Menetluse käik 23.11.2015 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja H M kaebus väärteoprotokollile AB1286840, mille kohaselt isik ei ole selle väärteoprotokolli otsusega nõus. 25.11.2015 tegi kohus määruse, millega jättis H M kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 2. detsember 2015 /tl 14-15/. 28.11 saabus kohtusse H.M kiri, milles kinnitab, et ei ole nõus otsusega 2570,15,002071 (ei ole
Soovib riigipoolset kaitsjat. Ei soovi kohtuistungist osa võtta /tl 18-20/. 30.11.
S § 56 lg 1 sätestatud materiaalõigusnorme.
lg 2 ebaõige kohaldamine seisneb selles, et väärteoasjas, milles H M 21.10.2012.a. mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldati, tehtud otsus tühistati Pärnu Maakohtu 12.02.
juhtimiselt kõrvaldamist tõlgendada väärteomenetlusest sõltumatu haldustoiminguna, mille kehtivust ei mõjuta väärteoasja hilisem menetlus ja saatus. Sellisel juhul rikuks selle asjaolu süüksarvamine isiku õigusi põhjendamatult suures ulatuses. Sisuliselt näeb
lg.2 varasemat juhtimiselt kõrvaldamist kvalifitseeriva raskendava asjaoluna ette, kuna see näitab teo korduvust. Leian, et korduvust tuvastades ei saa haldustoimingu õiguslik toime ehk ajaline kehtivus/etteheidetavus olla kauaaegsem ehk pikem, kui väärteomenetluses tehtud karistusotsusel. Oleks 21.10.2012.a. toime pandud süüteo eest 10.11.2012.a. otsus jõustunud ja nt. veebruaris 2013.a. täidetud, siis oleks karistatus kustunud aasta jooksul pärast trahvi tasumist ehk juba veebruaris 2014.a. ning seda poleks saanud kvalifitseeriva asjaoluna süüks arvata poolteist aastat hiljem, 2015.a. oktoobris toime pandud süüteoga seoses. Juhtimiselt kõrvaldamine toimus 21.10.2012.a., s.o. peaaegu 3 aastat enne H M süüks arvatud väärteo toimepanemist ning haldustoimingu nii pikaajaline süüstav etteheitmine ei ole põhjendatud. Märgin, et haldustoimingud ei aegu ega kaota oma regulatiivset toimet ning seetõttu võiks juhtimiselt kõrvaldamist kui rikkumise korduvust tõendavat ja kvalifitseerivat asjaolu kohaldada tähtajatult ning kui isik vahepeal juhtimisõigust ei omanda, siis lausa igavesti. See ei oleks proportsionaalne.
S § 201 lg.2 näeb ette raskema vastutuse sisuliselt süüteo jätkamise eest: kui isik tabatakse süüteo toimepanemiselt, talle koostatakse väärteoprotokoll ja õigusrikkumise jätkamise kõrvaldamiseks teostatakse toiming juhtimiselt kõrvaldamine, kuid isik jätkab väärteo toimepanemist koheselt peale selleks võimaluse avanemist (nt. Politseiametniku lahkumine). Haruldased ei ole sarnased juhtumid, kui isikule koostatakse mõne tunni jooksul mitu protokolli juhtimisõiguseta juhtimise eest ning sellisel juhul on KarS § 201 lg.2 süüks arvamine ka õigustatud. Olukorras aga, kus juhtimisõiguseta juhtimine pannakse toime sisuliselt 3 aastat pärast eelmist juhtimiselt kõrvaldamist, ei ole võimalik väita, et uus juhtimisõiguseta juhtimine on pandud toime eelmise teo jätkuna ja vääriks selle tõttu raskemat karistusõiguslikku kohtlemist. Eeltoodud asjaoludel olen ma seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada H M karistamise osas
lg.2 järgi ning H M tuleb karistada
S § 56 lg.1 sätteid. KarS § 56 lg.1 näeb ette, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja ei ole neid asjaolusid sisuliselt üldse kaalunud. Otsuses esitatud karistuse määra valiku motiivid on pigem liiklus(karistus)poliitilised loosungid, mitte aga H M karistuse valikut puudutavad individualiseeritavad asjaolud. Tõsi, need liikluspoliitilised loosungid võivad täita õiguskorra kaitsmise huve, kuid lisaks sellele tuleks kaaluda konkreetse süüteo ja konkreetse isiku süüga seotud asjaolusid. H Mon varem karistamata isik – tal ei ole kehtivaid karistusi liiklussüütegude eest, st tema süü on selle tõttu keskmisest väiksem. H M on alaealine. Riigikohus on oma korduvates lahendites rõhutanud, et alaealistele karistust mõistes tuleb suuremat tähelepanu pöörata karistatava isikule ja tema mõjutamisele uutest süütegudest hoidumiseks. Kõige paremini mõjutab alaealist selline karistus, mida ta on suuteline ise täitma ja mille ta ise täidab. Seda arvestades on mõistlik ja piisav mõista H M karistuseks rahatrahv kuni 1/4 ulatuses väärteovastutust ette nägeva süüteokoosseisu sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi ülemmäärast. Kui H M tegu kvalifitseeritakse ümber, kergemat karistust ettenägevaks süüteoks, siis ainuüksi selle tõttu tuleks proportsionaalselt vähendada ka H M mõistetud rahalist karistust.
lg.2 ette nähtud rahalise karistuse ülemmäär 300 trahviühikut on 1/3 võrra suurem, kui
lg.1 sanktsioonis ette nähtud rahalise karistuse ülemmäär 200 trahviühikut, st see vahe 1/3 peegeldab süütegude eelduslikku raskuse erinevust. H M palub endale mõistetava rahatrahvi ajatamist KarS § 66 lg.2 alusel tasumiseks osade kaupa selliselt, et igakuine osamaks ei ületaks 50 eurot. H M põhistab oma taotlust rahatrahvi vähendamiseks 3 4-15-10120 ja ajatamiseks asjaoludega, et ta on alaealine, ta ei tööta ja tal puudub selle tõttu alaline ja püsiv sissetulek. Ta töötab juhutöödel ja saab teenistust, et tasuda trahvi 50 eurot kuus osamaksete kaupa. Ülaltoodud asjaoludel ja põhjendustel taotleb H M enda suhtes tehtud otsuse tühistamist ja enda karistamist kergemas süüteos § 201 lg.1 järgi ning endale mõistetud karistuse kergendamist koos rahatrahvi tasumise ajatamisega. Lähtudes eeltoodust tühistada PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A K 10.11.2015.a. otsusele väärteoasjas nr. 2570,15,002071 H M
lg.2 järgi rahatrahviga 500,00 € mõistmise osas ning teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega mõista H M
lg.1 järgi kergem karistus – rahatrahv ning ajatada mõistetud rahatrahv tasumiseks osade kaupa selliselt, et igakuine osamaks ei ületaks 50 eurot. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja on nõus trahvi tasumisega ositi kuid ei nõustu väärteo ümber kvalifitseerimisega. Samas ei saa kohtuväline menetleja nõustuda kaebuses esitatud väitega just kui karistuse mõistmisel oleks kohaldatud ebaõigelt Kars § 56 lg 1 sätteid. Karistuse määramisel on arvestatud kergendavate asjaoludega. Menetlusalune isik on süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandud tegu. Arvestatud on asjaoluga, et menetlusalune isik on alaealine ja varasemalt karistamata. Liiklusseadus § 201 lg 2 näeb ette toimepandud rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja arvestanud ülaltoodut määras karistuseks 125 trahviühikut so on alla keskmise määra. Juhtimisõiguseta isik kes osaleb liikluses ja ei oma juhtimiskogemust ega tunne Liiklusseaduses sätestatut kujutab liikluses ohtu ning seega seab oma teoga ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõitis ta * maja juurest Lääne maakonnas Lääne- Nigula vallas Nigula külas * (foto 1) jõusöödatehase juurde. Seega alustas menetlusalune isik sõiduki juhtimist kohast kus liiklustihedus suurem ja seda eriti jalakäijate osas kuivõrd tegemist elamurajooniga, mille liiklus reguleeritud liiklusmärgiga 573 (foto 2) ja mis eeldab juhilt erilist tähelepanu jalakäijate suhtes. Kohe peale õueala märki asub koguduse hoone kus liigub pidevalt rohkem rahvast ja ka liiklus seetõttu on seal tihedam. Kogenematu juhi käitumine liikluses võib olla ettearvamatu ja vaid tänu õnnelikule juhusele ei toimunud seekord liiklusõnnetust. Menetlusalune isik võttis riski kui asus juhtima mootorsõidukit. Teatavasti põhjustab risk võimalikku ohtu. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. 12.02.2013 tühistas Pärnu Maakohus kohtuasjas 4-12-6242 kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 257012003983 puudulikult koostatud väärteoprotokolli tõttu, milles oli protokolli koostaja ekslikult märkinud sõiduki juhtimise kella ajaks 21.50 seda hiljem parandanud kella 12.50- ks kuid jättis menetlusalust isikut sellest teavitamata. Kohtuotsuses on märgitud, et väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et H.M oleks väärteoprotokollis talle arvatud väärteod toime pannud 21.10.2012 kell 21.50. Otsus väärteoasjas tühistati VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Sama juhtumiga seoses koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine 21.10.2012 menetlusalusele isikule tegeliku aja järgi mis oli kell 12.50 ja seda kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Menetlusalune isik ei ole seda otsust vaidlustanud ning kohus ei ole seda kehtetuks tunnistanud. Menetlusalune isik on dokumendi allkirjastanud ja seega teadlik, et enne juhtimisõiguse saamist ei tohi ta sõidukit juhtida. Haldustoimingu tegemisel ei ole eksitud ning juhtimiselt kõrvaldamise otsus on kehtiv. Liiklusseaduse kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei olnud vahepeal kuni käesoleva ajani omandanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja oli siiski sõidukit juhtinud kvalifitseeriti tegu Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi. Seadusest tulenevalt on seega väärtegu kvalifitseeritud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,15,002071 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 500 eurot. 4 4-15-10120 Leian, et otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas H M on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus on kattuvad. Kuna H.M kohtuistungil ütlusi ei andnud, avaldas kohus H.M kohtueelses menetluses antud ütlused /VTT tl 1/ ja H.M on tunnistanud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis väärteoprotokollis nimetatud sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kahetseb oma tegu. VTT tl 3 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millelt nähtub, et H M kõrvaldati 15.10.2015 sõiduki juhtimiselt alates kell 16.49, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse omandamiseni. Otsuse on H M isiklikult allkirjastanud ja samas kinnitanud, et on nimetatud otsuse kätte saanud. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud H.M poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Väärteoprotokollis on kirjas, et H. M rikkus oma tegevusega
lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Tõendamist on leidnud, et H.M rikkus oma tegevusega
Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas H.M rikkus ka
Väärteoprotokolli kohaselt on H.M eelnevalt 21.10.2012
Juhtimiselt kõrvaldamise mõiste ja alused on liiklusseaduses selgelt sisustatud. Juhtimiselt kõrvaldamist reguleerib
, mille kohaselt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. VTT tl 9 on näha, et 21.10.2012 on H.M suhtes tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus - ta on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 21.10.2012 kell 12.50 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.
lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. H.M suhtes 21.10.2012 tehtud otsuse kohaselt just sel alusel H.M sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Kuna otsuse kohaselt oli juhtimiselt kõrvaldamise aluseks asjaolu, et H.M puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, siis vastavalt 21.10. 2012 otsusele ei tohi ta mootorsõidukit juhtida kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et H.M ei ole käesoleval ajal ega pole ka vahepeal olnud B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega ei ole 21.10.2012 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse aluseks olnud asjaolu – juhtimisõiguse puudumine, ära langenud. 5 4-15-10120 Otsuses on kirjas, et selle peale on õigus 30 päeva jooksul esitada vaie Lääne Prefektuuri juhile või pöörduda kaebusega halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et selle otsuse peale oleks vastavalt otsuses sätestatule kaebust esitatud ja seega vastavalt
Nimetatud mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 mõttes. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1) . 21.10.2012 H.M suhtes tehtud otsus on kehtiv. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti - H.M ei ole täitnud otsuse aluseks olnud asjaolu (omandanud juhtimisõigust) ja seega kehtib 21.10.2012 tema suhtes tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus senini. Kuna H.M arvatakse väärteoprotokollis süüks, et ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kes on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis kohus leiab, et ei oma tähtsust asjaolu, et 21.10.2012 sündmuse suhtes kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsuse on kohus tühistanud ja H.M karistada ei saanud /tl 29-31/. H M puhul on kvalifitseerivaks asjaoluks väärteoprotokollis loetud just see, et ta on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isik ja see on teo objektiivse külje asjaoluna sätestatud ka
Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna väärteokaristus 2012. a toime pandud teo eest oleks ilmselt kustunud, siis ei saa ka isiku teo kvalifitseerimist mõjutada 2012.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, sest selle mõju on ebaproportsionaalselt pikk võrreldes karistusandmete kustumisega ja seda saab kasutada praktiliselt elu lõpuni, kui isik juhtimis õigust ei omanda. Kohus leiab, et kui isiku suhtes on tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsus, siis see näitab, et isik on korra juba rikkunud seadust, on juhtinud mootorsõidukit, kui tal puudub selleks õigus. Isik saab selle otsuse kätte (ka H,M on saanud) ja otsuses on selgelt kirjas, et enne ei tohi mootorsõidukit juhtida, kui on juhtimisõigus omandatud. Kohus leiab, et on väga oluline, et juhtimisõiguseta isikud ei juhiks mootorsõidukeid, kuna liiklus on valdkond, kus seoses suurema ohu allika (autode) kasutamisega on tihti reaalsus, et vaid võimalusena tunduv oht realiseerub. Seetõttu on kõigi liikluses osalevate inimeste turvalisuse tagamiseks kehtestatud liikluseeskirjad ja nõuded liikluses suurema ohu allikaga osalevatele isikutele. Kui soovitakse liikluses osaleda, tuleb kaasliiklejate huvides nõudeid täita ja kui soovitakse mootorsõidukit juhtida, tuleb enne juhtimisõigus omandada. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ei ole isiku põhiõigus ja teiste liiklejate huvides on see, et juhtimisõiguseta isikud ei asuks autorooli. Kohus leiab, et seetõttu ei ole oluline, kui pikk on ajavahemik, millal isik juhtimiselt kõrvaldati ja millal ta uuesti, kõrvaldamata juhtimise kõrvaldamise aluseks olnud asjaolu, uuesti rooli istub, sest siis ta teadlikult ja tahtlikult eirab taas praktiliselt kõigi ühiskonnaliikmete turvalisuse tagamiseks sätestatud normi. Võrreldes
lg 2 seadusandja poolt nimetatud asjaolusid, on selge, et raskendavaks on seadusandja lugenud asjaolud, kui isik juhib mootorsõidukit olukorras, kus tal ei ole üldse olnud juhtimisõigust ja ta on juba eelnevalt juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud või on talt olemas olnud juhtimisõigus mõne eelneva tõsise liiklusrikkumise tõttu ära võetud ja ta on taas ilma juhtimisõiguseta juhtinud mootorsõidukit. Sellised asjaolud näitavad ilmekalt, et isik ei hooli kehtestatud õigusnormidest ja teiste ühiskonnaliikmete turvalisusest, vaid on korduvalt rikkunud kehtestatud õigusnorme. Seetõttu ongi seadusandja lugenud selle kvalifitseerivaks asjaoluks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et H. M on rikkunud ka
Kohus leiab, et H M poolt toime pandud tegu täidab
lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 6 4-15-10120 Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et H. M pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. H. M teadis, et temal puudus juhtimisõigus, teda on mootorsõiduki juhtimiselt varasemalt kõrvaldatud, kõrvaldamise alus ei ole ära langenud, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H M on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H M poolt toime pandud tegu vastab
lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
Kohtuväline menetleja on H. M karistanud
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis H. M puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et H M süü on keskmine - tegu on toime pandud tahtlikult ja H.M juhtis autot ka õuealal /tl 47 foto 1, 2/, mis on ala, kus liigub tavalisest rohkem jalakäijaid, on näha, et see on suurte korterelamute rajoon ja seetõttu sellises kohas ilma juhtimisõigust omamata auto juhtimine seab potentsiaalsesse ohtu kõik sellel alal liikuvad inimesed. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü tunnistamise ja kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel oluline arvestada asjaoluga, et H M on alaealine, varasemalt karistamata ning tegu kvalifitseeriv asjaolu - eelmine juhtimiselt kõrvaldamine toimus 2012. a, seega 3 aastat tagasi, mis viitab sellele, et isik ei ole juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta süstemaatiliselt, kuid siiski on täidetud
Lisaks eelnevale tuleb aga arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. H. M on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et olukord, kus isik, kellel puudub juhtimisõigus, osaleb liikluses omamata juhtimiskogemust ning tundmata Liiklusseaduses sätestatut, kujutab endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kaebuses taotles H. M rahatrahvi ajatamist nii, et igakuine osamakse ei ületaks 50 eurot. H. M on alaealine, ei tööta ning tal puudub alaline ja püsiv sissetulek. Töötab juhutöödel ja saab teenistust, et tasuda trahvi 50 eurot kuus. Kohus rahuldab H. M taotluse ning määrab KarS § 66 lg 2, 3 alusel rahatrahvi 300 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 50 eurot kuus, seega trahvi tasumise tähtaeg on 6 kuud. Arvestades eeltoodud asjaolusid tühistab kohus H. M kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse ning teeb karistuse osas uue otsuse, kergendades H.M mõistetud karistust ja kohus teeb uue otsuse ka karistuse täitmise osas. 7 4-15-10120 Menetluskulu Kohus on määranud alaealisele kaebuse esitajale riigi õigusabi ja riigi õigusabi osutajaks on advokaat P. Rajavere. Kohus on kaitsja taotluse alusel määranud hüvitada H. M kaitsjale advokaat P. Rajavere’le kaitsjatasu 168 eurot /tl 59-60/. VTMS § 22 lg 3 alusel tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus
S § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § 132 p 2, § 22 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.