TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2256 Otsuse tegemise kuupäev 21.04.2016 ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks R.A. kaebus Tartu Vangla 24.07.2015 käskkirja nr 6-2/978 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja R.A. Vastustaja: Tartu Vangla Resolutsioon Jätta R.A. kaebus haldusasjas 3-15-2256 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 23.05.
- Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla 24.07.2015 käskkirjaga nr 6-2/978 on otsustatud määrata kinnipeetav R.A. distsiplinaarkaristus kartserisse paigutamine 7 (seitsmeks) ööpäevaks. Asja materjalide alusel on kinnipeetav R. A. keeldunud täitmast 19.07.2015 kella 06.15 ajal kartsas hommikusel madratsite korjamise ajal õigeaegselt vanglaametniku poolt antud korraldusi, mis seisnes selles, et kaebaja pidi ulatama läbi trellide käed, et valvur saaks talle selja taha käed käeraudadesse panna ning samas keeldus R. A. seismast näoga seina poole, mida kinnipeetav täitis siis, kui ametnik füüsiliselt sekkus. Nimetatud käitumisega on kaebaja rikkunud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuet. Vangla on kinnipeetava süülise käitumise tuvastanud ning määranud distsiplinaarkaristuse. R. A. on esitanud vaide 24.07.2015 käskkirja nr 6-2/978 peale. Tartu Vangla on jätnud vaide vaideotsusega 04.09.2015 nr 1-11/475-2 täies ulatuses rahuldamata. 06.09.2015 on R. A. pöördunud kaebusega Tartu Vangla 24.07.2015 käskkirja nr 6-2/978 tühistamiseks kohtu poole. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 15.09.2015 vabastanud R. A. riigilõivu tasumisest ja võtnud asja menetlusse. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on pöördunud Tartu Halduskohtu poole nõudega tühistada Tartu Vangla 24.07.2015 käskkiri nr 6-2/978, millega määrati R. A. distsiplinaarkaristus. Kaebaja on märkinud, et oli 19.07.2015 hommikul unesegane ning ei saanud koheselt aru, mida peab tegema ning vanglaametnik kasutas tema suhtes jõudu, väänas tema käeraudades käsi valu tekitamise eesmärgil. Kaebaja meelest oli vanglaametniku poolt jõu kasutamine omavoli ning võimu kuritarvitamine. Kaebaja märgib, et tema küsimus vanglaametnikule, et miks ta peab kuhugi minema ning kaebaja soovis põhjendust küsimusele, miks pidi ta käed seljataha panema ja näoga seina äärde minema, mis kaebaja arvates ei olnud korralduse eiramine vaid kaebaja tahtis aru saada toimunust ning täitis korralduse viivitusega. Kaebuse täienduses on kaebaja veelkord märkinud, et korralduste täitmisel viivitust ei saa lugeda korralduse eiramiseks. Kaebaja peab viivituseks seda, et une pealt ei saa kõiki korraldusi täita koheselt, kuna koheselt ei saanud ta aru mida peab tegema. Kaebaja oli unesegane, mistõttu tekivad nägemused ning reaalsustaju võib kaduda. Kaebaja leiab, et ta ei ole eiranud vanglaametnike korraldusi. Samas viitab kaebaja talle määratud distsiplinaarkaristusele, et see ei ole proportsionaalne. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ning leiab, et kaebaja ei ole allunud vanglaametniku korraldustele ning on toime pannud VangS § 67 p 1 rikkumise. Vastustaja ei pea usaldusväärseks kaebaja väidet selle kohta, et kaebajal kaasnevad unehäiretega seonduvalt nägemused ja reaalsustaju kadumine ning et kaebaja ei saanud koheselt aru millist korraldust täita. Vastustaja märgib, et vanglaametnikud olid korralduste andmise hetkel teisel pool kambris asuvaid vahetrelle ning sisenesid kambrisse alles siis kui kaebaja korraldustele ei allunud. Vangla märgib, et kaebajal oli võimalus küsida korralduse sisu kohta teavet ka samaaegselt korraldust täites. Kaebaja ei ole varasemalt kordagi väitnud, et vanglaametnike poolt antud korraldused on jäänud arusaamatuks. Vastustaja on märkinud, et kaebajat on ka varasemalt mitmel korral korralduste eiramise eest distsiplinaarkorras karistatud ning kaebaja on teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest. Vangla märgib, et mis puudutab aja andmisse korralduse täitmiseks, siis seda oli kaebajal piisavalt. Vastustaja märgib, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Kaebuse täiendusele ei ole Tartu Vangla vastanud, kuigi kohus saatis selle vastamiseks 07.12.2015 vastamiskohustusega 01.04.
- Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2.Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla 24.07.2015 käskkirjaga nr 6-2/978 karistatud R.A.t VangS § 67 p 1 alusel süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 (seitsmeks) ööpäevaks. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja täitma vangla sisekorraeeskirju. 2 3.R. A. distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 19.07.2015 hommikul kella 6.15 ajal kartseris, mil teostati madratsite ärakorjamist, eiras R. A. ametniku korduvaid korraldusi anda läbi trellide käed, et valvur saaks selja taha käed käeraudadesse panna ja eiras korraldust seista näoga seina poole ajaks, mil koristaja saaks madratsi kambrist välja viia. 4.R. A. ei ole otseselt vastu vaielnud, et selline tegu on toime pandud, kuid kaebaja tõlgendab korralduste mittekohest täitmist sellega, et ta ei saanud korraldusest kohe aru ja oli unehäirete tõttu segaduses ning peab talle määratud distsiplinaarkaristust ebaproportsionaalseks. 5.Kohus märgib, et kaebaja süü on tõendatud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega. Koostatud on distsiplinaarmenetluse protokoll 23.07.2015, millega on tehtud ettepanek R.A. karistuse määramiseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks, kuna R. A. tegu on peetud süüliseks. Asja juures on vanemvalvur Viljar Mürk ettekanne nr 3679, milles vanemvalvur on andnud selgituse toimunu kohta. Välja on toodud, et 19.07.2015 hommikul teostati kartsas kell 6.15 hommikust madratsite äraviimist ning R. A. ei allunud korduvatele korraldustele ulatada läbi trellide käed, et valvur saaks selja taha käed käeraudadesse asetada. R. A. tegi seda pärast pikka vaidlemist. Seejärel ei allunud R. A. korraldusele seista näoga seina poole ajaks, mil koristaja saaks võtta kambrist madratsi ja ära viia. R. A. vaidles korraldusele vastu, mispeale valvur sisenes kambrisse ja kasutas jõudu, et kinnipeetav oleks näoga seina pool kuni madrats oli kambrist ära viidud. Kaebaja seletuse kohaselt on vanglavalvur talle käeraudade asetamisega vigastusi tekitanud. Õde-spetsialist Maret Sooni 19.07.2015 ettekande nr 3679-A kohaselt oli R. A. käinud meditsiiniosakonnas vastuvõtul ning fikseeriti, et R. A. ravi ei vaja. 6.Asja materjalide kohaselt on kaebaja tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, samuti on tutvunud distsiplinaarmenetluse materjalidega, protokolliga, kus kajastus kogu tegevus ja toime pandud teo tõendusmaterjal, kaebajalt on võetud seletus. Kohus märgib, et vangistust reguleerivate seadusandlike aktide eesmärk on hoida vanglas korda ja distsipliini. R. A. on teadlik kõikidest vangistust reguleerivatest aktidest, teda on mitmetel kordadel varasemalt distsiplinaarkorras karistatud korralduste eiramise eest, üldiselt on kaebajal kokku 15 distsiplinaarkaristust. 7.Vangla on märkinud, et antud juhul pani korralduste mittetäitmine ohtu vangla julgeoleku, sest korraldustele allumatuse tagajärjel võivad teised kinnipeetavad isikud võtta seda käitumismustrit endale eeskujuks, mis võib tekitada massilise allumatuse. Kohus märgib, et vangla peab reageerima sellistele kinnipeetavate käitumistele, mille tagajärjel võib olla ohus vangla julgeolek. 8.Kohus ei pea usutavaks sellist kaebaja väidet, et kaebaja viivitas korralduste täitmisega seetõttu, et ei saanud korralduse sisust aru ja oli unesegane. Vangla on märkinud, et varasemalt on kaebajat karistatud korraldustele allumatuse eest, viimati karistati kaebajat 13.07.2015 viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kokku on karistatud kaebajat distsiplinaarkorras 15 korda, millest kuue puhul on tegemist korraldustele allumatusega. Nimetatud asjaolu näitab, et kaebaja on pidev korrarikkuja ja ei ole usutav, et ta ei saanud aru talle vanemvalvur Viljar Mürk poolt antud korraldustest, seega oli kaebajale süüks arvatud käitumine tahtlik. Üldjuhul vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse ning kinnipeetav on kohustatud seda täitma. 9.Eeltooduga on tõendatud, et R. A. on toime pannud VangS § 67 p 1 sätte rikkumise ning kohus leiab, et distsiplinaarkaristus - kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks on määratud kaebajale õigesti VangS § 63 lg 1 p 4 alusel. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne ja kaalutletud. Arvestatud on seda, et vahetult enne käesolevas asjas 3 menetletud süüteo toimepanemist on kaebaja pannud toime 13.07.2015 korraldustele allumatuse teo, mille eest määrati 5 ööpäeva kartserisse paigutamist ja see ei ole avaldanud mõju, mistõttu käesolevas asjas on määratud kartserikaristus kahe päeva võrra pikem. Vastustaja on märkinud ka, et noomituse määramine ei oleks antud juhul kooskõlas antud rikkumise raskusega ning varasema karistatusega. Seega on vangla viinud läbi põhjaliku kaalutluse otsustuse langetamiseks. 10.Kokkuvõttes leiab kohus, et Tartu Vangla 24.07.2015 käskkiri nr 6-2/978 on õiguspärane, antud selleks pädeva haldusorgani poolt, vastab kehtivale õigusele. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnorme, asja on menetletud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja vangistust reguleerivate sätete alusel. 11.Kohus märgib, et kõiki menetlusosaliste väiteid ja esitatud dokumente, millel pole asja otsustamisel tähendust, kohus ei pea vajalikuks hinnata. 12.Kohus jätab eeltoodu alusel kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 13.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastatud. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4