3-15-2793/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-15-2793

1. aprill 2016 Eda Muts Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja – Elmer Hõrak Vastustaja – Keskkonnainspektsioon
2. isik – OÜ Aigren Resolutsioon Edasikaebamise kord Elmer Hõraku kaebus Keskkonnainspektsiooni Lõuna Regiooni Võrumaa büroo 06.10.2015 täitekorralduse alusel asendustäitmise keelamiseks
3. Jätta kaebus rahuldamata
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. mai
6. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. Keskkonnainspektsiooni (KKI) Võrumaa büroo 21.08.2012 ettekirjutusega nr Võ-7-01/1200894 kohustati Elmer Hõrakut likvideerima Võrumaal Võru vallas Juba külas riigi omandis olevale maale ehituskeeluvööndisse rajatud ehitis (kanal). Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 30.11.2014.a. E. Hõrak vaidlustas ettekirjutuse Tartu Halduskohtus. Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2013 jõustunud kohtuotsusega tühistati Tartu Halduskohtu otsus, millega oli kaebus rahuldatud. Seega jäi KKI ettekirjutus kanali likvideerimiseks kehtima.
8. KKI andis 06.10.2015 välja täitekorralduse, millega rakendas Elmer Hõraku suhtes tema poolt rajatud ehitise (kanal) likvideerimiseks sunnivahendina asendustäitmist, kuna E. Hõrak ei olnud ettekirjutusega ettenähtud kohustust täitnud. Ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks anti aega 01.09.2015 kuni 30.09.2015.a
9. Elmer Hõrak esitas 05.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse 06.10.2015 täitekorralduse tühistamiseks. Peale kaebuse nõude täpsustamist võttis kohus menetlusse Elmer Hõraku kaebuse Keskkonnainspektsiooni Lõuna regiooni Võrumaa büroo 06.10.2015 täitekorralduse alusel asendustäitmise keelamiseks. 12.11.2015 määrusega jättis halduskohus rahuldamata E. Hõraku taotluse esialgse õiguskaitse korras täitekorralduse täitmise peatamiseks. Kaebuse põhjendused
10. Kaebaja märgib, et täitekorralduse andmisega, kohaldades asendustäitmist kui sunnivahendit, rikuti tema õigusi. Samuti ei ole haldusakt seaduslik, kuna ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Kaebaja arvates ei ole asendustäitmine sunnivahendina proportsionaalne arvestades reaalset olukorda. Kaebaja on töötu, kellel puudub sissetulek, seega ei ole võimalik eeldada, et ta suudab 1 kuu jooksul teostada ettekirjutuses ettenähtud tööd.
11. Kaebaja ei nõustu, et tegemist on kanaliga. Talle anti luba tiigi kaevamiseks, selle käigus lasi ta lahti kaevata varasema kinnikasvanud kraavi. Kraavi lahti kaevamise käigus ei hävitatud vingerja ja hingu elupaiku. Kaevetöödest möödunud 5 aasta jooksul on tekkinud järvetaimestik ning selles on asustatud erinevad kalaliigid. Asendustäitmise käigus hävitatakse tekkinud looduslik kooslus ja eluvormid Vagula järve ääres, kaevatud kraavis ja kaebaja tiigis.
12. Kaebaja leiab, et Keskkonnainspektsioon ei ole riigivaraseaduses märgitud riigivara valitsejana ja tal puudub seega õigus anda luba ehitise likvideerimiseks riigimaal. Luba saab anda riigivara valitseja.
13. Kaebuse täpsustamisel (tlk.29, 30) märgib kaebaja, et ta sai Keskkonnainspektsioonist juhised endise olukorra taastamise osas alles augustis 2015, seega on tähtaeg endise olukorra taastamiseks vastavalt juhistele ebapiisav. Samuti ei ole vastustaja järginud haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtteid toimingu sooritamiseks korralduse andmisel. Vastustaja seisukohad
14. Keskkonnainspektsioon vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnainspektsioon toimis vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2015 otsuses antud soovitustele asendada sunniraha rakendamine asendustäitmisega. E. Hõrak lubas likvideerida ehitise hiljemalt 30.11.2014, kuid ei täitnud seda. E. Hõrakul on olnud võimalus oma õigusi kaitsta Keskkonnainspektsiooni haldusmenetluses kui ka järgnevates kohtumenetlustes. Täitekorraldusega ei rikuta kaebaja õigusi, kuna see ei ole kaebajale suunatud. Vaidlus ettekirjutuse täidetavuse ja õiguspärase menetluse läbiviimise üle ei saa olla praeguse vaidluse aluseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajal oli alust arvata, et Keskkonnainspektsioon soovib ettekirjutust muuta.
15. Asjas kolmanda isikuna kaasatud OÜ Aigren ei ole seisukohta kaebusele esitanud. 2 Kohtu seisukoht
16. Elmer Hõrak on vaidlustanud Keskkonnainspektsiooni täitekorralduse, millega on rakendatud tema poolt rajatud ehitise (kanal) likvideerimiseks sunnivahendina asendustäitmist. Haldusorgani nimel on sunnivahendi rakendamine tehtud ülesandeks OÜ-le Aigren. Samas on asendustäitmise adressaadil õigus tulenevalt Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) § 16 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt vaidlustada lisaks ettekirjutusele ka täitekorraldust. Kaebaja eesmärgiks on keelata Keskkonnainspektsioonil asendustäitmine, seega on tegemist kohustamiskaebusega asendustäitmise keelamiseks.
17. Kaebaja on toonud nõude alusena järgmised asjaolud: - täitekorraldus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele, see on kaalutlusvigadega, - asendustäitmist korraldati ebamõistlikult kiiresti, - tegemist ei ole kanaliga, asendustäitmise korras kraavi kinni ajamisega kahjustatakse tekkinud looduslikku kooslust ja eluvorme; - Keskkonnainspektsioonil puudub õigus anda luba ehitise likvideerimiseks riigimaal.
18. Kohus on seisukohal, et ükski kaebaja poolt esitatud väide ei ole aluseks kaebuse rahuldamiseks. Kohus märgib esmalt, et kaebaja väited selles osas, kas tegemist on kraaviga või kanaliga, samuti kanali kinni ajamise otstarbekuse ning tagajärgede osas ei saa enam olla antud vaidluse teemaks. Vaidlusaluse täitekorraldusega ei ole otsustatud kanali likvideerimise vajadus, vaid see on ette nähtu Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo 21.08.2012 ettekirjutusega. E. Hõrak on ettekirjutuse kohtus vaidlustanud. Seega on kaebaja talle antud õigusi kasutanud. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on jäetud kaebus rahuldamata ja ettekirjutus jõusse, kohtul ei ole täitekorralduse peale esitatud kaebuse lahendamisel õigus ettekirjutuse aluseks olevaid asjaolusid uuesti hinnata. Nähtuvalt Tartu ringkonnakohtu otsusest, on kohus otsuses põhjalikult käsitlenud kanali likvideerimise võimalusi ning võimalikke tagajärgi.
19. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et asendustäitmist kohaldati ebamõistlikult kiiresti, andes kaebajale ainult 1 kuu vabatahtlikult endise olukorra taastamiseks. Keskkonnainspektsiooni ettekirjutus oli tehtud juba augustis 2012.a. Tartu Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti ettekirjutus muutmata, tehti detsembris 2013.a. Kaebajale on Keskkonnainspektsiooni poolt ka 11.02.2014 tehtud hoiatus ettekirjutuse täitmiseks (tlk.52). Hoiatuses on märgitud, et ettekirjutus tuleb täita 30.11.2014 ning et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab Keskkonnainspektsioon sunniraha 640 eurot. Ka on kaebaja veebruaris 2014 vastustajat teavitanud, et ta likvideerib rajatise oma jõududega hiljemalt 30.11.2014 (tlk.16). Seega ei saanud kaebaja alles 2015 aastal teada, et tal on kohustus omavoliliselt ehitatud kanal likvideerida ja et talle jäeti vabatahtlikuks täitmiseks lühike tähtaeg. Kaebaja selgitus, et tal oli alust arvata, et Keskkonnainspektsioon võib varasemat ettekirjutust muuta, on paljasõnaline. Ühtki tõendit selle kohta esitatud ei ole. Samuti on ebaselge, milliseid juhendeid kaebaja vastustajalt ootas, või kui ta täpsemaid juhiseid vajas, siis miks ta neid varasemalt ei küsinud. Samas on Tartu Ringkonnakohtu 17.12.2013 otsuses selgelt välja toodud, et keskkonnajärelevalve seadus ei näe ette, et ettekirjutust tegev haldusorgan peaks enne ettekirjutuse andmist tegema kindlaks ettekirjutuse täitmise võimalused, vahendid ja viisi (p 20).
20. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et Keskkonnainspektsioonil puudub õigus anda luba ehitise likvideerimiseks riigi maal. Kuna ettekirjutuse ehitise likvideerimiseks on andnud 3 Keskkonnainspektsioon, siis on tal ka õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks õigusaktides sätestatud võimalusi. Kuna täitekorralduse puhul ei ole tegemist haldusaktiga, vaid haldustoiminguga, ei pea olema täidetud ka haldusaktile kehtestatud nõuded. Täitekorraldusele esitatud nõuded on sätestatud AtSS § 9 lg-s
21. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse täitekorralduse osas on täidetud AtSS § 9 lõikes 1 sätestatud nõuded. Eeltoodu alusel jätab kohus E. Hõraku kaebuse rahuldamata.
22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad võimalikud kulud poolte endi kanda. Samas ei ole ükski menetlusosaline menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4