeti kaupade ja teenuste kättesaamisel. Juhul, kui hageja soovis kontrollida kostja tegevust juba toote valmimisel, siis oli hagejal selleks õigus, kuid nimetatud kulutusi ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt.

Samuti ei ole põhjendatud kostjalt hagejale tema töötajate otseste lähetuskulude väljamõistmiseks.

Hageja põhjendab lähetuskulude vajalikkust tarne hilinemise vältimisega. Hageja on selgel seisukohal, et kostja hilines tarnega ning peab seetõttu tasuma leppetrahvi, seega ei ole töötajate lähetuskulud olnud põhjendatud. Hageja on teinud küll kulutusi töötajate lähetamisele, kuid ei ole tõendanud, mil moel aitasid need ostulepingus kokkulepitud tulemust saavutada või võimalikku kahju vähendada. Samuti puudub poolte vahel kokkulepe, et pooled peaksid teineteise töötajate lähetuskulusid hüvitama.

Aurukatelde isolatsiooni tarnimiseks ja paigaldamiseks tehtud kulutused 52 695,99 eurot on põhjendatud. Nimetatud tööde teostamist tõendab SIA Filter arve. Lepingu lisast 2 (I kd lk 48) nähtub, et boilerid pidid olema isoleeritud. Kostja jättis tööd tegemata, kuna hageja ei tasunud viimase osamaksega arvet. 02.09.2015 toimunud istungil selgitas kostja, et ta pidi isolatsioonitöid teostama umbes 30 000 euro eest, millest oli teadlik ka JL. Seega on kostja tunnistanud, et oli kohustatud nimetatud tööd teostama, kuid nende tööde teostamise hind oli madalam. Kostja pidi lepinguga võetud 8 kohustustest keeldumisel aru saama, et hageja peab need tööd tegema. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tööde hind oli väiksem kui 52 695,99 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt hagejale välja mõista aurukatelde isolatsiooni tarnimiseks ja paigaldamiseks tehtud kulutused kahjuna summas 52 695,99 eurot.

Põhjendatud on aurukatelde tarne hilinemisest tuleneva täiendava transpordi, sh uute ülegabariidiliste vedude lubade hankimiseks tehtud kulutused 29 900 eurot. Lepingu teise muudatuse punkti 4.11 kohaselt saab hageja nõuda kahju, mida põhjustas hilinemine. Kostja poolt katelde õigeaegsel valmimisel ei oleks hageja pidanud tegema täiendavaid kulutusi transpordile.

Analüüsides poolte väiteid, tunnistaja JL ütlusi, lepingu p 4.12 ja lepingu tarnetingimust FCA (Incoterms 2010) leidis kohus, et kostjal tuleb hagejale hüvitada kahju 22 011,67 eurot (7 500+14 511,67), mida kostja kandis Nivalas seoses katelde transportimiseks paigaldamisega (vajalike tugede ehitamisega), vajalike keevitustööd Elektrenais´is summas 4040 eurot, kokku 26 051,67 eurot.

Keevkihtkatelde ühendustorude, õhudüüside ja kolderesti temperatuuriandurite taskute tarnimise kohustus tuleneb lepingu lisadest 1 ja 2. Kohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat nimetatud puudustest 18.07.2014. Seega on täidetud CISG art 39 lõikest 1 tulenev kohustus puudustest õigeaegselt teavitamisest. Kulutuste tekkimist tõendab SIA Filter arve (II kd lk 12). Osundatust tulenevalt peab kohus viidatud kulutuste 40 430 euro ulatuses kostjalt hagejale kahjuna väljamõistmist põhjendatuks.

Kokku tuleb kostjalt hagejale kahjuna välja mõista kokku 149 077,66 eurot (52 695,99 + 29 900 + 26 051,67 + 40 430).

Kohus tuvastas, et hageja võttis 02.05.2014 üleandmise aktiga endale kohustuse tasuda ostusumma viimane osamakse hiljemalt 08.05.2014.

Hageja tasaarvestas hageja tema poolt tasumata ostulepingu summast 3 168 eurost täiendava kahjuhüvitamise nõudega kostja vastu 3 168 euro ulatuses. Õige leppetrahvisumma selleks hetkeks oli 252 000 eurot. Kuivõrd hageja on tasaarvestusavalduses märkinud tasaarvestatavaks summaks 267 168 eurot ja selgitanud, et ta tasaarvestab leppetrahvi nõude ja osa kahju hüvitamise nõudest, siis tuleb lugeda hageja tasaarvestatavaks nõudeks leppetrahvi nõue summas 252 000 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 15 168 eurot.

Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kahju nõudena tasaarvestamata osa s.o 133 909,66 eurot.

Kohus mõistis hageja nõude aluse kostjalt välja hageja kasuks viivise alates 11.09.2014 põhinõudelt 133 909,66 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 132 242,84 eurot (133 909,66 – 1 666,82).

Kostja esitas hagejale viimase osamakse 10.04.2014 arvega nr 301371. Kuivõrd kohus pidi põhjendatuks hageja 30.05.2014 tehtud tasaarvestusnõuet, millega lõppes kostja lepingust tulenev viimase osamakse nõue, siis ei ole kostja ostulepingust tulenev viimase osamakse nõue põhjendatud.

Kostja nõuab hagejalt tasumata osamakse eest viivist lepingu punkti 3.2 alusel 0,15% päevas alates 08.05.2014 s.o päevast mil hageja lubas arve tasuda. Ostulepingu punkti 3.2 kohaselt kui ostja põhjustab maksmisega viivitamise on tarnijal õigus nõuda viivitamise eest leppetrahvi 0,15% arve hinnast iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast.

9 Kostja viivisenõue on põhjendatud 22 päeva eest s.t alates 08.05.2014, mil hageja võttis kohustuse viimase osamakse tasuda kuni 30.05.2014, kui hageja esitas tasaarvestusavalduse, millega kostja ostulepingust tulenev osamakse nõue lõppes. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis 8817,16 eurot.

Kostja palub VÕS § 128 lg 3 alusel, mis lubab otsese varalise kahju hüvitise koosseisus nõuda muuhulgas mõistlikke kulusid, mis on kantud selle hüvitise saamiseks, välja mõista 1 694,98 eurot.

Kuivõrd CISG ei reguleeri mõistlike kulude hüvitamist, mis on kantud hüvitise saamiseks, siis kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕS.

Kostja kulutusteks ostulepingu tasumata osamakse saamiseks on kostja juhatuse liikmete JJ ja VK ning kostja advokaadi S. Malineni kulutused lennupiletitele jt lähetuskuludele kokku 1 694,98 eurot. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud juba seetõttu, et kõik kostja kantud kulutused on tehtud peale hageja poolt nõude tasaarvestamist 30.05.2014. Puudus mõistlik põhjus kulutuste tegemiseks olukorras, kus hageja oli teatanud kostjal nõudeõiguse lõppemisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja kahju hüvitamise nõue 1 694,98 eurot jätta rahuldamata.

Kostja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 6. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõisteti kostjalt hagejale välja kahju 133 909,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1666,82 eurot ning etteulatuv viivis kuni põhinõude tasumiseni, samuti otsus osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi viimase osamakse 267 184 eurot, viivise 167 121,24 eurot (nõutud 175 938,40 eurost mõisteti välja vaid 8 817,16 eurot) ja kahju 1 694,98 eurot hüvitamise nõuetes. Vaidlustatud summa kokku on seega 571 576,70 eurot.

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja eksinud tõendite hindamisel.

VÕS § 200 lg 4 ei luba tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Apellant väitis ja tõendas maakohtu menetluses, et tema ei ole lepingut rikkunud ning nii hageja leppetrahvi kui kahjunõue on alusetud. Tasaarvestust hageja seega teha ei saanud ja kostja vastav nõue oleks tulnud kogu ulatuses rahuldada.

Kohus ei andnud otsust tehes hinnangut kostja olulistele vastuväidetele ja kaasnevatele tõenditele seoses lepingu rikkumisega tema poolt. Kostja valmistatud viis katelt olid täiesti kvaliteetsed, need on Leedu lõpptellija poolt kasutusele võetud ning viimane kinnitas pretensioonide puudumist katelde osas, samuti katelde eest täishinna tasumist hagejale. Katelde kvaliteedi osas ei esitanud hageja pretensioone, kui töö vastu võttis, kuigi tema poolt hiljem välja toodud väidetavad puudused pidi olema äratuntavad koheselt. Tööde üle teostas sõltumatut järelevalvet Inspecta Oy, kes kinnitas katelde vastavust kvaliteedinõuetele. Kõik need väited haakusid asjas kogutud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega. Maakohus oleks pidanud need vaidluse seisukohalt olulised asjaolud kas tuvastama või vähemalt põhjendama, miks neid ei arvestata, kuid jättis selle tegemata. Kohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, mis viis ebaõige kohtulahendini.

Kui isegi kostja poolt tehtud töös esines teatavaid pisipuudusi, mille eest ta vastutas, siis ei olnud need kindlasti nii ulatuslikud, et õigustada hageja poolt 267 168 euro maksmata jätmist. Töö kvaliteedipuudused seetõttu hagejale tasaarvestusõigust ei andnud ning sel põhjusel tuleb tasaarvestus lugeda mittetoimunuks.

Kohus luges teiseks tasaarvestuse aluseks kostja väidetava viivituse tööde üleandmisel. Teostatud surveproovidega katlad olid valmis hagejale üleandmiseks vaidlusaluse lepingu lisas 2 kokkulepitud 10 kuupäevadel. Kuivõrd transpordi pidi korraldama hageja, siis sõltusid tegelikud tarnepäevad temast ja kostjale ei saa kuidagi viivitust ette heita. Tegemist oli väga suuregabariidiliste asjadega ja nende veokitele tõstmiseks oli vajalik tellida spetsiaalne kraana. Seetõttu lepiti iga tarne puhul telefonitsi kokku konkreetne pealelaadimise kuupäev ja igal korral see tõepoolest erines lepingu lisas 2 kokkulepitust (kolme aurukatla puhul üheksa päeva, ühe keevkihtkatla puhul 32 päeva ja ühe puhul 24 päeva). Kuid kostja ei põhjustanud hilinemist, kuna pealelaadimine ei ole võimalik, kui hageja pole oma transporti tehasesse kohale toonud.

Hageja saatis oma sõnul veokid kostja tehasesse kohale 19.02.2014, kokku oli aga telefonitsi lepitud nädala võrra hilisem pealelaadimine (26.02.2014). Nii hagiavalduses kui tunnistaja Erendi ütlustes viidatakse vastava asjaoluga seoses dokumentaalsele tõendile (e-kirjale), milles kostja olevat kinnitanud tarne toimumist 19.02.2014. Taolist e-kirja pole kostja kunagi kirjutanud. Tegelikult hageja sellist e-kirja ka kohtule ei esitanud, millele kostja juhtis tähelepanu nii hagivastuses kui kohtuistungil.

Ometi jättis kohus hageja valeväitele hinnangu andmata ja luges hoopis „eluliselt ebausutavaks“, et hageja võis tarnekuupäevaga eksida.

Hageja esitas valeväite seoses transpordiga. Nimelt saatis hageja oma väitel kohale kolm veokit Läti Vabariigist, hagiavalduse lisana 8 toodud veose saatelehelt aga nähtub, et vedu (vähemalt ühe katla puhul) teostati hoopis Soome ettevõtte Havator Transport Oy poolt, mille asukoht on Tamperes, Soome Vabariigis. Tõendid ei näita, et veokid oleksid 19.02.2014 kostja tehasesse kohale jõudnud. On ülimalt kahtlane, kas Läti ettevõtte Combi veokid ikka käisid Soome Vabariigis Nivalas ja veelgi kahtlasem, kas need seal nädal aega ootasid ning seejärel ka katlad Leedu Vabariiki transportisid. Combi esimene arve on dateeritud 19.02.2014, kuid seal on juba etteulatuvalt kirjas, et veokitel on kavas seista Nivalas kuni 26.02.2014. On kahtlane, kuidas arve esitaja teadis juba ette seisaku täpseid kuupäevi. Need tõendid ja asjaolud jäid maakohtu poolt hindamata ja kohtuotsuse järeldused põhinevad üksnes hageja väidetel. Sellest järeldub, et tasaarvestust leppetrahvinõudega, samuti kahjunõudega valetranspordi eest ei ole toimunud.

Hageja ei esitanud tööde vastuvõtmisel ühtki pretensiooni seoses hilisemate tarnete või töö kvaliteediga. See on tõendatud 02.05.2014 üleandmise aktiga, kust ei nähtu hageja pretensioone, vaid antakse lubadus viimase osamakse tasumiseks. Maakohus sellega ei arvestanud ja langetas kostjale vastuvõetamatu otsuse. Õiglane lahendus on apellandi hinnangul selline, kus hageja peab kostjale tasuma lubatud viimase lepingujärgse osamakse ja kaasnevad viivised, kostja aga hagejale leppetrahvi ega kahjuhüvitist maksma ei pea, kuivõrd need nõuded osutusid alusetuteks.

Isolatsioonitööde maksumus on üle paisutatud ja välja mõistetud 52 695,99 euro asemel oleks teoreetiliselt võinud õige summa olla vaid 38 400 eurot. Tegemist on tööde maksumusega, mida lepingu järgi oleks kostja hagejalt saanud, kui kostja oleks ise vastava töö teostanud. Kuna kostja vastavat tööd ei teostatud (kuigi põhjendatult), siis ta vähendas lepingu hinda 38 400 euro võrra. Hageja hoidis vastava rahasumma kokku ja tasus selle arvelt SIA-le Filter. Kogusumma väljamõistmisel rikastuks hageja kostja arvel. Samas ei vastutanud kostja nende tööde (st ka mitte tööde maksumuste vahe) eest, kuivõrd hagejal olid lepingujärgsed maksed rohkem kui 30 päeva tasumata ja kostjal seetõttu õigus omapoolsete kohustuste täitmisest keelduda.

Transporditugede paigaldamise keevitustööd Nivalas ei olnud lepingu kohaselt kostja vastutusalas, sest seondusid otseselt katelde transpordiga. Pealelaadimine oleks olnud täiesti võimalik ka ilma vastavate tugedeta, hilisem transport aga mitte. Lepingu p 4.12. paneb transpordiga seotud kulutuste kandmise kohustuse ühemõtteliselt hagejale.

11 Elektrenais tehtud keevitustööde eest kateldele teatud detailide lisamiseks ei vastuta kostja. Katelde transport vastavate külgekinnitatud detailidega ei olnudki võimalik ning seetõttu anti katlad kostja poolt hagejale üle võimalikult kompleksses seisundis, st katlad ja vastavad detailid eraldi. Üleandmise ajal hagejal pretensioone detailide kinnitamise osas ei esinenud. Seega pidi hageja omal riisikol hoolitsema selle eest, et vastavad detailid saaksid enne tööde üleandmist Leedu lõpptellijale katelde külge kinnitatud ehk saavutatud lõplik komplekssus. Kostja nende tööde eest seetõttu maksma ei pea.

Ühendustorude, õhudüüside ja temperatuuriandurite taskute tarnimise ja paigaldamise eest kostja samuti ei vastuta, kuna hageja võttis katlad vastu ilma nende detailideta ega esitanud sealjuures ühtki pretensiooni. Puudused pidid olema hagejale äratuntavad vastuvõtmise hetkel ja pretensiooni kohese esitamata jätmisega kinnitas ta katelde täielikku lepingulevastavust. Ka sõltumatu järelevalve ei ole vastavate detailide puudumist lugenud lepingu rikkumiseks.

Maakohus jättis rahuldamata kostja kahju hüvitamise nõude VÕS § 128 lg 3 alusel, kuna leidis, et nõutud kulutused on tehtud pärast hageja poolt nõude tasaarvestamist 30.05.2014. Nagu eelnevalt öeldud, on tasaarvestuse toimumine poolte vahel kohtu poolt ekslikult tuvastatud ja seetõttu on väär ka sel põhjusel vastuhagi rahuldamata jätmine. Apellant palub nõutud kulutused summas 1 694,98 eurot ringkonnakohtul vastustajalt välja mõista.

Vastus apellatsioonkaebusele 7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.

Hageja vastuapellatsioonkaebus 8. Hageja vaidlustab otsuse osas, milles kohus jättis hageja hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldas osaliselt kostja vastuhagi. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas esitatud tõendeid ebaõigesti, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja hageja nõue rahuldada, so mõista kostjalt välja maakohtu poolt väljamõistmata jäänud leppetrahv 422 000 eurot, kahju 27 789,29 eurot ja vastavatelt põhinõuetelt arvestatud viivis.

Kohus on ekslikult leidnud, et lepingu nõuetele mittevastav tarne lõpetab leppetrahvi arvestamise õiguse. Leppetrahvi tuleb arvestada kuni lepingus kokkulepitud nõuetele vastava tarne toimumiseni või lepingu lõppemiseni. Nõuetekohaseks tarneks lepingu mõistes on vaid lepingu lisades 2, 3 ning 4 märgitud nõuetele vastavate seadmete tarnimine ning kuni sellise tarne toimumiseni on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

Kõik tehnilistes spetsifikatsioonides ettenähtud osad ja detailid ei olnud hagejale tarnitud 18.07.2014 ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks. Kohus tuvastas õigesti tarnitud kaupade lepingutingimustele mittevastavuse ja selle, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 2000 eurot iga tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisega hilinetud päeva eest.

Kohus on otsuses ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja leppetrahvinõude kolme aurukatla tarnega hilinemise eest perioodil 27.02.2014 kuni 18.07.2014 ja kahe keevkihtkatla tarnega hilinemise eest perioodil 09.05.2014 kuni 18.07.2014. Kuna kostjapoolset lepingu kohast täitmist ei ole toimunud, siis tuleb leppetrahvi arvestada kuni 18.07.2014 toimunud lepingu ülesütlemiseni.

Kohus leidis põhjendamatult, et hageja poolt lepingu ülesütlemine oli tühine VÕS § 193 alusel. Hagejal oli 18.07.2014 seisuga kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mida kostjal ei olnud vastunõude puudumise tõttu võimalik tasaarvestuse tegemisega lõpetada. Kohus on õigesti leidnud, et sõltumata lepingu ülesütlemisest või taganemisest on hagejal võimalik esitada leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Kohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et lepingu saab lugeda täitmisega lõppenuks 30.05.2014.

12 Kohus leidis ebaõigesti, et hagejal tekkinud kahjuks ei saa lugeda Supervise´ilt tellitud konsulteerimisja järelevalveteenust summas 13 050 eurot, hageja töötajate otseseid lähetuskulusid Nivalas projekti nõustamiseks summas 10 605,29 eurot ja Inspecta Oy-lt tellitud järelevalveteenust summas 4134 eurot.

Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hagiavalduse lisaks 15 olev Filter SIA 29.07.2014 arve ei tõenda Inspecta Oy-lt järelevalveteenuse ostmist 4134 euro eest. Eluliselt ei ole usutav, et Inspecta Oy osutas järelevalveteenust tasuta.

Supervise teenuse tellimise vajadus tekkis põhjusel, et juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist oli selge, et kostja katlaid kokkulepitud tähtpäevaks valmis ei saa ning paneb toime olulise lepingurikkumise. Hageja rakendas kooskõlas CISG artikliga 77 mõistlikke meetmeid kahju vähendamiseks. Supervise arvetelt nähtub, et arved puudutavad kvaliteedikontrolle Nivalas 27.11.2013, 5.12.2013, 19.12.2013, 8.01.2014, 17.01.2014, 24.01.2014, 31.01.2014, 7.02.2014 ja 7.03.2014. Vastav vajadus tekkis kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu.

Hageja töötajate Saksamaale ja Nivalasse lähetamise vajadus tekkis samal põhjusel. Asjaolu, et enamik lähetusi on tehtud vahetult enne lepingus kokkulepitud tarnetähtpäeva saabumist või pärast seda, tõendab üheselt, et tegemist oli lähetustega, mida hageja ei oleks kostjapoolse rikkumise puudumise korral teinud.

Hageja vaidlustab otsuse osas, milles kohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt. Kuna kohus on tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normide eksliku kohaldamise tulemusena jätnud põhjendamatult hageja leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata, on kohus ekslikult jätnud osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõude.

Kohus on aga eksinud CISG-i kohaldamisel, leides, et kostja viivisenõue on 22 päeva eest põhjendatud.

CISG artikli 71 lg 1 kohaselt võib pool oma kohustuste täitmise peatada, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et teine pool ei täida olulist osa oma kohustustest. Antud juhul peatas hageja lepingulise viimase osamakse tasumise summas 267 184 eurot (10.04.2014 arve nr 301371), sest kostja oli täitmisega viivituses ning 02.05.2014 ja 08.05.2014 tarnitud keevkihtkatlad olid endiselt puudustega.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi nõude 422 000 euro ulatuses, leppetrahvi nõudelt (196 000 eurot) arvutatud viivise nõude 3419,05 euro ulatuses, rahuldas kostja viivise nõude 8817,16 euro ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

I 12. Lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite osas on hageja kasutanud erinevaid õiguskaitsevahendeid, so on keeldunud oma võlgnetava kohustuse täitmisest, nõudnud kahju 13 hüvitamist, taganenud lepingust ja nõudnud leppetrahvi ning rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist.

Kohustuse rikkumise osas on hageja toonud esile neli rikkumist:

Samuti, et kolme aurukatla tarne toimus 26.02.2014 ja keevkihtkatelde tarne 02.05.2014 ja täiendavalt 08.05.2014, aurukatelde tarne hilines seega 57 päeva ja keevkihtkatelde tarne 69 päeva. Maakohus tuvastas õigesti, et tarnetega hilineti kostjast tulenevatel põhjustel ja vastupidist pole kostja tõendanud.

Nimetatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda.

Kostja kui vastava ala spetsialist pidanuks lepingu ja jooniste pinnalt suutma nimetatud osade vajalikkust ja arvu hinnata. Aurukatelde komplekssuse ulatus tuleneb lisast nr 2 (I kd, tl 48-49) ning selle kohaselt pidid katlad olema isoleeritud (p-d 1 d ja 2 b).

14 19. Lepingus ei ole reguleeritud, et eelnimetatud tööd pidanuks tegema hageja või kolmas isik. Lepingu p-s 3.5. on reguleeritud, millised torud pidi tarnima hageja, lepingu p 3.6. kohaselt oli ülejäänud materjali hankimine kostja kohustus. Lepingu ja selle lisade tõlgendamisel ei ole võimalik väita, et kostja kohustuseks ei olnud katelde tarnimine koos hageja poolt märgitud detailidega. Nimetatuga on kooskõlas ka lepingu p-s 4.12. sätestatu, mille kohaselt kannab tarnija kulutused, mis tekivad seoses tarnitavate kaupade ja teenuste üleandmise ja pealelaadimisega (loading) ja seoses käesoleva lepingu artiklis 3.6. loendatud lisamaterjalide eest tasumisega; ostja kannab kulutused, mis tekivad transportimisel ja ostuhinna tasumisel. Lepingu p 4.12. käsitleb eelkõige mitte lepingupoolte kohustusi, vaid seda, kellel on mingi lepingulise kohustuse täitmise eest tasumise kohustus. Eelkõige reguleerib poolte kohustusi ja riski üleminekut lepingus sätestatud tarneklausel.

II 24. Edasi tuleb vastata küsimusele, kas arvestades hageja poolt esile toodud puudusi kaubal, on leping nõuetekohaselt täidetud. CISG art 30 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva konventsiooniga. Art 35 p 1 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping.

CISG art 35 p 2 a ja b kohaselt ei vasta kaup lepingule, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud, kui see on kõlbmatu otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse, samuti kui see on kõlbmatu igaks konkreetseks eesmärgiks, millest müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja arvatud juhud, kui asjaoludest järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja pädevusele ja arvamusele. Lepingu p 4.12. kohaselt peavad ostjale üleantud tarnitavad kaubad ja teenused vastama lepingus sätestatud tingimustele, eelkõige seoses pakkumuses sätestatud 15 koguse, kvaliteedi ja tüübiga. Tarnitavate kaupade ja teenustega kaasnevad dokumendid peavad samuti vastama lepingus sätestatud tingimustele. Lepingu p 4.15 kohaselt ei vasta tarnitavad kaubad ja teenused lepingu tingimustele, kui naid ei vasta kokkulepitud omadustele, kui neid ei saa ettenähtud eesmärgiks kasutada või kui mistahes kolmandal osapoolele on nõue või muu õigus, mille ta saab nende suhtes esitada.

III 26. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Sellega seoses tuleb hinnata, kas hageja ostjana saab kasutada õiguskaitsevahendina tema poolt esitatud nõudeid ja kujundusõigusi.

Puudub vaidlus, et hageja on mõistliku aja jooksul teatanud kauba mittevastavusest (CISG art 39 p 1 ja 2 mõttes).

Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta tuleks vastutusest vabastada CISG art 79 p-de 1 või 2 tõttu.

Maakohus tuvastas seega õigesti, et esines kostjapoolne lepingurikkumine, mille eest kostja vastutas.

Õiguskaitsevahendid juhul, kui lepingut rikub müüja, on sätestatud CISG III jaos. Esile toodud asjaoludest tulenevalt on käesoleval juhul hageja ostjana ühepoolselt lõpetanud lepingu (CISG art 49 p 1), kõrvaldanud omal kulu müüja kohustuse täitmise puuduse ja nõuab sellest tulenevat kahju 16 hüvitamist (CISG art 48 p 1). Kuivõrd CISG ei täpsusta ostumüügilepingu lõpetamise korda, on selles osas võimalik tugineda VÕS lepingust taganemise sätetele.

IV 17 34. Edasi tuleb kontrollida hageja tasaarvestuse materiaalseid eeldusi. Maakohus tuvastas õigesti, et leppetrahvi nõude aluseid kajastab lepingu teise muudatuse p 4.11. Maakohus tuvastas õigesti asjaolu, et kostja hilines katelde tarnega ja hageja leppetrahvinõude suuruse erinevate katla liikide ja kolme erineva perioodi lõikes. Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu järeldustega ja ei korda neid. Kostja väited, et katlad olid tehases tegelikult kokkulepitud kuupäevadel valmis, tõendamist ei leidnud. Ka apellatsioonkaebuses pole kostja viidanud, milliseid tõendeid maakohus selles osas vääralt hindas. Kostja etteheited puudutavad tõendite hindamata jätmise osas katelde kvaliteeti.

Maakohus tuvastas õigesti, et leppetrahvi ja kahju nõue oli hagejal tasaarvestuse ajal olemas ega pidanud sellest tulenevalt puuduste olulisust tasaarvestuse tegemise põhjendatuse seisukohalt hindama.

Nagu maakohus õigesti tuvastas, toimuski kolme aurukatla üleandmine viimatinimetatud kuupäeval, so 26.02.2014. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et asjas puudub tõendina e-kiri, milles oleks konkreetselt väljendatud, et hageja aurukatlad on 19.02.2014 valmis ja hageja võib neile järele tulla. Kostja e-kirjast hagejale (I kd, tl 161, tõlge tl 163) nähtub, et kostja on soovitanud katelde transporti 19.veebruarilt mitte edasi lükata. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et pooled leppisid kokku tarne toimumises 26.02.2014. Kostja ei ole tõendanud, et 12.02.2014 ei saadetud JJi e-postiaadressilt hagejale vastavasisulist kirja. Seega leidis maakohus asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates põhjendatult järeldusele, et kostja teatas tarne tähtajaks 19.02.2014, kuid aurukatlad ei olnud selleks ajaks valmis.

Nagu hageja hagi asjaoludes rõhutas, oli nimetatu hagejale väga olulise tähendusega ja hageja tegi juba enne tarnetähtaegade saabumist pingutusi lepingu õigeaegse ja kvaliteetse täitmise nimel. Seega tuleneb pooltevahelisest lepingust, et hageja saab nõuda leppetrahvi nõuda kuni nõuetekohase tarne toimumiseni ja lisaks kohustuse täitmisega viivitamise eest kahju hüvitist kuni 10 % vastavate katelde hinnast. Nimetatu vastab ka VÕS § 161 lg regulatsioonile. Kuna leppetrahv on võimaliku miinimumkahjuna kokkulepitud rahasumma, ei ole tulenevalt leppetrahvi funktsioonist oluline hagejal tegelikult tekkinud kahju suurus. Seega saab hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist kuni lepingust taganemiseni. Kuigi taganemisavalduses andis hageja veel täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, on hageja sidunud oma leppetrahvi nõude taganemisavalduse koostamise kuupäevaga 18.07.2014. Sellega seoses kuulub vastuapellatsioonkaebus rahuldamisele leppetrahvi osas ja kostjalt tuleb välja mõista täiendavalt 422 000 eurot.

V 41. Hageja kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus õigesti, et kohaldub CISG 45 p 1b ja art 74 ning lepingu muudatuse nr 2 p 4.11. Maakohus määratles ka õigesti, millistest nõuetest koosneb hageja kogukahju 176 866,95 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise osas põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Nimetatud väite jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

Maakohus leidis ekslikult, et nimetatud teenuse eest ei pidanud tasuma kostja. Lepingu lisa nr 2 p 1 f kohaselt (I kd, tl 48-49) kuulus kostja kohustuste hulka tööde ülevaatuse tellimine Testia Oy-lt või Inspecta Oy-lt. Samas leidis maakohus õigesti, et SIA Filter poolt hagejale esitatud arve (II kd, tl 12 p

Seejuures tuleb kahju ettenähtavust tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse õigeaegseks ja kvaliteetseks täitmiseks vajalike meetmete kulud. Juhul kui kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolele ei olnud ega pidanudki olema ettenähtav teise lepingupoole vajadus palgata täiendav nõustaja või järelevalve teostaja, ei olnud talle ettenähtav ka kohustus hüvitada sellise meetme kasutamise tõttu tekkinud kahju.

Samal alal tegutsev mõistlik isik ei pidanud lepingu sõlmimisel ette nägema, et lisaks lepingus kokkulepitud Inspecta Oy-le palkab hageja veel Supervise´i.

VI 49. Nõustuda ei saa maakohtu põhjendustega, et hagejalt tuleb kostja viimase osamakse arve tasumata jätmise eest mõista välja viivis 22 päeva eest, so ajavahemiku eest, mil hageja võttis kohustuse viimane osamakse tasuda (08.05.2014) kuni tasaarvestuse tegemiseni (30.05.2014). Kohus jättis arvestamata, et CISG art 71 p 1b kohaselt võib pool oma kohustuse täitmise peatada, kui pärast lepingu sõlmimist 20 ilmneb, et teine pool ei täida olulist osa oma kohustustest. Kuivõrd kostja oli selleks ajaks hilinenud tarnega ja keeldunud kateldel esinevate puuduste kõrvaldamisest, võis hageja oma kohustuse tasuda arve peatada. Kostja ei täitnud olulist osa oma kohustusest. Põhinõude puudumise tõttu ei ole kostjal õigus hagejalt nõuda ka viivist. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada hagejalt viivise 8817,16 euro väljamõistmise osas.

Toimikust nähtuvalt ei suurendanud hageja koos täiendava leppetrahvi nõudega oma viivisenõuet (II kd, tl 175) ega esitanud vastavalt viivise arvestamise aluseid (nt mis kuupäeva seisuga viivise arvestust alustatakse) ja arvestust. Seetõttu lähtub ringkonnakohus üksnes esialgselt esitatud viivise nõudest leppetrahvi nõudelt 196 000 eurot (TsMS § 4 lg 2).

Viivist saab VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Ka lepinguline leppetrahvi tasumise kohustus kui kõrvalkohustus on rahaline kohustus. Seega lisaks täitmiskohustust asendavale kahju hüvitamise kohustusele pidanuks maakohus välja mõistma viivise ka hageja poolt nõutud leppetrahvi esimese perioodi eest. Kostja pole viivise arvestuse alustele ega matemaatilisele suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja viivise arvestuse kohaselt on seisuga 10.09.2014 viivise summa leppetrahvilt 3419,05 eurot. Hageja nõue mõista kostjalt välja viivis ülejäänud leppetrahvi nõudelt (226 000 eurolt) jääb rahuldamata, kuna hageja seda maakohtus ei taotlenud. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista viivis 3419,05 eurot seisuga 10.09.2014 ja edasi leppetrahvilt 196 000 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 196 000 eurot.

Seega rahuldab kohus hageja vastuapellatsioonkaebuse ligikaudu 90 % ulatuses ja see jääb rahuldamata 10 % ulatuses. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata 582 354,49 euro ulatuses, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda. Seoses asjaoluga, et mõlemad pooled vaidlustasid maakohtu otsuse kokkuvõttes kogu ulatuses ja seoses ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse muutmisega tuleb eelneval viisil jagada ka maakohtu menetluskulud ja jätta need 5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

21 VII 53. Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks poolte hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kuivõrd maakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, hindab ringkonnakohus esmalt maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Ringkonnakohus, tutvunud hageja esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabitoimingute ajakulu hagiavalduse esitamise ja selle puuduste kõrvaldamise osas (kokku 106,7 tundi) ülepaisutatud.

Käesoleva kohtuvaidluse puhul oli küll tegemist õiguslikult keskmisest keerukama ning tõendite hulga ja asjas tuvastamist vajanud asjaolude poolest suhteliselt mahuka kohtuvaidlusega, kuid arvestades, et kohtupraktikas on keskmiselt hinnatud hagiavalduse koostamise põhjendatud ajamahuks 5-8 tundi ning samuti asjaolu, et kostjal kulus vastuhagi koostamisele 9,25 tundi, loeb ringkonnakohus hagiavalduse kohtule esitamise, sealhulgas selle puuduste kõrvaldamise, ajakulu põhjendatuks 50 tunni ulatuses. Samuti leiab ringkonnakohus, et hageja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses lepingulise esindaja kohtuistungiteks ettevalmistumise ning istungitel osalemisega (kokku 26,9 tundi) on põhjendatud osaliselt. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest kestsid istungid maakohtus kokku 9,71 tundi (10.03.2015 istung 0,97 tundi; 19.05.2015 istung 2,12 tundi; 02.03.09.2015 istung 6,62 tundi). Hageja lepinguline esindaja on istungitest osa võtnud ning seega on esindaja istungitel osalemise ajakulu põhjendatud 9,71 tunni ulatuses. Istungite põhjendatud ettevalmistusajaks loeb ringkonnakohus samuti 9,71 tundi. Seega hindab ringkonnakohus kohtuistungiteks ettevalmistumise ja istungitel osalemise ajakulu põhjendatuks kokku 19,42 tunni ulatuses.

22 Menetluskulude nimekirja koostamine (3,3 tundi) ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle kulu hüvitamine pole põhjendatud (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). Samuti ei saa vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lugeda vajalikuks toiminguks kohtumenetluse hetkeseisu ülevaateid kliendile (0,4 tundi). Taoliste ülevaadete tegemist saab pidada küll lubatavaks, kuid vastav kulu ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Leedu täiendava leppetrahvinõude esitamisega seonduv analüüs (0,5 tundi) toimiku materjalides ei kajastu, mistõttu ei ole vastav kulu kontrollitav ja tuleb jätta seetõttu arvestamata.

Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud loeb kohus vajalikeks ning nende ajakulu põhjendatuks.

Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140,40 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud tunnitasumäär on arvestades hageja poolt taotletavat õigusabikulude hüvitist (21 433,30 eurot) ning osutatud teenuse ajalist mahtu (140,40 tundi) ebaõige ning tegelikuks hageja lepingulise esindaja keskmiseks tunnitasu suuruseks on 152,66 (21 433,30 / 140,40) eurot käibemaksuta. Hageja lisataotluse andmetest tulenevalt osutati hagejale seoses viimase maakohtu istungiga õigusabiteenust tunnitasuga 200 (2580 / 12,9) eurot (käibemaksuta).

11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;

02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;

09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määrad (152,66 ja 200 eurot käibemaksuta) ületavad keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu oluliselt ning on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu liialt kõrged. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse hindamisel arvestada asjaoluga, et ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu, milleks on 150 eurot (käibemaksuta), ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu kostja sai ja pidi ette nägema ka vastaspoole lepingulise esindaja kulude suuruse kujunemist vähemalt sama suurest õigusabiteenuse tunnitasust lähtuvalt. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on põhjendatud vähendada, kuid seda üksnes 150 euroni (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega kuulub vastavalt TsMS § 174 lg 10 hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele käibemaksuta.

Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 84,92 (s.o 153,3 (140,4+12,9) - 56,7 - 7,48 - 3,3 - 0,4 - 0,5) tundi ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud ning vajalikuks kuluks 12 738 (s.o 84,92x150) eurot.

Nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 3400 eurot (maksekorraldus II köide lk 17), mis on vajalik kulu ning kuulub hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamisele.

TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kulud, mis on tekkinud 23 registriväljavõtete tegemisega kokku summas 3,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud kohtule arve nr 2431/14EE ning arve nr 3197/14EE, millest nähtuvalt on registripäringutele kulunud käesolevas tsiviilasjas kokku 3,50 eurot (käibemaksuta).

Kohus leiab, et registriväljavõtted olid vajalikud hageja seisukohtade põhistamiseks ja nende dokumentide saamise kulu on põhjendatud ega ole ülemäära suur.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud.

Menetluskulude avalduse kohaselt on hageja kandnud tõlgikulusid summas 1218,89 eurot, mille tõenduseks on hageja esitanud arved 2431/14EE, 3197/14EE ja 1344/15EE. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nõudis maakohus 09.10.2014 määrusega hagejalt hagimaterjalide esitamist inglisekeelsetena.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimise kulu on põhjendatud ning tuleb taotletud summas menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks maakohtus kokku 17 360,39 (12 738 + 3400 + 3,50 + 1218,89) eurot. Vastavalt jaotusele jääb sellest hageja kanda 5 %, s.o 868,02 eurot, ja kostja kanda 95 %, s.o 16 492,37 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 16 492,37 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotluses märgitud esindaja toimingutest tuleb hinnata mittevajalikeks dokumendi koostamine ja suhtlus kliendiga seoses Leedu ettevõttega (1,75 tundi), 21.04.2015 vastus PA e-kirjale (0,75 tundi) ning suhtlemine Leedu ettevõtte esindajaga (0,75 tundi), kuivõrd tsiviilasja materjalidest ülal toodud toimingute vajalikkust ega põhjendatust ei nähtu.

Ülejäänud toimingud olid kliendi kohtumenetluses esindamiseks vajalikud ning esindaja ajakulu neile asja keerukust ja menetluse mahtu arvestades põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta) loeb ringkonnakohus käesoleval juhul eelpool toodud põhjendustel mõistlikuks.

24 Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu kokku 51,5 (54,75 (43,75 +11) -1,75 – 0,75 - 0,75) tundi ning kostja lepingulise esindaja põhjendatud ning vajalikuks kuluks 7725 (s.o 51,5 x 150) eurot.

Nähtuvalt toimiku materjalidest tasus kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu 3400 eurot (II köide tl

Kokku on kostja kindlaksmääratavad maakohtu menetluskulud seega 11 125 eurot (7725 + 3400).

Vastavalt jaotusele jääb sellest 95%, s.o 10 568,75 eurot, kostja enda kanda ning 5 %, s.o 556,25 eurot, hageja kanda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 556,25 eurot.

Menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingutele (vastuapellatsioonkaebuse koostamine ja selle nõude ja viivisearvestuse hilisem täpsustamine 20,8 tundi, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 10 tundi) lisandub esindaja istungil osalemise ajakulu 2,7 tunni ulatuses. Hagejale osutati õigusabiteenust menetluskulude nimekirja andmetest tulenevalt tunnitasuga 154,67 eurot ning kohtuistungil tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on palunud kostjalt menetluskulude hüvitis välja mõista käibemaksuta. Kokku taotleb hageja apellatsioonimenetluses õigusabikulusid seega 8599,90 (3400 + 5199,90 (4794,90 + 405 (2,7 x 150)) eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et hageja menetluskulud saavad olla põhjendatud kuni 6000 euro ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud tuleb hinnata vajalikeks, kuid nende ajakulu põhjendatuks osaliselt. Vastuapellatsioonkaebuse koostamise ja selle nõude ja viivisearvestuse hilisema täpsustamise ajakulu (20,8 tundi) loeb ringkonnakohus põhjendatuks 12 tunni ulatuses, kuivõrd vastuapellatsioonkaebuses on hageja peamiselt korranud maakohtus esitatud väiteid. Samal põhjusel vähendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 10 tunnilt 5 tunnile. Ringkonnakohtu istung kestis 2,7 tundi ning sellel osalemise ajakulu on põhjendatud. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu ringkonnakohtu menetluses seega põhjendatuks 19,7 (12+5+2,7) tunni ulatuses.

Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on riigilõiv 3400 eurot vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud.

Seega hindab kohus hageja apellatsioonimenetluse kulud põhjendatuteks ja vajalikeks 6355 (2955 (19,7x150)+3400) euro ulatuses ning vastavalt jaotusele jääb hageja menetluskuludest 317,75 eurot hageja enda kanda ja 6037,25 eurot tuleb välja mõista kostjalt.

25 Kokku on kostja õigusabikulud seega 2955 (19,7 (17+2,7)x 150) eurot ning menetluskulud kokku 6355 (2955 + 3400) eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud summas 2955 eurot on arvestades kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid, sealhulgas esitatud dokumendi sisulist mahtu, ning esindaja eelnevalt mõistlikuks hinnatud tunnitasu põhjendatud ja vajalikud. Samuti tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 3400 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud apellatsioonimenetluse kulud kokku 6355 eurot.

Vastavalt jaotusele jääb kostja menetluskuludest 6037,25 eurot kostja enda kanda ja 317,75 eurot tuleb välja mõista hagejalt.